Üldkonverents
Minu evangeeliumi põhimõtted
2021. aasta kevadine üldkonverents


15:0

Minu evangeeliumi põhimõtted

(ÕL 42:12)

Evangeeliumi põhimõte on õpetuspõhine juhis kõlbelise valikuvabaduse õigemeelseks kasutamiseks.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku 1849. aasta sügisese üldkonverentsi ajal kutsuti vanem John Taylor Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist avama Prantsusmaa sealsele rahvale Jeesuse Kristuse evangeeliumi jutlustamiseks. Tema teenimistöö hõlmas selles riigis Kiriku esimeste ametlike perioodikaväljaannete toimetamist. Vastuseks küsimustele, mida talle sageli Kiriku kohta esitati, kirjutas ja avaldas vanem Taylor 1851. aastal artikli. Ja selle essee lõpus meenutas vanem Taylor järgmist juhtumit:

„Mõni aasta tagasi Nauvoos küsis üks härra, kes oli seadusandliku kogu liige, minu kuuldeulatuses Joseph Smithilt, kuidas see nii on, et ta suudab juhtida nii paljusid inimesi ja hoida nii täiuslikku korda, märkides samal ajal, et neil on see igal pool mujal võimatu. Härra Smith märkis, et see on väga lihtne. „Kuidas?” küsis härra seepeale, „meie jaoks on see väga keeruline.” Härra Smith vastas: „Ma õpetan neile õigeid põhimõtteid ja nad juhivad end ise.””1

Palvetan, et Püha Vaim meid kõiki õpetab ja harib, kui ma pööran tähelepanu põhimõtete rollile Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumis.

Põhimõtted

Issand ilmutas prohvet Joseph Smithile, et „selle kiriku vanematel, preestritel ja õpetajatel tuleb õpetada minu evangeeliumi põhimõtteid, mis on Piiblis ja Mormoni Raamatus, milles on eevangeeliumi täius”2. Lisaks teavitas Ta, et viimse aja pühad peaksid „saa[ma] täiuslikumalt õpetust teoorias, põhimõtetes, õpetuses, evangeeliumi seaduses, kõigis asjades, mis puutuvad Jumala kuningriiki, mida teil on kasulik mõista”3.

Lühidalt öeldes on evangeeliumi põhimõte õpetuslik juhis kõlbelise valikuvabaduse õigemeelseks kasutamiseks. Põhimõtted tulenevad laiematest evangeeliumitõdedest ning pakuvad juhatust ja standardeid, kui mööda lepingurada edasi pürgime.

Näiteks tuuakse kolmes esimeses usuartiklis välja Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi õpetuse põhiaspektid: Jumaluse olemus esimeses usuartiklis, Aadama ja Eeva langemise tagajärjed teises usuartiklis ja Jeesuse Kristuse lepitusega võimalikuks saanud õnnistused kolmandas usuartiklis.4 Ning neljandas usuartiklis sätestatakse esimesed põhimõtted – Jeesusesse Kristusesse uskumise ja meeleparanduse juhised – ning esimesed preesterluse talitused, mis võimaldavad Jeesuse Kristuse lepitusel meie elus toimida.5

Veel üks näide juhiseks olevast põhimõttest on Tarkuse Sõna. Palun pange tähele neid Õpetuse ja Lepingute 89. osa algussalme.

„Antud lubadust sisaldava põhimõttena, mis on kohandatud nõrkade ja kõige nõrgemate pühade võimetega, kes on või keda võib kutsuda pühadeks.

Vaata, tõesti, nõnda ütleb teile Issand: Kurjuse ja sepitsuste pärast, mis on ja saavad olema salaplaane pidavate inimeste südametes viimsetel päevadel, olen ma teid hoiatanud ja hoiatan teid ette, andes teile ilmutuse läbi selle tarkuse sõna.”6

Sellele sissejuhatusele järgnev inspireeritud õpetus pakub igikestvaid juhiseid nii füüsiliseks kui ka vaimseks heaoluks, ja tunnistab, millised konkreetsed õnnistused kaasnevad, kui jääme sellele põhimõttele ustavaks.

