Meie kurvastus muutub rõõmuks
Ma kutsun kõiki, kes tunnevad kurbust, kõiki, kes mõtlevad, mis juhtub pärast surma, uskuma Kristusesse.
Mitu aastat tagasi tervitas mind Salt Lake Citys koosolekutel käies meie kallis prohvet Russell M. Nelson. Talle omaselt küsis ta soojal ja vahetul viisil: „Mark, kuidas su emal läheb?”
Vastasin talle, et külastasin teda selle nädala alguses tema kodus Uus-Meremaal ja et ta vananeb, kuid on täis usku ja inspiratsiooniks kõigile, kes teda tunnevad.
Seejärel ütles prohvet: „Palun anna talle edasi minu südamlikud tervitused ‥ ja ütle talle, et ma ootan meie taaskohtumist.”
Olin üsna üllatunud ja küsisin: „Kas teil on varsti plaanis reis Uus-Meremaale?”
Ta vastas hooliva siirusega: „Oh ei, ma näen teda järgmises elus.”
Tema vastuses polnud midagi kergemeelset. See oli täiesti loomulik tõdemus. Sel omavahelisel hetkel kuulsin ja tundsin elava prohveti ehedat tunnistust, et elu jätkub ka pärast surma.
Sellel konverentsinädalavahetusel kuulete elavaid apostleid ja prohveteid tunnistamas Jeesuse Kristuse ülestõusmisest. „Meie usundi põhialuseks on apostlite ja prohvetite tunnistus Jeesusest Kristusest, et Ta suri, maeti maha ja tõusis kolmandal päeval surnuist üles ‥ ; ja kõik muu, mis kuulub meie usundi juurde, on ainult lisand sellele [tõele].”1 Ma luban, et kuulates tõsise kavatsusega, kinnitab Vaim teie meeles ja südames, et need tunnistused on õiged.2
Jeesuse muistsed apostlid muutusid alatiseks selle järel, kui Ta neile pärast oma surma ilmus. Neist kümme nägid ise, et Ta on üles tõusnud. Toomas, keda alguses kohal polnud, kuulutas: „Kui ma ei näe ‥ , siis ma ei usu!”3 Hiljem manitses Jeesus Toomast: „Ära ole uskmatu, vaid usklik!”4 Seejärel õpetas Issand usu tähtsast rollist: „Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!”5
Ülestõusnud Issand andis oma apostlitele ülesande Temast tunnistada. Nagu meie elavad apostlid tänapäeval, jätsid ka nemad maha oma maised ametid ja kuulutasid kogu ülejäänud elu julgelt, et selle Jeesuse on üles kasvatanud Jumal. Nende võimsad tunnistused viisid selleni, et tuhanded võtsid vastu kutse saada ristitud.6
Ülestõusmispühade hommiku kuulsusrikas sõnum on kogu kristluse kese. Jeesus Kristus on surnuist üles tõusnud ja seetõttu elame ka meie pärast surma edasi. Need teadmised annavad meie elule mõtte ja eesmärgi. Kui me läheme edasi usus, siis muutume alatiseks, nagu seda tegid vana aja apostlid. Meie, nagu nemadki, suudame Jeesusesse Kristusesse uskudes taluda igasuguseid raskusi. See usk annab meile lootust, et saabub aeg, mil meie „kurvastus muutub rõõmuks”7.
Minu enda usk sai alguse pärast kurba aega.
Minu isa ja ema olid Uus-Meremaa lambakasvatajad.8 Nad nautisid oma elu. Noore abielupaarina õnnistati neid kolme väikese tüdrukuga. Neist noorim sai nimeks Ann. Ühel päeval, kui nad koos järve ääres puhkasid, tatsas 17-kuune Ann eemale. Pärast mitut minutit kestnud meeleheitlikku otsimist leiti veest tema elutu keha.
