Miks see lepingurada?
Lepinguraja erinevus on ainulaadselt ja igavikuliselt märkimisväärne.
President Russell M. Nelson on uurinud ja õpetanud kogu oma teenimistöö vältel lepinguid, mida Jumal oma lastega on sõlminud. Ka ta ise on särav eeskuju kellestki, kes kõnnib lepingurajal. Oma esimeses sõnumis Kiriku presidendina teatas president Nelson:
„Teie pühendumine Päästja järgimisele Temaga lepinguid tehes ja neist lepingutest kinni pidades avab ukse kõikide vaimsete õnnistuste ja eesõiguste saamiseks, mis on saadaval meestele, naistele ja lastele kõikjal.
‥ Templitalitused ja templis sõlmitud lepingud on olulised, et tugevdada teie elu, teie abielu ja peret ning teie võimet seista vastu vastase rünnakutele. Templis kummardamine ja teenimine esivanemate nimel õnnistab teid suurema isikliku ilmutuse ja rahuga ning kindlustab teie pühendumist püsida lepingurajal.”1
Mis on lepingurada? See on ainus rada, mis viib Jumala selestilisse kuningriiki. Me astume sellele rajale ristimisväravast ja peame seejärel „Kristuses püsivana edasi pürgima täiusliku lootuse sära ja armastusega Jumala ja kõikide inimeste vastu [ehk kahte suurt käsku täites] ‥ lõpuni”2. Lepingurajal (mis ulatub muide surelikkusest kaugemale) saame me kõik päästmise ja ülenduse juurde kuuluvad talitused ja lepingud.
Meie kõikehõlmav lepinguline kohustus on täita Jumala tahet „ja ol[la] sõnakuulelikud tema käskudele kõigis asjades, mida ta meil käsib”3. Päevast päeva Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtete ja käskude järgimine on kõige õnnelikum ja rahuldustpakkuvam elurada. Üheks õnnistuseks on see, et hoidutakse tervest hulgast probleemidest ja kahetsusest. Lubage ma toon selle kohta spordiga seotud näite. Tennises tuleb ette sundimatuid vigu. Selline viga on näiteks mängus oleva palli võrku löömine või topeltviga servimisel. Sundimatuid vigu peetakse pigem mängija enda halvast otsusest tingitud eksimuseks, kui et neid võis põhjustada oskuslik vastane.
Ka meie probleemid või raskused on liiga sageli iseenda põhjustatud, halbade valikute või võiks öelda, et „sundimatute vigade” tagajärg. Kui me järgime hoolega lepingurada, jäävad paljud „sundimatud vead” üsna loomulikult tegemata. Me väldime erinevaid sõltuvusi. Me ei lange ebaausa käitumise kraavi. Me ületame kõlblusetuse ja truudusetuse kuristiku. Me möödume oma füüsilist ja vaimset tervist ohustavatest inimestest ja asjadest ka siis, kui need on populaarsed. Me hoidume valikutest, mis teevad teistele kahju või seavad nad ebasoodsasse olukorda, ning püüame harjutada enesedistsipliini ja teenimist.4
Vanem J.•Golden Kimball on väidetavalt öelnud: „Võib-olla pole ma [alati] sirgel ja kitsal teel kõndinud, kuid [püüan] sellele [võimalikult] sageli sattuda.”5 Olen kindel, et veidi tõsisemal hetkel oleks vend Kimball nõus, et lepingurajal püsimine, mitte ainult sellele sattumine, on meie suurim lootus, et ühest küljest välditavat häda vältida, ja teisalt vältimatute eluraskustega edukalt toime tulla.
Mõni võib öelda: „Ma oskan teha häid valikuid ka ristimata. Mul pole vaja lepinguid, et auväärt ja edukas inimene olla.” Tõepoolest, neid on palju, kes pole küll ise lepingurajal, kuid kes peegeldavad oma käitumisega rajal olijate tegusid ja valikuid. Võiks isegi öelda, et nad lõikavad „lepingukindlal” rajal kõndimise õnnistusi. Mis vahet on siis lepingurajal?
Tegelikult on see vahe unikaalselt ja igavesti oluline. See hõlmab seda, miks me kuuletume, miks on Jumal meile pühendunud, millist jumalikku abi me saame, millised õnnistused on seotud lepingurahvana kokkukogunemisega, ning, mis kõige tähtsam, milline on meie igavene pärand.
Pühendunud kuulekus
Esiteks, meie Jumalale kuuletumise olemus. Peale üldiste heade kavatsuste pühendume me pühalikult elama iga sõna järgi, mis lähtub Jumala suust. Sellega järgime me Jeesuse Kristuse eeskuju, kes lasi end ristida, „[näidates] inimlastele, et vastavalt lihale ta alandab ennast Isa ees ja tunnistab Isale, et ta on temale sõnakuulelik tema käskudest kinnipidamisel”6.
