Meie jumalikult inspireeritud põhiseadust kaitstes
Meie usk jumalikku inspiratsiooni annab viimse aja pühadele ainulaadse vastutuse Ameerika Ühendriikide põhiseadust ja konstitutsionalismi põhimõtteid kaitsta ja alal hoida.
Sellel rahutul ajal olen tundnud innustust kõnelda Ameerika Ühendriikide inspireeritud põhiseadusest. See põhiseadus on erilise tähtsusega meie liikmetele Ameerika Ühendriikides, kuid see on ka kogu maailma põhiseaduste ühine pärand.
I.
Põhiseadus on valitsuse alus. See määrab valitsuse võimu struktuuri ja piirid. Ameerika Ühendriikide põhiseadus on vanim tänaseni kehtiv kirjalik põhiseadus. Ehkki algselt võtsid selle kasutusele vaid vähesed kolooniad, sai sellest peagi eeskuju kogu maailmas. Tänaseks on kõik peale kolme riigi võtnud vastu kirjaliku põhiseaduse.1
Selles kõnes ei räägi ma ühegi erakonna ega mõne teise rühmituse nimel. Ma räägin Ameerika Ühendriikide põhiseadusest, mida olen uurinud üle 60 aasta. Räägin oma kogemustest kohtunõunikuna Ameerika Ühendriikide ülemkohtu peakohtuniku juures. Ma räägin oma 15-aastasest kogemusest õigusteaduste professorina ning kolme ja poole aastasest kogemusest Utah’ ülemkohtu kohtunikuna. Ja mis kõige olulisem, räägin oma 37-aastasest kogemusest Jeesuse Kristuse apostlina, kelle ülesanne on uurida jumalikult inspireeritud Ameerika Ühendriikide põhiseaduse tähendust Tema taastatud Kiriku töös.
Ameerika Ühendriikide põhiseadus on ainulaadne, sest Jumal ilmutas, et Tema laskis selle „kehtestada ‥ kõige liha ja tema õiguste kaitseks” (ÕL 101:77; vt ka s 80). Seepärast on sellel põhiseadusel suur tähtsus Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele kogu maailmas. See, kas selle põhimõtteid tuleks rakendada ka teistes maailma riikides, on nende riikide otsustada.
Mis oli Jumala eesmärk Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kehtestamisel? Me näeme seda moraalse valikuvabaduse õpetuses. Taastatud Kiriku esimesel aastakümnendil kannatasid selle liikmed läänepoolsetel piirialadel isiklikku ja avalikku tagakiusamist. Osaliselt oli see tingitud nende vastuseisust orjusele, mis tollal Ameerika Ühendriikides eksisteeris. Nendes kahetsusväärsetes oludes ilmutas Jumal prohvet Joseph Smithi kaudu igavesi tõdesid oma õpetuse kohta.
Jumal on andnud oma lastele moraalse valikuvabaduse – väe otsustada ja tegutseda. Selle valikuvabaduse rakendamise kõige ihaldusväärsem tingimus on meeste ja naiste maksimaalne vabadus tegutseda oma isiklike valikute järgi. Ilmutus selgitab, et seeläbi, „igaüks võiks kohtupäeval olla vastutav omaenda pattude eest” (ÕL 101:78). „Seepärast,” on Issand ilmutanud, „ei ole õige, et keegi on kellegi orjuses.” (ÕL 101: 79 ) See tähendab ilmselgelt, et orjus on vale. Ja sama põhimõtte kohaselt on vale, kui kodanikel puudub hääl oma valitsejate valimisel ja seaduste vastuvõtmisel.
II
Meie veendumus, et Ameerika Ühendriikide põhiseadus on jumalikult inspireeritud, ei tähenda, et jumalik ilmutus dikteeris iga sõna ja fraasi, näiteks sätted, mis määrasid iga osariigi esindajate arvu või iga esindaja vanuse alampiiri.2 President J. Reuben Clark ütles, et põhiseadus ei olnud „täielikult välja töötatud dokument”. „Vastupidi,” selgitas ta, „me usume, et see peab kasvama ja arenema, et rahuldada areneva maailma muutuvaid vajadusi.”3 Näiteks kaotasid inspireeritud muudatused orjanduse ja andsid naistele hääleõiguse. Siiski ei näe me inspiratsiooni igas põhiseadust tõlgendavas Ülemkohtu otsuses.