Evangeeliumipõhimõtete õppimine, mõistmine ja nende järgi elamine tugevdab usku Päästjasse, süvendab Talle pühendumist ning kutsub meie ellu hulgaliselt õnnistusi ja vaimseid ande. Lisaks aitavad õigemeelsuse põhimõtted meil näha oma isiklikest eelistustest ja enesekesksetest soovidest kaugemale, näidates igavest tõde hinnalisest vaatenurgast, kui me surelikkuses eri olukordade, probleemide, otsuste ja kogemuste vahel navigeerime.

Õigete põhimõtete õpetamine nüüdisajal

Prohvet Joseph Smithi avaldus õigete põhimõtete õpetamise kohta on vististi üks ta õpetusi, mida kõige sagedamini tsiteeritakse. Ja sellise inspireeritud õpetamismudeli kohta leiab vägevaid näiteid ka Issanda volitatud teenijate tänastes väljaütlemistes.

Häirimatuse põhimõte

President Dallin H. Oaks kõneles 1998. aasta üldkonverentsil Aaroni preesterluse hoidjate kohustustest seoses sakramendi ettevalmistamise, õnnistamise ja jagamisega. Ta selgitas häirimatuse põhimõtet ning märkis, et ükski Aaroni preesterluse hoidja ei tahaks iial, et miski tema välimuses või käitumises ühegi Kiriku liikme Jumala-kummardamist ja lepingute uuendamist häiriks. Lisaks rõhutas president Oaks seonduvaid korra, puhtuse, aupaklikkuse ja väärikuse põhimõtteid.

Huvitaval kombel ei andnud president Oaks pikaldast nimekirja, mida noored mehed tegema või tegemata jätma peaksid. Selle asemel selgitas ta seda põhimõtet eeldusega, et noored mehed ning nende vanemad ja õpetajad võiksid kasutada ja peaksid kasutama selle juhise järgimisel omaenda otsustusvõimet ja inspiratsiooni.

Ta selgitas: „Ma ei soovita mingeid üksikasjalikke reegleid, kuna olukord meie üleilmse Kiriku eri kogudustes on nii erinev, et mõni konkreetne teatud olukorras vajalik reegel võib olla teises olukorras täiesti kohatu. Selle asemel soovitan ma ühte õpetuslikku põhimõtet. Kui kõik seda põhimõtet mõistavad ja sellega kooskõlas tegutsevad, pole reegleid eriti vajagi. Kui reegleid ja nõustamist peaks üksikjuhtudel vaja minema, saavad kohalikud juhid neid pakkuda kooskõlas õpetuste ja nendega seotud põhimõtetega.”7

Hingamispäeva märgilisuse põhimõte

2015. aasta kevadisel üldkonverentsil õpetas president Russell M. Nelson meile, et „hingamispäev on rõõm”8. Lisaks selgitas ta, kuidas ta ise ühte peamist hingamispäeva austamise põhimõtet mõistma hakkas:

„Kuidas me pühitseme hingamispäeva? Nooremas eas uurisin ma teiste koostatud loetelusid selle kohta, mida peaks ja ei peaks hingamispäeval tegema. Alles hiljem sain ma pühakirjadest teada, et minu käitumine ja hoiak hingamispäeval olid tähiseks minu ja mu Taevase Isa vahel. Kui ma seda mõistsin, ei vajanud ma enam nimekirju, mida tohib teha ja mida ei tohi. Kui pidin langetama otsuse, kas mõni tegevus on hingamispäeval sobilik, küsisin ma endalt lihtsalt: „Millise tähise ma Jumalale anda tahan?” See küsimus muutis mu hingamispäevade valikud kristallselgeks.”9

President Nelsoni lihtne, kuid vägev küsimus paneb rõhku põhimõttele, mis teeb lõpu igasugusele ebakindlusele selles, mida hingamispäev tähendab ja miks me peaksime seda austama. Tema küsimuses on sõnastatud kokkuvõtlikult juhis ja standard, mis meid kõiki meie erinevates olukordades õnnistab.

