Jumalalapse teekond

Vanem Neil L. Andersen

Kaheteistkümne Apostli Kvoorum

Jumala lepingulastena armastame, austame, kosutame ja kaitseme surelikkusele eelnevast maailmast tulevaid vaime ning võtame nad lahkesti vastu.

Üleilmne pandeemia on mõjutanud meid kõiki, kui pereliikmed ja sõbrad on ootamatult surelikkusest lahkunud. Lubage mul tunnustada kolme, kellest me väga puudust tunneme ja kes esindavad kõiki neid, keda me nii väga armastame.

Need on vend Philippe ja õde Germaine Nsondi. Vend Nsondi teenis ajal, mil ta suri, Kongo vabariigis Brazzaville’i vaia patriarhina. Ta oli arst, kes heldelt oma andeid teistega jagas. ¹

See on õde Clara Ruano de Villareal Ecuadorist Tulcánist. Ta võttis taastatud evangeeliumi vastu 34-aastaselt ja oli armastatud juht. Tema pere jättis temaga hüvasti, lauldes tema lemmikut kirikulaulu „Mu Lunastaja elab, tean” ² .

See on vend Ray Tuineau Utah’ osariigist koos oma ilusa perega. Tema abikaasa Juliet ütles: „Ma tahan, et [mu poistele jääks meelde, et nende isa] püüdis alati Jumalat esikohale seada.” ³

Issand on öelnud: „Te peate elama üheskoos armastuses, nii et sa nutad nende kaotuse pärast, kes surevad.” ⁴

Samal ajal, kui me nutame, tunneme me ka rõõmu oma Päästja hiilgavast ülestõusmisest. Tänu Temale meile armsate inimeste ja meie sõprade igavene teekond jätkub. President Joseph F. Smith on selgitanud: „Me ei saa neid unustada, me ei lakka neid armastamast. ‥ Nad on edasi liikunud, ka meie liigume edasi. Me kasvame, nagu nemad on kasvanud.” ⁵ President Russell M. Nelson on öelnud: „Meie kurbusepisaraist ‥ saavad ootusepisarad.” ⁶

Me teame elust enne sündi

Meie igavikuline vaatenurk avardab meie arusaamist neist, kelle teekond jätkub pärast surelikkust, ning aitab meil hakata mõistma ka neid, kes on oma teekonna alguses ja tulevad just praegu surelikkusesse.

Iga inimene, kes tuleb maa peale, on ainulaadne Jumala poeg või Jumala tütar. ⁷ Meie elutee ei alanud sünniga. Enne sündi olime me koos ettevalmistavas maailmas, kus me „sai[me] ‥ oma esimesed õppetunnid vaimumaailmas” ⁸ . Jehoova ütles Jeremijale: „Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast väljusid, pühitsesin ma sind.” ⁹

Mõni võib küsida, kas elu algab embrüo moodustumisega või siis, kui süda hakkab lööma, või kui laps suudab elada väljaspool emaüska, kuid meil pole kahtlustki, et Jumala vaimutütred ja vaimupojad on keha ja surelikkuse kogemuse saamiseks maa peale tulles oma isiklikul teekonnal.

Jumala lepingulastena armastame, austame, kosutame ja kaitseme surelikkusele eelnevast maailmast tulevaid vaime ning võtame nad lahkesti vastu.

Naiste imeline panus

Naise jaoks võib olla lapsesaamine suur füüsiline, emotsionaalne ja majanduslik ohverdus. Me armastame ja austame selle Kiriku hämmastavaid naisi. Arukuse ja tarkusega kannate te oma perekonna koormaid. Te armastate. Te teenite. Te ohverdate. Te tugevdate usku, teenite abivajajaid ning panustate ühiskonnas palju.