See õudusunenägu põhjustas sõnulseletamatut kurbust. Isa kirjutas aastaid hiljem, et osa rõõmust kadus nende elust igaveseks. See põhjustas ka igatsuse saada vastuseid elu kõige olulisematele küsimustele: „Mis saab meie kallist Annist? Kas me näeme teda veel kunagi? Kuidas saab meie pere kunagi jälle õnnelik olla?”
Mõni aasta pärast seda tragöödiat tulid meie tallu kaks noort misjonäri Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust. Nad hakkasid õpetama Mormoni Raamatus ja Piiblis leiduvaid tõdesid. Nende tõdede hulgas oli kinnitus, et Ann elab nüüd vaimumaailmas. Tänu Jeesuse Kristuse ülestõusmisele tõuseb ka tema üles. Nad õpetasid, et Jeesuse Kristuse Kirik koos elava prohveti ja kaheteistkümne apostliga on uuesti maa peale taastatud. Ja nad õpetasid ainulaadset ja tähelepanuväärset õpetust, et perekondi saab igaveseks kokku liita sama preesterluse volitusega, mille Jeesus Kristus andis oma peaapostel Peetrusele.9
Ema tundis tõe kohe ära ja sai Vaimu tunnistuse. Kuid isa pidas terve järgmise aasta kahtluste ja vaimsete õhutuste vahelist võitlust. Samuti oli ta tõrges oma eluviisi muutma. Ühel hommikul pärast unetut ööd pöördus ta toas edasi-tagasi sammudes ema poole ja ütles: „Mind ristitakse kas täna või mitte kunagi.”
Ema rääkis juhtunust misjonäridele ja nad tundsid kohe ära minu isa ususähvatuse, mis nüüd jääb kas põlema või kustub.
Samal hommikul sõitis meie pere lähimasse randa. Teadmata toimuvast midagi, pidasime meie, lapsed, liivaluidetel piknikku, samal ajal kui vanemad Boyd Green ja Gary Sheffield juhatasid mu vanemad ookeani ja ristisid nad. Järgmise usuteona lubas isa Issandale isiklikult, et juhtugu mis tahes, tema jääb antud lubadustele kogu oma elu jooksul ustavaks.
Aasta hiljem pühitseti Uus-Meremaal Hamiltonis tempel. Varsti pärast seda põlvitas meie pere koos Anni asemikuga selles Issanda pühas kojas altari ümber. Seal liideti meid preesterluse volitusel lihtsa ja ilusa talitusega igaveseks perekonnaks. See tõi suurt rahu ja rõõmu.
Aastaid hiljem ütles isa mulle, et kui poleks olnud Anni traagilist surma, poleks ta kunagi olnud piisavalt alandlik, et taastatud evangeeliumi vastu võtta. Ometi sisendas Issanda Vaim lootust, et see, mida misjonärid õpetasid, vastab tõele. Minu vanemate usk üha kasvas, kuni neis mõlemas põles tunnistustuli, mis vaikselt ja alandlikult juhtis iga nende otsust elus.
Olen lõputult tänulik oma vanemate eeskuju eest tulevastele põlvedele. Võimatu on kokku lugeda, kui paljud elud muutusid igaveseks nende sügavast kurbusest ajendatud usutegude tõttu.
Ma kutsun kõiki, kes tunnevad kurbust, kõiki, kes maadlevad kahtlusega, kõiki, kes mõtlevad, mis juhtub pärast surma, uskuma Kristusesse. Luban, et kui otsustate uskuda ja seejäreltegutseda usus ning järgida Vaimu sosistusi, leiate rõõmu selles elus ja tulevases maailmas.
Kuidas ma ootan päeva, mil kohtun oma õe Anniga! Ootan rõõmsat taaskohtumist oma isaga, kes suri üle 30 aasta tagasi. Ma tunnistan rõõmust, mida toob endaga usus elamine, uskumine nägemata, kuid Püha Vaimu väel teadmine, et Jeesus Kristus elab. Ma otsustan kogu südamest ja hingest Jeesust Kristust ja Tema taastatud evangeeliumi järgida. See õnnistab minu elu kõiki aspekte. Ma tean, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, meie Päästja ja Lunastaja. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.