Pidage meeles tagasiteed koju
Meil on Jeesuse Kristuse täiuslik eeskuju, mida järgida, ja teekond meie igavese kodu poole on võimalik ainult tänu Tema õpetustele, elule ja lepitusohvrile.
1946. aastal matkas noor teadlane Arthur Hasler oma lapsepõlvekodu lähedal mööda mägijõe kallast, kui tal oli kogemus, mis viis olulise avastuseni selle kohta, kuidas kalad leiavad tee tagasi oma sünnijõkke.
Mäest üles matkates, nägemata veel oma lapsepõlve lemmikkoske, meenus Haslerile äkki unustatud mälestus. Ta ütles: „Mäenõlva tagant tulnud jahe tuuleiil, mis tõi kaasa sambla ja kurekellade lõhna, elustas äkitselt mu vaimusilmas selle kose ja üksikasjad sellest, kuidas see mäenõlval paikneb.”1
Need lõhnad taaselustasid ta lapsepõlvemälestused ja tuletasid meelde kodu.
Kui lõhnad võivad temas selliseid mälestusi esile kutsuda, siis mõtles ta, et võib-olla võivad lõhnad mõjuda samamoodi ka lõhedele, kes pärast aastatepikkust avameres viibimist naasevad kudemiseks täpselt sellesse jõkke, kus nad sündisid.
Sellele kogemusele tuginedes jätkas Hasler koos teiste teadlastega tööd, näitamaks, et lõhe mäletab just neid lõhnu, mis aitab tal liikuda tuhandeid kilomeetreid, et leida merest tagasitee koju.
See lugu pani mind mõtlema, et üks olulisemaid asju, mida me selles elus teha saame, on ära tunda tagasitee Taevase Isa juurde ja seda meeles pidada ning püsida sellel ustavalt ja rõõmsalt kogu teekonna vältel.
Mõtlesin neljale meeldetuletusele, mis elus järjekindlalt kasutatu ja rakendatuna võivad taaselustada oma taevase koduga seotud tunded.
Esiteks võime meeles pidada, et oleme Jumala lapsed
Meil on jumalik pärand. Teadmine, et oleme Jumala lapsed ja et Ta soovib, et pöörduksime tagasi Tema juurde, on üks esimesi samme teekonnal tagasi meie taevasesse koju.
Tuletage endale seda pärandit meelde. Varuge regulaarselt aega oma vaimse immuunsüsteemi tugevdamiseks, meenutades Issandalt saadud õnnistusi. Usaldage juhiseid, mille olete Temalt saanud, selle asemel et pöörduda üksnes maailma poole, et mõõta oma isiklikku väärtust ja leida oma tee.
Külastasin hiljuti üht oma lähedast pärast seda, kui ta haiglast koju naasis. Ta ütles mulle tundeliselt, et haiglavoodis lebades soovis ta vaid, et keegi laulaks talle laulu „Olen Jumala laps”. Ainuüksi see mõte andis talle selle katsumuse ajal vajaliku rahu.
Teadmine, kes sa oled, muudab seda, mida sa tunned ja teed.
Mõistmine, kes te tõeliselt olete, valmistab teid ette ära tundma ja meeles pidama tagasiteed teie taevasesse koju ja tekitab igatsust seal olla.
Teiseks võime meeles pidada alust, mis meid kaitseb
Tugevus saabub meisse siis, kui oleme õigemeelsed, truud ja ustavad Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele, isegi kui teised käske ja päästmise põhimõtteid suures osas eiravad.2
Mormoni Raamatus õpetas Heelaman oma poegi meeles pidama, et nad peavad ehitama oma aluse Jeesusele Kristusele, et neil oleks jõudu vastase kiusatustele vastu panna. Saatana vägevad tuuled ja tormid peksavad meid, kuid neil pole väge tõmmata meid alla, kui paneme oma lootuse kõige kindlamale – oma Lunastajale.3
Isiklikust kogemusest tean, et kui otsustame Tema häält kuulata ja Teda järgida, saame Tema abi. Meie vaatenurk oma oludele laieneb ja arusaam elu eesmärgist süveneb. Tunneme vaimseid ärgitusi, mis meid taevasesse koju juhatavad.
Kolmandaks võime meeles pidada olla palvemeelsed
Me elame ajal, mil üheainsa puudutuse või häälkäskluse abil saame hakata otsima peaaegu mis tahes teemal vastuseid tohututest salvestatud ja korrastatud andmehulkadest keerulistes arvutivõrkudes.
Teisest küljest on meil lihtne kutse hakata vastuseid otsima taevast. „Palveta alati, ja ma valan sinu peale oma Vaimu.” Siis lubab Issand: „Ja suur saab olema sinu õnnistus, jah, isegi suurem kui see, kui sa saaksid endale maa aarded.”4
Jumal on meist kõigist täielikult teadlik ja valmis meie palveid kuulama. Kui meil on meeles palvetada, leiame Tema kestva armastuse, ja mida rohkem oma Taevase Isa poole Kristuse nimel palvetame, seda rohkem toome Päästjat oma ellu ja seda paremini tunneme ära tee, mille Ta on tähistanud meie taevasesse koju jõudmiseks.
Neljandaks võime meeles pidada teiste teenimist
Püüdes järgida Jeesust Kristust teisi teenides ja nende vastu lahke olles, muudame maailma paremaks.
Meie tegevus võib märkimisväärselt õnnistada nii meid ümbritsevate inimeste kui ka meie enda elu. Armastav teenimine lisab tähendust nii andja kui ka vastuvõtja elule.
Ärge alahinnake seda potentsiaali, mis teil on, et mõjutada teisi head tegema nii oma tegude kui ka eeskuju kaudu.
Teiste teenimine armastusega juhatab meid teel taevasesse koju – meie Päästja-sarnaseks saamise teel.
Kodusõja tagajärjel pidid Arnaldo ja Eugenia Teles Grilo ning nende lapsed jätma 1975. aastal oma kodu ja kõik selle, mis nad aastakümnetepikkuse raske tööga olid üles ehitanud. Oma kodumaal Portugalis seisid vend ja õde Teles Grilo silmitsi väljakutsega alustada kõigega otsast peale. Kuid aastaid hiljem, pärast liitumist Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuga, ütlesid nad: „Me kaotasime kõik, mis meil oli, kuid see oli hea, sest see sundis meid nägema igaveste õnnistuste olulisust.”5
Nad kaotasid oma maise kodu, kuid leidsid tee tagasi oma taevasesse koju.
Ükskõik mida te peate teekonnal taevasesse koju maha jätma, ei tundu see ühel päeval enam ohverdusena.
Meil on Jeesuse Kristuse täiuslik eeskuju, mida järgida, ja teekond meie igavese kodu poole on võimalik ainult tänu Tema õpetustele, elule ja lepitusohvrile – sealhulgas tänu Tema surmale ja hiilgavale ülestõusmisele.
Kutsun teid kogema rõõmu, meenutades, et oleme Jumala lapsed ja et Ta armastas maailma nii väga, et saatis oma Poja6 meile teed näitama. Kutsun teid üles, et peaksite meeles olla ustavad, pöörata oma elu Päästja poole ja ehitada Tema alusele. Pidage meeles olla oma teekonnal palvemeelsed ja teenige teisi sellel teel.
Kallid vennad ja õed! Ma tunnistan sel ülestõusmispühal, et Jeesus Kristus on maailma Lunastaja ja Päästja. Tema on see, kes võib meid rõõmsa elu lauas oma kohale juhatada ja meid teekonnal suunata. Pidagem Teda meeles ja järgigem Teda koduni. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.