Elu kaitsmise püha kohustus

President Gordon B. Hinckley, kes tundis sügavat muret abortide arvu üle maailmas, pöördus aastaid tagasi Kiriku naiste poole sõnadega, mis on ajakohased ka meile praegu. Ta ütles: „Teie, kes te olete abikaasad ja emad, olete perekonna ankrud. Te sünnitate lapsi. See on tohutu ja püha vastutus. ‥ Miks oleme hakanud inimelu vähem väärtustama? Abort on karm, tõeline ja vastumeelne kurjus, mis levib üle maa. Ma palun, et selle Kiriku naised seda väldiksid, oleksid sellest üle ja hoiaksid eemale kompromiteerivatest olukordadest, kus see näib ihaldusväärne. Võib esineda üksikuid olukordi, kus seda võib ette tulla, kuid neid on äärmiselt vähe ja need pole enamjaolt kuigi tõenäolised. ¹⁰ ‥ Te olete emaks Jumala poegadele ja tütardele, kelle elu on püha. Nende kaitsmine on jumalik kohustus, mida ei saa kergekäeliselt kõrvale heita.” ¹¹

Vanem Marcus B. Nash jagas minuga ühe armsa 84-aastase naise lugu, kes oma ristimisvestlusel „tunnistas, et oli [palju aastaid tagasi] aborti teinud”. Naine ütles härdalt: „Olen nelikümmend kuus aastat iga päeva oma elus kandnud raseduse katkestamise koormat. ‥ Miski, mida olen teinud, pole seda valu ja süüd eemaldanud. Olin lootusetu, kuni mulle õpetati tõelist Jeesuse Kristuse evangeeliumi. Õppisin meelt parandama ‥ ja täitusin äkitselt lootusega. Teadsin lõpuks, et võin andeks saada, kui ma oma pattudest tõeliselt meelt parandan.” ¹²

Kui tänulikud me oleme jumalike meeleparanduse ja andestuse andide eest.

Mida saame meie teha?

Milline on meie kohus Jeesuse Kristuse rahumeelsete jüngritena? Elagem Jumala käskude järgi, õpetagem neid oma lastele ja jagagem neid teistega, kes on nõus kuulama. ¹³ Jagagem oma sügavaid tundeid elu pühadusest nendega, kes ühiskonnas otsuseid teevad. Nad ei pruugi meie tõekspidamisi täiel määral hinnata, kuid me palvetame, et nad hakkavad põhjalikumalt mõistma, et selliste otsuste tagamaad on meie jaoks palju ulatuslikumad kui see, mida keegi oma elus tahab.

Kui lapseootus on ootamatu, suhtugem sellesse armastuse, julgustuse ja vajadusel ka rahalise abiga, tugevdades ema, et ta lubaks oma lapsel sündida ja surelikkuses oma teekonda jätkata. ¹⁴

Adopteerimise ilu

Meid on meie peres mõõtmatult õnnistatud, kui üks noor 16-aastane kaks aastakümmet tagasi oma lapseootusest teada sai. Ta polnud lapse isaga abielus ja nad ei näinud mingit võimalust üheskoos edasi minna. Noor naine uskus, et elu, mida ta endas kandis, on hinnaline. Ta tõi ilmale tüdruku ja lasi ühel õigemeelsel perel beebi lapsendada. Bryce’i ja Jolinne’i jaoks oli ta vastus nende palvetele. Nad panid talle nimeks Emily ning õpetasid teda usaldama oma Taevast Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust.

Emily sirgus suureks. Me oleme nii tänulikud, et Emily ja meie lapselaps Christian armusid ja Issanda kojas abiellusid. Emilyl ja Christianil on nüüd omaenda väike tütar.

Emily kirjutas hiljuti: „Nende viimase üheksa raseduskuu jooksul on mul olnud aega mõelda omaenda sünniga seotud sündmuste üle. Mõtlesin oma bioloogilisele emale, kes oli vaid 16-aastane. Kogedes rasedusega kaasnevaid valusid ja muutusi, kujutasin ma paratamatult ette, kui raske see võis olla nii noores eas, kui seda on 16 eluaastat. ‥ Mul voolavad veel nüüdki pisarad, kui mõtlen oma bioloogilisele emale, kes teadis, et ta ei saa anda mulle sellist elu, [mida ta mulle soovis, ja lasi mind isetult] adopteerida. Ma ei suuda mõista, mida ta võis nende üheksa kuu jooksul üle elada, kui ta keha muutumist hukkamõistvate silmadega jälgiti, kui ta jäi ilma teismeea kogemustest, teades, et selle emaarmastusvaeva lõpus annab ta oma lapse kellegi teise käte vahele. Ma olen nii tänulik tema isetu valiku eest, et ta ei otsustanud kasutada oma valikuvabadust viisil, mis oleks minu valikuvabadusest ilma jätnud.” Lõpetuseks ütleb Emily: „Olen nii tänulik Taevase Isa jumaliku plaani eest, oma fantastiliste vanemate eest, kes mind [armastasid ja minu eest hoolitsesid], ja templite eest, kus meid saab igaveseks oma pere külge pitseerida.” ¹⁵