Jumalal valitseda laskmise põhimõte

Kuus kuud tagasi kirjeldas president Nelson üldkonverentsil, millist ülevat meeleolu see temas tekitas, kui ta sõna Iisrael tähenduse kohta midagi uut tajus. Ta rääkis meile, et kui ta sai teada, et „nimi Iisrael [viitab] inimesele, kes laseb Jumalal oma elus valitseda”10, liigutas see tema hinge. Seejärel tõi president Nelson välja terve hulga tähtsaid järeldusi, mis sellest kaemusest tulenevad.

Tema sõnum Jumalal valitseda laskmisest on tähelepanuväärne näide sellest, kuidas õpetada õigeid põhimõtteid, et me saaksime end ise juhtida. Ja nagu oma sõnumis selle kohta, kuidas hingamispäevast saab rõõm, esitas president Nelson taas põhimõtetel tuginevaid küsimusi, mis on meile kõigile juhisteks ja standarditeks.

„Kas teie olete valmis laskma Jumalal oma elus valitseda? Kas teie olete valmis laskma Jumalal olla oma elus kõige olulisem mõju?”

Ta jätkas:

„Kaaluge, kuidas selline valmisolek teie elu õnnistada võiks. Kui olete vallaline ja otsite igavest kaaslast, aitab teie soov olla „Iisraeli rahva seas” otsustada, kellega ja kuidas kohtamas käia.

Kui olete abielus kaaslasega, kes on rikkunud oma lepinguid, siis aitab teie valmisolek lasta Jumalal oma elus valitseda teie lepingutel Jumalaga puutumatuks jääda. Päästja tervendab teie murtud südame. Taevad avanevad, kui püüate teada, kuidas edasi minna. Te ei pea ekslema ja kahtlema.

Kui teil on siiraid küsimusi evangeeliumi või Kiriku kohta, siis laske Jumalal valitseda ja teid suunatakse leidma ja mõistma absoluutseid igavikulisi tõdesid, mis juhivad teie elu ja aitavad teil püsida kindlana lepingurajal.

Kui seisate silmitsi kiusatusega – isegi kui kiusatus saabub siis, kui olete kurnatud või tunnete end üksi või valesti mõistetuna –, kujutage ette julgust, mida endas leiate, kui otsustate lasta Jumalal oma elus valitseda ja kui palute Temal end tugevdada.

Kui teie suurim soov on lasta Jumalal valitseda, olla osa Iisraeli rahvast, siis on palju kergem paljusid otsuseid teha. Nii paljud küsimused muutuvad ebaoluliseks! Te teate, kuidas kõige paremini oma välimuse eest hoolitseda. Teate, mida vaadata ja lugeda, kus oma aega veeta ja kellega lävida. Teate, mida soovite korda saata. Teate, milliseks inimeseks te saada tahate.”11

Pange tähele, kui paljusid üliolulisi otsuseid ja elukogemusi võib Jumalal valitseda laskmise põhimõte mõjutada. Nendeks on: kohtamas käimine ja abielu, evangeeliumiga seotud küsimused ja mured, kiusatus, oma välimus, see, mida vaadata ja lugeda, kus aega veeta, kellega lävida ja enamgi veel. President Nelson rõhutab oma inspireeritud küsimustega ühte lihtsat põhimõtet, mis meid elus igakülgselt juhatab ja meil ise end juhtida võimaldab.

Väga väike tüür

Kui Joseph Smith oli Liberty vanglas, kirjutas ta Kiriku liikmetele ja juhtidele juhendeid ja tuletas neile meelde, et „väga suurel laeval on tormi ajal väga palju kasu väga väikesest tüürist, mis hoiab teda õige nurga all tuule ja lainete suhtes”12.

Laeva tüür

Tüüri moodustab rooliratas või roolipinn ja sellega ühendatud seadmed laeva või muu veesõiduki juhtimiseks. Ja „õige nurga all tuule ja lainete suhtes” tähendab seda, et laeva pööratakse nii, et see püsib tasakaalus ega lähe tormis ümber.

