Vanem Gerrit W. Gong: Armastage Issandat ja usaldage Teda
Vastabiellunud Inglismaa Oxfordi ülikooli magistrant Gerrit W. Gong õppis isikliku kogemuse kaudu, et kui armastame Issandat ja usaldame Teda, siis Ta aitab, juhatab ja tugevdab meid.
Gerrit oli Rhodesi stipendiaat, kes tudeeris korraga kahes kraadiõppes, millest üks oli doktoriõpe. Samal ajal teenis ta Oxfordi koguduse piiskopkonnas. Temal ja ta naisel Susanil oli meeles Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem David B. Haighti (1906–2004) nõu, mida ta neile Soolajärve templis neid kokku pitseerides andis. „Ta ütles, et meil peaks alati olema kutse,” ütles vanem Gong. „Me teadsime, et kui usaldame Jumalat ja anname endast parima, siis Ta aitab meid.”
Gerrit ja Susan saidki enda sõnul tunda „jumalikku abi ja õrna halastust”. Gerrit täitis piiskopkonnas teenimise kõrvalt kõik akadeemilised nõuded, et saada doktorikraad, puudu oli ainult väitekiri. Ta palus oma Oxfordi koguduse piiskopil Alan Websteril anda talle preesterluse õnnistus. Õnnistuse kaudu sai Gerrit lubaduse: „Tee edasi kõik endast olenev ja Issand õnnistab sind.”
Kaks koguduse liiget, kes olid kogenud sekretär-juristid, pakkusid end appi trükkima käsikirja ning Gerrit saigi paari kuuga väitekirja valmis. Õigupoolest lõpetas ta nii magistri- kui ka doktoriõppe korraga kõigest kolme aastaga. Pärast lõpetamist võttis ta vastu pakkumise teha ülikooli juures teadustööd. Kogemus Oxfordis kasvatas tema usaldust Issanda vastu ning see usaldus on jäänud temaga tänapäevani ja õnnistab Gerrit W. Gongi jätkuvalt ka praegu, mil ta teenib Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis.
Leivad ja kalad
„Issand on hea ja helde ning püüab meid õnnistada,” on vanem Gong öelnud. „Kui anname endast parima, siis võimaldab Ta meil teha rohkem, kui muidu oleksime suutnud. See on nagu leibade ja kalade mitmekordistamine. Issand võtab selle, mis on, ja muudab selle hoopis suuremaks, kui me ise oleksime suutnud.
Tema sõnul kehtib leibade ja kalade põhimõte ka õppimise kohta. „Isegi kui kooliharidust pole võimalik saada, loeb õppimise vaim, sest õppimine on igavene. Hoolimata olukorrast võime kõik valgust ja tõde otsida. Kui nii teeme, aitab Issand meil seda leida.”
Lepinguline kuuluvus
Oxfordis õppis vanem Gong veel ühe põhimõtte, mida nimetab lepinguliseks kuuluvuseks.
„Kui saame lähedasemaks Issandaga, saame lähedasemaks ka üksteisega,” ütles ta. „Oxfordis hindasime Susaniga oma kogemusi koguduses sama palju kui kogemusi akadeemilises vallas. Paljud meie parimad sõbrad on saadud Oxfordi kogudusest.
Nende seas on Tim ja Katherine Witts, kel on meeles Gongidega ühine templiskäik. „Mul on selgelt meeles, kuidas vend Gong võttis ära käekella, et see teda segama ei hakkaks ning et aeg igavikuliste asjade üle mõtisklemist ei piiraks,” sõnas õde Witts. „See väike tegu on aidanud mul templis teenides hoolsam olla.”
Gongid saavad tihti kokku sõpradega, keda tunnevad tänu evangeeliumile. „Mulle tullakse ütlema „Me töötasime koos, kui sa teenisid kõrgemas nõukogus” ja muud sellesarnast,” ütles vanem Gong, „ja sama kehtib minu puhul. Olen tänulik vaiajuhataja ja koguduse nõukogu eest, kes mind aitasid, kui olin noor piiskop. Me kõik oleme tänuvõlglased oma vanemate, sugulaste, naabrite, misjonijuhatajate, õdede ja preesterluse juhtide ees, kes on meie vastu head, kes juhivad meid ja innustavad meid tulema Kristuse juurde.”