Lepingute puhul pole meie ainus kavatsus vigu vältida või ettevaatlikult otsuseid langetada. Me tunneme, et vastutame oma valikute ja eluga Jumala ees. Me võtame enda peale Kristuse nime. Me keskendume Kristusele – Jeesusest vaprale tunnistamisele ja Kristuse-sarnase iseloomu kujundamisele.
Lepingute puhul pesitseb kuulekus evangeeliumipõhimõtetele meie hinges. Ma tean ühte abielupaari, kus naine polnud mingil abieluhetkel Kirikus aktiivne ja mees polnud kunagi Kiriku liige olnud. Ma ütlen nende kohta Mary ja John, mis pole nende pärisnimed. Kui nende ellu tulid lapsed, tundis Mary teravalt, et neid on vaja kasvatada pühakirja sõnul „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi”7. John oli sellega päri. Mary tõi olulisi ohvreid, et kodus olla ja järjekindlalt evangeeliumi õpetada. Ta veendus, et nende pere saab Kirikus kummardamisest ja selle tegevustest täit kasu. Maryst ja Johnist said eeskujulikud lapsevanemad ja nende lapsed (energilised poisid) sirgusid usus ning evangeeliumipõhimõtetele ja -standarditele pühendudes.
Johni vanemad, poiste vanavanemad, olid oma pojapoegade tervisliku elu ja saavutustega rahul, kuid kuna nad olid veidi Kiriku-vaenulikud, tahtsid nad panna kogu edu ainuüksi Johni ja Mary vanemlike oskuste arvele. Kuigi John polnud Kiriku liige, ei lasknud ta sel arvamusel niisama jääda. Ta rõhutas, et nad nägid evangeeliumiõpetuse vilju ehk nii seda, mida ta pojad kirikus kogesid, kui ka seda, mis leidis aset kodus.
Vaim, abikaasa armastus ja eeskuju ning poegade pealekäimine avaldas mõju ka Johnile endale. Mõne aja pärast sai ta koguduseliikmete ja sõprade suureks rõõmuks ristitud.
Kuigi elu pole olnud nende ja poegade jaoks meelakkumine, kinnitavad Mary ja John kogu südamest, et nende õnnistused võrsuvad just evangeeliumilepingust. Nad on näinud nii oma laste kui omaenda elus Issandalt Jeremijale lausutud sõnade täitumist: „Ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.”8
Jumalaga seotud
Teine ainulaadne lepinguraja aspekt on meie suhe Jumalusega. Lepingud, mida Jumal oma lastele pakub, on enamat kui suunised. Need seovad meid Temaga ja Temaga seotuna võime kõik asjad ära võita.9
Kord lugesin ma ühe halvasti informeeritud ajakirjaniku artiklit, milles selgitati, et selleks, et surnute eest ristimisi teha, kastame me vette mikrofilmirullid. Seejärel arvatakse kõik need, kelle nimed on mikrofilmil, ristitute hulka. Selline lähenemisviis oleks tõhus, kuid jätaks tähelepanuta, et iga hing on lõputu väärtusega, ja et iga leping, mis Jumalaga sõlmitakse, on kriitilise tähtsusega.
„Jeesus ‥ ütles ‥: Minge sisse kitsast väravast; sest kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad.”10 Piltlikult öeldes on see värav nii ahtake, et vaid üks saab sealt korraga sisse minna. Igaüks pühendub Jumalale isiklikult ja saab Temalt vastu isikliku, nimelise lepingu, millele ta ajas ja igavikus kõhklematult loota saab. Talituse ja lepingute kaudu avaldub meie elus jumalikkuse vägi.11
Jumalik abi
Sellega jõuame oma arvestustes lepinguraja kolmanda erilise õnnistuseni. Selleks, et aidata lepingu sõlmijatel olla lepingupidajad, annab Jumal peaaegu mõistetamatu anni, milleks on Püha Vaimu and. See and on õigus Püha Vaimu pidevale kaaslusele, kaitsele ja juhatusele.12 Ka Trööstijana tuntud Püha Vaim „täidab lootusega ja täiusliku armastusega”13. Ta „teab kõiki asju ning tunnistab Isast ja Pojast”14, kelle tunnistajaks lubame olla.15
Lepingurajal leiame me ka hädavajalikud andestuse ja patust puhtakssaamise õnnistused. Sellist abi saab vaid Püha Vaimu kaudu jagatud jumaliku armu läbi. Issand ütleb: „Nüüd, see on käsk: Parandage meelt, kõik te maa ääred, ja tulge minu juurde ja saage ristitud minu nimel, et te võiksite olla pühitsetud Püha Vaimu vastuvõtmisega, et te võiksite seista määrdumata minu ees viimsel päeval!”16
Kogunege lepingurahva juurde
Neljandaks, lepingurajal kõndijad leiavad erinevates jumalikult määratud kogunemistes samuti erakordseid õnnistusi. Kõikjalt pühakirjadest leiab prohvetlikke kuulutusi Iisraeli ammu hajutatud suguharude kogumise kohta nende pärandmaadele.17 Need prohvetlikud kuulutused ja lubadused hakkavad nüüd täituma, kui lepingurahvas on kogunemas Kirikusse ehk Jumala kuningriiki maa peal. President Nelson on selgitanud: „Kõneldes kokkukogumisest edastame lihtsalt põhitõde: iga Taevase Isa laps ‥ peab saama kuulda Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamissõnumit.”18
Issand käsib Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetel „tõus[ta] ja sära[da], et [nende] valgus võiks olla rahvastele lipuks; ‥ et kokkukogunemine Siioni maale ja selle vaiadesse võiks olla kaitseks ja varjupaigaks tormi ja raevu eest, kui see valatakse lahjendamata kujul välja kogu maa peale”19.