Usun, et Ameerika Ühendriikide põhiseadus sisaldab vähemalt viit jumalikult inspireeritud põhimõtet.4
Esimene on põhimõte, et valitsuse võimu allikas on rahvas. Ajal, mil suveräänne võim eeldati üldjoontes tulenevat kuningate jumalikust õigusest või sõjalisest võimust, oli suveräänse võimu omistamine rahvale revolutsiooniline. Filosoofid olid seda pooldanud, kuid Ameerika Ühendriikide põhiseadus oli esimene, mis seda kohaldas. Rahva suveräänne võim ei tähenda, et rahvahulgad või konkreetsed inimrühmad võiksid sekkuda, et valitsust hirmutada või tegutsema sundida. Põhiseadusega loodi põhiseaduslik demokraatlik vabariik, kus rahvas teostab oma võimu valitud esindajate kaudu.
Teine inspireeritud põhimõte on delegeeritud võimu jagunemine riigi ja selle osariikide vahel. Meie föderaalsüsteemis on seda enneolematut põhimõtet mõnikord muudetud inspireeritud muudatusettepanekutega, näiteks orjanduse kaotamine ja hääleõiguse laiendamine naistele, mida varem mainisin. On märkimisväärne, et Ameerika Ühendriikide põhiseadus piirab riigi valitsust otseselt või kaudselt antud võimu kasutamisel ning kõik muud valitsusvõimud kuuluvad „vastavalt osariikidele või rahvale”5.
Veel üks inspireeritud põhimõte on võimude lahusus. Rohkem kui sajand enne meie 1787. aasta põhiseaduse konventsiooni oli Inglise parlament teerajajaks seadusandliku ja täidesaatva võimu lahutamisel, kui nad kuningalt teatud volitused ära võtsid. Ameerika konventsiooni inspiratsioon oli delegeerida sõltumatu täidesaatev, seadusandlik ja kohtulik võim, et need kolm haru saaksid üksteist kontrollida.
Neljas inspireeritud põhimõte seisneb individuaalsete õiguste olulistes garantiides ja valitsusvõimu konkreetsetes piirides õiguste deklaratsioonis, mis võeti parandusega vastu vaid kolm aastat pärast põhiseaduse jõustumist. Õiguste deklaratsioon ei olnud uus. Siin oli inspiratsiooniks Inglismaal alguse saanud põhimõtete praktiline rakendamine, Magna Cartast alustades. Põhiseaduse kirjutajad olid nendega tuttavad, sest mõned koloniaalhartad sisaldasid selliseid garantiisid.
Ilma õiguste deklaratsioonita ei oleks Ameerika võinud olla vaid kolm aastakümmet hiljem alanud evangeeliumi taastamise võõrustajariik. Algne säte sisaldas jumalikku inspiratsiooni, et riigiametis teenijatelt ei nõuta teatud usuorganisatsiooni kuulumist6, kuid usuvabaduse ja riigiusu puudumise garantiide lisamine põhiseaduse esimesse parandusse oli ülioluline. Samuti näeme jumalikku inspiratsiooni põhiseaduse esimese paranduse sõna- ja ajakirjandusvabadustes ning isikukaitse tagamises muudes parandustes, näiteks kriminaalvastutusele võtmisel.
Viienda ja viimasena näen ma jumalikku inspiratsiooni kogu põhiseaduse peamises eesmärgis. Meid juhib seadus ja mitte üksikisikud ning oleme truud põhiseadusele ning selle põhimõtetele ja protsessidele, mitte ühelegi ametikandjale. Sel viisil peavad kõik isikud olema seaduse ees võrdsed. Need põhimõtted blokeerivad autokraatlikud ambitsioonid, mis on mõnes riigis demokraatiat rikkunud. Need tähendavad ka seda, et ükski kolmest valitsusharust ei tohiks domineerida teiste üle ega takistada teistel täita oma põhiseaduslikke ülesandeid üksteise kontrollimisel.
III
Vaatamata Ameerika Ühendriikide põhiseaduse jumalikult inspireeritud põhimõtetele ei ole nende soovitud mõju alati saavutatud, sest seda rakendavad ebatäiuslikud surelikud. Föderaalvalitsus on eemaldanud osariikidelt olulised seadusloome teemad, näiteks mõned peresuhteid reguleerivad seadused. Põhiseaduse esimese parandusega garanteeritud õigust sõnavabadusele on mõnikord piiratud ebapopulaarse kõne mahasurumisega. Võimude lahususe põhimõte on alati olnud surve all, kuna üks valitsusharu kasutab või pidurdab teisele delegeeritud volitusi.