Perepärand
Vanem Gongi pereajalugu ulatub tagasi 34 põlvkonda ning jõuab järgepidi Dragon Gong I-ni, kes sündis 837 pKr. Vanem Gongi vanavanemad emigreerusid Hiinast Ameerika Ühendriikidesse. Tema ema Jean liitus Kirikuga Ameerika Ühendriikides Hawaiil, kui oli teismeline, ning käis hiljem Ühendriikides Utah’ osariigis Provos Brigham Youngi ülikoolis (BYU-s). Toona elas ta Gerrit de Jongi peres, kes oli Kaunite Kunstide kolledži dekaan. „Jongide pere aitas mul mõista, milline näeb välja evangeeliumi järgi elav pere,” ütles ta.
Pärast BYU-d käis Jean Ameerika Ühendriikides California osariigis Palo Alto linnas Stanfordi ülikoolis. Seal kohtas ta Walter A. Gongi. „Tema juba oli kristlane ja mõistis lennult, mida taastatud evangeelium pakub,” ütles Jean. Walter liitus Kirikuga ja aasta hiljem abiellus paar Soolajärve templis. Mõlemast said kutselised pedagoogid, kes õpetasid kahepeale kokku rohkem kui 70 aastat.
„Isast sai ka patriarh,” ütles vanem Gong, „ja kuna patriarhaalseid õnnistusi anti meie kodus, täitis meie kodu sügav aupaklikkus ja äratundmine, et Jumal armastab igat oma last.”
23. detsembril 1953 sündis Ameerika Ühendriikides California osariigis Pedwoodi linnas Jeani ja Walteri esimene laps. „Tema nimi Gerrit on Hollandi sugemetega, et avaldada austust Gerrit de Jongile,” selgitab Jean. „Tema keskmine nimi on isa auks Walter. Ja meie perekonnanimi tuleb Hiinast, austamaks tema päritolu.”
Jeani sõnul oli Gerrit oma noorema õe ja venna suhtes väga hooliv. „Talle meeldis neid aidata,” ütles ta, „isegi selliste väikeste asjadega nagu kingapaelte siduma õpetamine.” Tal on meeles, et tuli kord kirikust koju ja kuulis pealt, kuidas Gerrit ja Brian omavahel kurtsid, sest nende meelest oli üks sakramendikoosoleku kõne igav olnud. „Ma esitasin neile üleskutse: „Aga mõelge siis ise parem kõne välja.” Poisid võtsid üleskutse vastu ja hakkasid kõnedele rohkem tähelepanu pöörama,” ütles ta.
Teismelisena armastas Gerrit koos teiste koguduse noorte meestega matkamas käia. Tema eluaegsel sõbral Wally Salbackal on üks neist matkadest eredalt meeles. „Olin seal koos Gerriti, tema venna Briani ja ühe sõbraga, kes ei olnud meie Kiriku liige. Mingil põhjusel hakkasime laulma kirikulaule. Gerrit laulis meloodiat, Brian tenorit ja mina bassi. Me laulsime vist oma 10 kuni 20 laulu, lihtsalt lõbu pärast. See oli hea kogemus. Meie mitteliikmest sõbrale avaldas see muljet.”
Vend Salbackal on meeles ka, et keskkoolis palus Gerrit ergutajatel hääletult maletajaid ergutada. „Ta veenis neid, et moraalne tugi tuleb kõigile kasuks,” ütles ta, „ja nad tulidki turniirile!”
Vasakult: Marjorie ja Gordon B. Hinckley tervitamas Gerritit ja Susanit nende abieluvastuvõtul. Vanem Gong õpetas misjonärina Taiwanis üht perekonda ning aastaid hiljem, üldjuhina, kohtus ta ühe selle pere tütre lapselapsega. Vietnamis olles tegid vanem ja õde Gong seinamaali, et valmistada rõõmu raskustes lastele. Gongi pere liikmed kohtusid kõigiga, kes neile Vietnamis seinamaali tegemisel abiks olid.
Pärast kooli läks vanem Gong Brigham Youngi ülikooli. Aastatel 1973–1975 teenis ta Taiwani Taipei misjonil, siis naasis BYU-sse, kus sai 1977. aastal bakalaureusekraadi Aasia ja ülikooli uuringute erialal.
Kohtamaskäimine ja abielu
Pärast misjonit pakkus vanem Gong end vabatahtlikuks viima läbi Provo Misjonäride Koolituskeskuse pühapäevaseid küünlavalgusõhtuid. Küünlavalgusõhtud aitasid Taiwani minevatel misjonäridel tutvuda kohalike inimeste, kommete ja kultuuriga. Üks osalevatest misjonäridest oli õde Susan Lindsay Taylorsville’ist Utah’st. Ta on Richard P. ja Marian B. Lindsay tütar. Vend Lindsay oli Seitsmekümnete teise kvoorumi liige. „Mulle näis, et olen Susanit alati tundnud,” ütles vanem Gong.