Lisaks sellele koguneb lepingurahvas igal nädalal Issanda päeval palvekotta, et „ennast paremini hoida maailmast reostamatuna”20. See kogunemine on selleks, et võtta sakramendileiba ja -vett Jeesuse Kristuse lepituse mälestuseks ning see on aeg, mil „paastuda ja palvetada ja rääkida üksteisega oma hingede heaolust”21. Ma olin teismelisena keskkoolis oma klassis ainuke Kiriku liige. Mulle meeldis koolis paljude heade sõpradega suhelda, kuid avastasin siiski, et mul on tähtis loota sellele iganädalasele hingamispäevasele koosolekule, et vaimselt ja füüsiliselt värskendust ja jõudu saada. Praeguse pandeemia ajal regulaarsetest lepingulistest kogunemistest ilmajäämine on meid hellaks teinud ja me ootame innukalt aega, mil saame, nagu varem, taas kokku tulla.
Lepingurahvas koguneb samuti templisse, Issanda kotta, et saada sellele kohale eriomaseid talitusi, õnnistusi ja ilmutust. Prohvet Joseph Smith õpetas: „Mis on olnud Jumala rahva kokkukutsumise eesmärk mistahes ajastul? ‥ Peamiseks eesmärgiks on olnud ehitada Issandale koda, kus Ta saaks ilmutada oma rahvale oma koja talitused ja oma kuningriigi hiilgused ja õpetada inimestele päästmise teed; sest on teatud talitused ja põhimõtted, mida tuleb õpetada ja läbi viia selleks ehitatud kohas või kojas.”22
Pärige lepingulubadused
Lõpuks saab vaid lepingurajal pärida Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi õnnistusi, neid ülimaid päästmise ja ülenduse õnnistusi, mida vaid Jumal saab anda.23
Lepingurahvast rääkivates pühakirjaviidetes mõeldakse sageli Aabrahami otsestele järglastele ehk „Iisraeli kojale”. Kuid lepingurahva hulka kuuluvad ka kõik need, kes Jeesuse Kristuse evangeeliumi vastu võtavad.24 Paulus selgitas:
„Sest nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud! ‥
Aga kui te olete Kristuse omad, siis olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.”25
Need, kes on oma lepingutele ustavad, „tulevad esile õiglaste ülestõusmisel”26. Nad on „täiuslikuks tehtud uue lepingu vahemehe Jeesuse kaudu. ‥ Nemad on need, kelle kehad on selestilised, kelle hiilgus on nagu päikesehiilgus, nimelt Jumala – kõigist kõrgema – hiilgus.”27 „Mispärast, kõik kuulub neile, olgu elu või surm, või praegune või tulevane, kõik kuulub neile ja nemad kuuluvad Kristusele ning Kristus Jumalale.”28
Võtkem kuulda prohveti kutset lepingurajale jääda. Nefi nägi meid ja meie aega ning kirjutas: „Mina, Nefi, nägin Jumala Talle väge, et see laskus Talle kiriku pühade peale ja Issanda lepingurahva peale, kes olid hajutatud kogu maa pinnal, ja nad olid relvastatud õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses.”29
Koos Nefiga tunneb minu hing „heameelt Issanda lepingute üle”.30 Ma tunnistan sel ülestõusmispühal Jeesusest Kristusest, kelle ülestõusmine on meie lootus ja kinnitus kõigest, mida lepingurajal ja selle lõpus lubatakse. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.