On veel teisi ohte, mis õõnestavad Ameerika Ühendriikide põhiseaduse inspireeritud põhimõtteid. Põhiseaduse tähtsust vähendavad püüdlused asendada selle loomise põhjused, vabadus ja autonoomia hoopis praeguste ühiskondlike suundumustega. Põhiseaduse võimu vähendatakse, kui kandidaadid või ametnikud eiravad selle põhimõtteid. Põhiseaduse väärikust ja jõudu vähendavad need, kes viitavad sellele nagu truuduskatsele või poliitilisele loosungile, selle asemel et see oleks valitsusvõimu autoriteedi ja piiride allikas.
IV.
Meie usk jumalikku inspiratsiooni annab viimse aja pühadele ainulaadse vastutuse kaitsta ja alal hoida Ameerika Ühendriikide põhiseadust ja põhiseaduslikke põhimõtteid olenemata sellest, kus me elame. Peaksime usaldama Issandat ja suhtuma positiivselt selle riigi tulevikku.
Mida peaksid ustavad viimse aja pühad veel tegema? Peame palvetama, et Issand juhiks ja õnnistaks kõiki rahvaid ja nende juhte. See on osa meie usuartiklist. Presidentidele või valitsejatele allumine7 ei tähenda muidugi, et me ei või olla vastu teatud seadustele või eeskirjadele. Kuid see nõuab, et me kasutaksime oma mõju põhiseaduse ja kehtivate seaduste raames tsiviilselt ja rahumeelselt. Vaidlusküsimustes peaksime püüdma olla järeleandlikud ja leidma ühise keele.
Inspireeritud põhiseaduse toetamise juurde kuuluvad veel teised kohustused. Peaksime õppima ja propageerima põhiseaduse inspireeritud põhimõtteid. Peaksime leidma ja toetama arukaid ja häid inimesi, kes neid põhimõtteid oma avalikes tegevustes toetavad.8 Me peaksime olema teadlikud kodanikud, kes tsiviilküsimustele aktiivset mõju avaldavad.
Ameerika Ühendriikides ja teistes demokraatlikes riikides teostatakse poliitilist mõju kandideerimise (mida me julgustame), hääletamise, rahalise toetuse, poliitiliste erakondade liikmeks olemise ja seal teenimisega ning pideva suhtluse kaudu ametnike, parteide ja kandidaatidega. Hästi toimimiseks vajab demokraatia kõike seda, kuid kohusetundlik kodanik ei pea seda kõike pakkuma.
Poliitilisi küsimusi on palju ja ükski partei, platvorm ega üksikkandidaat ei suuda rahuldada kõiki isiklikke eelistusi. Seetõttu peab iga kodanik otsustama, millised küsimused on tema jaoks mingil ajahetkel kõige olulisemad. Seejärel peaksid liikmed otsima inspiratsiooni, kuidas rakendada mõjuvõimu oma individuaalsete prioriteetide kohaselt. See protsess ei ole kerge. Sellega seoses võib olla vajalik iga kord valimiste ajal muuta seda, millist parteid toetada või kandidaati valida.
Sellised sõltumatud tegevused nõuavad, et valijad toetavad mõnikord kandidaati, erakonda või platvormi, kelle muid seisukohti nad heaks kiita ei saa.9 See on üks põhjus, miks me soovitame oma liikmetel hoiduda üksteise arvustamisest poliitilistes küsimustes. Me ei tohiks kunagi väita, et ustav viimse aja püha ei tohi kuuluda mingisse parteisse või hääletada teatud kandidaadi poolt. Me õpetame õigeid põhimõtteid ja jätame oma liikmetele võimaluse valida, kuidas neid põhimõtteid aeg-ajalt ilmnevates küsimustes tähtsustada ja rakendada. Samuti nõuame ja palume kõigil kohalikel juhtidel nõuda, et poliitilisi valikuid ja kuuluvusi ei õpetataks ega propageeritaks ühelgi meie Kiriku koosolekul.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik kasutab loomulikult oma õigust toetada või vastu seista konkreetsetele seadusandlikele ettepanekutele, mis meie arvates mõjutavad usuvabadust või Kiriku organisatsioonide olulisi huve.
Ma tunnistan Ameerika Ühendriikide jumalikult inspireeritud põhiseadusest ja palvetan, et meie, kes me tunnustame seda inspiratsiooni jaganud jumalikku isikut, toetaksime ja kaitseksime alati selle suuri põhimõtteid. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.