Kaks aastat hiljem, mõni kuu pärast seda, kui Susan oli misjonilt tagasi BYU-sse tulnud, viibis Provos koos perega ka Gerrit. Tema isa oli ülikoolis õppejõud ning Gerrit oli tulnud neile kaheks nädalaks külla. Külaskäik pikenes neljale nädalale ning nad käisid iga päev Susaniga kohtamas. Seejärel läks ta enne Oxfordi naasmist Hawaiile internatuuri.
„Me kurameerisime teine teisel pool maakera,” meenutab vanem Gong. „Püüdsin jätkata õpinguid Inglismaal, õppides samal ajal kõike, mis vähegi sain, tema kohta, kes viibis teisel pool Atlandi ookeani.”
„Me kihlusime telefoni teel,” ütles õde Gong. „Ta tuli tagasi koju tänupühade ajal ning me abiellusime esimesel päeval, mil tempel uuel aastal lahti tehti. Kaks nädalat hiljem lendasid nad Inglismaale, et alustada kooselu.
„Abielludes räägitakse kahe pere ühekssaamisest,” ütles vanem Gong. „Täpselt nii minuga juhtuski. Ma tunnen, et olen ühtmoodi nii Lindsay kui ka Gongi pere liige.”
Silmapaistev karjäär
Pärast lühiajalist tööd Oxfordis astus Gerrit Washington D.C.-s Ameerika Ühendriikide valitsuse teenistusse. 1984. aastal teenis ta Reagan-Bushi tagasivalimise kampaania meeskonnas, kus tema kontorikaaslaseks oli Mike Leavitt, kellest sai hiljem Utah’ kuberner. „Gerrit oli tähelepanelik ja kaalutlev,” ütles vend Leavitt, „kuid eriliselt paistis ta silma oma raugematu heasüdamlikkusega.”
1985. aastal teenis Gerrit välisministeeriumi aseministri erinõunikuna. 1987. aastal sai temast Ameerika Ühendriikide Pekingis Hiinas asuva suursaadiku erinõunik. Ja vahemikus 1989–2001 teenis ta eri ametikohtadel Washington D.C. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuses. Seejärel naasis ta akadeemilisse ringkonda, võttes vastu tööpakkumise strateegilise planeerimise direktori kohale BYU-s. Seda tööd tegi ta üheksa aastat.
Tema kõrval asuvas kontoris töötas BYU kommunikatsioonidirektori assistent Carri Jenkins. Tal on meeles Gerrit Gongi võime end ümbritsevaid inimesi innustada. „Kui sa polnud kindel, kas suudad mõne raske ülesandega hakkama saada, siis tema oli selles kindel sinu eest,” ütles ta. „Ta tegi kõik endast oleneva, et anda nõu, süstida lootust ja utsitada edasi minema ja end tõestama.”
Föderaalkohtunik Thomas B. Griffith, kes tundis vanem Gongi nii Washingtoni kui ka BYU päevilt, kirjeldab suhteid temaga järgmiselt: „Vestluse lõpuks mõistsid, et ta on keskendunud täielikult sinule. Ta on suurepärane kuulaja. Ja ta esitab küsimusi, mis panevad mõtlema.”
Emeriitseitsmekümne ja endise BYU presidendi Cecil O. Samuelsoni sõnul on vanem Gong „üldiselt vaikne, kuid ta mõtted pidevalt liiguvad”.
Pereelu
Gerrit ja Susan Gongi perre sündis neli poega, kelle nimed on Abraham, Samuel, Christopher ja Matthew. Nad kõik kasvasid üles erinevates oludes.
„Kui elasime Pekingis, oli meie lastel õnn saada üksteise parimateks sõpradeks,” ütles vanem Gong.
„Teisest küljest oli neil jälle võimalus näha laia maailma,” lisab õde Gong. „See omakorda aitas meil perena ühtsemaks muutuda. Poisid ütlevad ikka, et parim, mida me vanematena nende heaks teha saime, oli anda neile vennad.”
„Kord kasutasime ära kõik kogutud lennufirma boonuspunktid,” ütles vanem Gong. „Lasime igaühel sihtkoha valida. Alustasime Washington D.C.-st, kus toona elasime, seejärel sõitsime Inglismaale, Tšehhi, Kreekasse, Türki, Indiasse, Hiinasse ja Jaapanisse.”