Päästja „võttis lapse ja pani selle nende keskele, ja kaisutas teda ja ütles neile: „Kes iganes ühe [neist] lapsist vastu võtab minu nimel, see võtab mind vastu.”” ¹⁶

Kui õigemeelsed soovid pole veel täitunud

Ma tunnen armastust ja kaastunnet õigemeelsete paaride vastu, kes abielluvad, kuid ei saa lapsi, keda nad nii innukalt ootavad, ning nende naiste ja meeste vastu, kellel pole olnud võimalik abielluda Jumala seaduse järgi. Täitumata eluunistusi on raske mõista vaid surelikust vaatenurgast nähtuna. Ma luban teile Issanda teenijana, et kui te olete Jeesusele Kristusele ja oma lepingutele ustavad, saate te selles elus korvavaid õnnistusi ja teie õigemeelsed soovid täituvad Issanda igavesel ajaskaalal. ¹⁷ Teekond surelikkuses saab olla õnnelik ka siis, kui kõik meie õigemeelsed lootused ei täitu. ¹⁸

Lapsed vajavad jätkuvalt meie abi ka pärast sündi. Osa vajab seda lausa meeleheitlikult. Igal aastal õnnistavad hoolivad piiskopid teie heldete paastuannetuste ja humanitaarabi kaudu miljonite laste elu. Esimene Presidentkond teavitas hiljuti 20 miljoni dollarilisest lisaannetusest, et toetada UNICEFi kahe miljardi vaktsiinidoosi jagamise püüdlustes. ¹⁹ Jumal armastab lapsi.

Lapsesaamise püha valik

See, et isegi maailma jõukaimates riikides üha vähem lapsi sünnib, on murettekitav. ²⁰ „Jumala käsk oma lastele paljuneda ja täita maa kehtib endiselt.” ²¹ Millal ja kui palju lapsi saada on abikaasade ning Issanda vaheline isiklik otsus. Usu ja palvega võib nendest pühadest otsustest saada kaunid ja ilmutuslikud kogemused. ²²

Jagan teiega Lõuna-Carolina osariigist pärit Laingi pere lugu. Õde Rebecca Laing kirjutab:

„2011. aasta suvel näis meie pereelu täiuslik. Olime õnnelikult abielus ja meil oli neli last: 9-, 7-, 5- ja 3-aastane. ‥

Minu rasedused ja sünnitused [olid olnud] ülimalt riskantsed ‥ [ja] tundsime, et meid on nelja lapsega [väga] õnnistatud, [arvates], et meie pere on täielik. Kui ma oktoobris üldkonverentsi kuulasin, tekkis mul eksimatu tunne, et me pidime veel ühe lapse saama. Kui me LeGrandiga mõtisklesime ja palvetasime, ‥ teadsime me, et Jumalal oli meie jaoks teistsugune plaan, kui me ise enda jaoks teinud olime.

Pärast järjekordset rasket rasedust ja sünnitust õnnistati meid ilusa tütrega. Panime talle nimeks Brielle. Ta oli ime. Mõni hetk pärast ta sündi, kui ma ikka veel [sünnitustoas] olin, kuulsin ma ilmeksimatult Vaimu häält: „Üks on veel.”

Kolm aastat hiljem sündis järgmine ime, Mia. Brielle ja Mia on meie perele tohutu rõõm.” Rebecca lõpetab sõnadega: „Avatus Issanda suunistele ja Ta plaani järgimine toob alati suuremat õnne kui ‥ omaenda mõistusele lootmine.” ²³

Päästja armastab iga kallist last.