Laev tormis ringi pööramas

Evangeeliumipõhimõtted on meile teiega samad, mis tüür on laevale. Õiged põhimõtted võimaldavad meil leida oma tee ning jääda kindlaks, murdmatuks ja vankumatuks, nii et me ei kaota tasakaalu ega lange viimsel ajal raevutsevates pimeduse- ja segadusetormides.

Meid on sel üldkonverentsil ohtralt õnnistatud, kuna Issanda volitatud teenijad on meile igavestest põhimõtetest õpetanud. Nüüd on meie kõigi kohus end nende tunnistatud tõdede järgi juhtida.13

Tunnistus

President Ezra Taft Benson on õpetanud: „Järgmiseks kuueks kuuks peaks Kiriku konverentsiväljaanne [Liahoona] võtma koha sisse teie põhiteoste kõrval, et võiksite seda sageli sirvida.”14

Kutsun meid kõiki kogu hingest õigemeelsuse põhimõtteid õppima, nende järgi elama ja neid armastama. Vaid evangeeliumitõed võimaldavad meil „teh[a] rõõmsal meelel kõik, mis on meie võimuses”, et lepingurajal edasi pürgida, ning et „näha Jumala päästet ja tema käsivarre ilmutamist”15.

Tean, et Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetus ja põhimõtted on meie elus juhatuse ja kestva rõõmu alusläte surelikkuses ja igavikus. Ja sel imelisel ülestõusmispühal olen rõõmuga tunnistajaks, et need tõed voolavad meie elava Päästja allikast. Tunnistan seda Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.

Viited

  1. John Taylor. Tsiteeritud raamatus Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith 2007, lk 284.

  2. ÕL 42:12.

  3. ÕL 88:78.

  4. Vt UA 1:1–3.

  5. Vt UA 1:4.

  6. ÕL 89:3–4.

  7. Dallin H. Oaks. The Aaronic Priesthood and the Sacrament. – Ensign, nov 1999, lk 45.

  8. Vt Russell M. Nelson. Hingamispäev on rõõm. – 2015. a kevadine üldkonverents.

  9. Russell M. Nelson. Hingamispäev on rõõm. – 2015. a kevadine üldkonverents.

  10. Russell M. Nelson. Jumal valitseb. – 2020. a sügisene üldkonverents.

  11. Russell M. Nelson. Jumal valitseb. – 2020. a sügisene üldkonverents.

  12. ÕL 123:16.

  13. President Harold B. Lee (1899–1973) soovitas liikmetel lasta konverentsikõnedel „olla järgmise kuue kuu jooksul neile tee ja vestluse juhiks”. Ta selgitas: „Need on need tähtsad teemad, mida Issand peab sobivaks sellele rahvale nüüdisajal ilmutada.” (Conference Report, apr 1946, lk 68)

    Ka president Spencer W. Kimball (1895–1985) on rõhutanud üldkonverentsi sõnumite tähtsust. Ta ütles: „Mingil muul tekstil või teosel peale Kiriku põhiteoste ei peaks olema teie isikliku raamatukogu riiulitel nii tähtis koht – mitte nende oivalise ilukõne või väljendusrikkuse pärast, vaid vaadete tõttu, mis igavesse ellu teed näitab.” (In the World but Not of. – Brigham Young University Speeches of the Year, 14. mai 1968, lk 3)

    President Thomas S. Monson (1927–2018) on kinnitanud, kui tähtis on konverentsikõnesid uurida. Ta ütles: „Pidagem sellel üldkonverentsil kuuldut kaua meeles. Kõik edastatud sõnumid on kirjas ajakirja Ensign ja Liahona järgmise kuu väljaandes. Ma soovitan teil neid uurida ning neis sisalduva õpetuse üle mõtiskleda.” (Thomas S. Monson. Peatse kohtumiseni! – 2008. a sügisene üldkonverents)

  14. Ezra Taft Benson. Come unto Christ, and Be Perfected in Him. – Ensign, mai 1988, lk 84.

  15. ÕL 123:17.