„Ja ta võttis ükshaaval nende väikesed lapsed ja õnnistas neid. ‥

Ja ‥ nad ‥ suunasid ‥ oma silmad taeva poole ‥ ja nad nägid ingleid laskumas taevast ‥ tule keskelt; ja [inglid] ‥ ümbritsesid need väikesed ‥ ning inglid teenisid nende seas.” ²⁴

Tunnistan, et teie teekond Jumala lapsena ei alanud sellest, kui esimene õhupuhang maa peal teie kopsudesse sööstis, ega lõpe siis, kui teete surelikkuses viimase hingetõmbe.

Pidagem alati meeles, et iga Jumala vaimulaps tuleb maa peale oma isikliku teekonna osana. ²⁵ Võtkem nad lahkelt vastu, kaitskem neid ja armastagem neid alati. Ma luban teile, et kui te need kallid lapsed Päästja nimel vastu võtate ja neid nende igavesel teekonnal aitate, õnnistab teid Issand ning külvab teid üle oma armastuse ja heakskiiduga. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

1. Isiklik kirjavahetus.

2. Isiklik kirjavahetus. Vt Mu Lunastaja elab, tean. – Kiriku lauluraamat, lk 38.

3. Isiklik kirjavahetus.

4. ÕL 42:45.

5. Joseph F. Smith. Conference Report, apr 1916, lk 3.

6. „A Fulness of Joy”: President Nelson Shares Message of Eternal Life at His Daughter’s Funeral. – Church News, 19. jaan 2019, thechurchnews.com.

7. Vt Perekond: läkitus maailmale. – jeesusekristusekirik.ee

8. ÕL 138:56.

9. Jr 1:5. Uues Testamendis räägitakse, kuidas veel sündimata Ristija Johannes emaüsas hüppas, kui Eliisabet Jeesuslast oodanud Maarjaga kohtus (vt Lk 1:41).

10. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ametlik seisukoht:

    „Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik usub elu pühadusse. Seetõttu on Kirik vastu vabatahtlikule abordile, mida tehakse isikliku või sotsiaalse mugavuse pärast, ning juhendab Kiriku liikmeid, et nad ei laseks aborti teha, ei viiks seda läbi, ei julgustaks selle läbiviimist, ei maksaks selle eest ega korraldaks sedalaadi aborte.

    Kirik lubab liikmetel teha erandi vaid järgmistel juhtudel:

    Rasedus on vägistamise või intsesti tagajärg.

    Kvalifitseeritud arst on teinud kindlaks, et ema elu ja tervis on tõsises ohus.

    Kvalifitseeritud arst on kindlaks teinud, et lootel on tõsised arenguhäired, mille tagajärjel ei jääks ta pärast sündi elama.

    Kirik õpetab liikmetele, et isegi sellistel harvadel juhtudel ei ole abort automaatselt õigustatud. Abort on väga tõsine teema ning seda tuleks kaaluda alles pärast seda, kui asjaosalised on vestelnud Kiriku kohalike juhtidega ning tunnevad isikliku palve kaudu, et otsus on õige.

    Kirik ei ole abordiga seonduvaid seaduseelnõusid ja avalikke meeleavaldusi toetanud ega neile ka vastu seisnud” (Abort. – Pressikeskus, jeesusekristusekirik.org; vt ka General Handbook: Serving in The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints , 38.6.1, ChurchofJesusChrist.org).

11. Gordon B. Hinckley. Walking in the Light of the Lord. – Ensign, nov 1998. lk 99; Liahona, jaan 1999, lk 117.

    President Gordon B. Hinckley ütles:

    „Abort on inetu, alandav ja miski, millega kaasneb vältimatult süümepiin, kurbus ja kahetsus.

    Olgugi et me seda taunime, lubame me seda sellises olukorras, kui rasedus on intsesti või vägistamise tagajärg, kui kompetentne meditsiiniasjatundja leiab, et ema elu või tervis on tõsises ohus, või kui kompetentne meditsiiniasjatundja leiab, et lootel on tõsiseid kahjustusi, mille tõttu beebi ei jääks pärast sündi elama.

    Kuid sellised on harvad juhtumid, milleks on vaid üliväike tõenäosus. Sellises olukorras palutakse neil, keda see küsimus puudutab, pidada nõu oma kohalike kirikujuhtidega ja palvetada täie tõsidusega, saades enne edasisi samme palve kaudu kinnituse.” (What Are People Asking about Us? – Ensign, nov 1998, lk 71; Liahona, jaan 1999, lk 83–84).

12. Vt Neil L. Andersen The Divine Gift of Forgiveness (2019), lk 25.

    Prantsusmaal rääkis üks naine mulle kord ristimisvestluse ajal mitme aasta tagusest abordist. Olin tänulik selle hea eest, mida ta oma elus pärast seda teinud oli. Ta ristiti. Umbes aasta hiljem helistas ta mulle. Püha Vaim oli seda suurepärast naist pärast ristimist õpetanud. „Kas te mäletate, et ma rääkisin teile aastatetagusest abordist?” nuuksus ta telefonis. „Kahetsesin tehtut. Kuid ma olen selle viimase aastaga muutunud. Mu süda on pöördunud Päästja poole. ‥ Mul on nii valus selle patu tõsiduse pärast, mida ma ei saa mingilgi kombel ennistada.”

    Tundsin kui tohutult Issand seda naist armastab. Juhataja Boyd K. Packer on öelnud: „Kristuse lepituse peamine eesmärk on taastada see, mida meie ei saa taastada, parandada haavad, mida meie ei saa parandada, tehes terveks selle, mille meie katki tegime ega suuda ise terveks teha. Kui teie soov on kindel ja olete nõus maksma „viimse veeringu” (Mt 5:25–26), muutub seadus kehtetuks. Teie kohustused lähevad üle Issandale. Tema klaarib teie arved.” (The Brilliant Morning of Forgiveness. – Ensign, nov 1995, lk 19–20) Ma kinnitasin talle, et Päästja armastab teda. Issand mitte ainult ei eemaldanud temalt pattu; Ta tugevdas ja täiustas tema vaimu. (Vt Neil L. Andersen The Divine Gift of Forgiveness, lk 154–156.)

13. Dallin H. Oaks. Kaitske lapsi. – 2012. a sügisene üldkonverents.

14. Tütre või poja elu kaitsmine on ka isa kohus. Igal isal on emotsionaalne, vaimne ja rahaline kohustus maa peale tulev laps lahkelt vastu, teda armastada ja tema eest hoolitseda.

15. Isiklik kirjavahetus.

16. Mk 9:36–37.

17. Vt Neil L. Andersen. A Compensatory Spiritual Power for the Righteous. – Brigham Youngi Ülikooli pühalik koosolek, 18 aug 2015, speeches.byu.edu.

18. Vt Dallin H. Oaks. The Great Plan of Happiness. – Ensign, nov 1993, lk 75. Vt ka Russell M. Nelson. Choices. – Ensign, nov 1990.

19. Vt Latter-day Saint Charities annetab 20 miljonit USA dollarit UNICEF-i ülemaailmse COVID-19 vastase võitluse toetuseks. – Pressikeskus 5. märts 2021, uudised.jeesusekristusekirik.org/pressiteated.

20. Nt kui sündimus Ameerika Ühendriikides oleks jäänud vaid 13 aasta tagusele 2008. a tasemele, oleks täna 5,8 miljonit last rohkem (vt 5.8 Million Fewer Babies: America’s Lost Decade in Fertility. – Institute for Family Studies, 3. veebr 2021, ifstudies.org/blog).

21. Perekond: läkitus maailmale. – ChurchofJesusChrist.org. Pühakirjades on kirjas, et „lapsed on pärand Jehoovalt” (L 127:3). Vt Russell M. Nelson. How Firm Our Foundation. – Liahona, juuli 2002. Vt ka Dallin H. Oaks. Tõde ja plaan. – 2018. a sügisene üldkonverents.

22. Vt Neil L. Andersen. Lapsed. – 2011. a sügisene üldkonverents.

23. Isiklik kirjavahetus, 10. märts 2021.

24. 3Ne 17:21, 24.

25. „Tegelikkuses oleme me kõik rändurid, surelikkuseuurijad. Meil pole varasemast kogemust, millest kasu lõigata. Siin maa peal tuleb meil minna oma teekonnal üle kõrgete järsakute ja mäslevate vete.” (Thomas S. Monson. The Bridge Builder. – Liahona, nov 2003)