„Kogu reisi kestel oli meil üks kindel reegel,” ütles Susan. „Kuhu me ka ei läinud, pidime sööma kohalikku toitu.” Reisi lõppedes Jaapanis ütles vanem Gong poegadele, et viib nad restorani, mis on maailmakuulus oma veiseliharoogade poolest. Neli näljast poega ja kaks vanemat pistsid McDonald’sis kinni 17 hamburgerit!
„Mõlemad, nii ema kui ka isa, hindasid kõrgelt õppimist ja kogemusi,” ütles Abraham. „Isa on sügavalt veendunud, et kogemused vormivad inimesi ja kultuure.” Abraham täheldab ka, et ta isa „valib hoolikalt sõnu, kuna soovib öelda vaid seda, mida tõeliselt mõtleb ja sügavalt usub”.
Samil on meeles järgmine seik: „Kuigi isa oli välisministeeriumis töötades väga hõivatud, leidis ta igal õhtul aega, et juhendada ja treenida mind kolmanda klassi matemaatikavõistluseks, millest tahtsin osa võtta ja mille nimi oli Väljakutse 24. Ta ütles, et kui võidan, korraldame peo, kus pakutakse jäätist 24 lisandiga.” Sam pääses küll riiklikku finaali, kuid ei võitnud. Gongi pere tähistas seda ikkagi kokkulepitud moel. Kuid polnud lihtne leida 24 lisandit – üheks neist sai vinnutatud veiseliha.
Christopher ja Matthew kommenteerisid, kui väga nad hindavad „usaldust, armastust ja pühendumust, mida isa ja ema üles näitavad”. See on armastus, mida vanem ja õde Gong jagavad üksteise, iga oma poja ja sugulastega.
„Peale pühendunud isa olemise on Gerrit ka pühendunud poeg ja vend,” ütles Susan. „Need rollid on talle tähtsad. Ta aitab meil mõista, et peresuhted on kõige tähtsamad.”
Kogemused Kirikus
Kuigi vanem Gong oli hõivatud karjääri ja perekonnaga, jätkas ta hea meelega teenimist ka Kirikus, täites oma kutseid, olles kõrgem nõuandja, seejärel ülempreestrite grupi juht, vaia pühapäevakooli juhataja, seminariõpetaja, piiskop, vaia misjonijuhataja, vaiajuhataja ja piirkonna seitsekümmend.
Ükskõik mida teda tegema kutsutakse, ka pereelus, ilmnevad tema puhul pidevalt teatud iseloomuomadused. „Ta näeb kõikides Taevase Isa poegi ja tütreid,” ütleb õde Gong. „Kuid ennekõike armastab ta Issandat. Ta soovib tõesti kogu südamest ehitada kuningriiki ja õnnistada Taevase Isa lapsi.”
Ja ta imetleb oma naist. „Ükskõik mida mul teha palutakse,” ütleb vanem Gong, „on Susan mulle alati toeks. Ta tunneb end kõikidega mugavalt ja on neist siiralt huvitatud. Ta on alati olnud valmis külastama uusi paiku ja proovima uusi asju. Olen selle eest väga tänulik.”
Teenimine Seitsmekümnes
3. aprillil 2010 toetati vanem Gerrit W. Gongi seitsmekümnena. Ta määrati teenima Aasia piirkonna juhatusse, mille peakorter asub Hong Kongis. Hiljem sai temast Aasia piirkonna juhataja. 6. oktoobril 2015 toetati vanem Gongi Seitsmekümne juhatuse liikmena. Nii jätkus tema kogemus rahvusvahelisel tasandil, muuhulgas tuli tal koostada piirkondlikke ülevaateid maailma eri paikade, näiteks Aafrika ja Kesk-Ameerika kohta.
„Kohtud kõigi nende paikade pühadega ja hakkad neid armastama,” ütles ta. „Olen õnnistatud, et saan kuulata neid rääkimas oma usust, kuna nende kogemused Jumala tööst nende elus muutuvad osaks sellest, kuidas nad Jumala olemust ja Tema armastust meist igaühe vastu mõistavad.”
„Ükskõik kuhu me vanem Gongi saadame, tunnevad asjaosalised, et on leidnud endale sõbra,” ütleb president Russell M. Nelson. „Ta on kõrgelt haritud, kuid ka alandlik. Ta suhestub igat laadi inimestega ja on alati valmistunud ja veenev.”
Vasakult: Vanem Gong kohtus Tais Bangkoki katoliku peapiiskopi Kriengsak Kovithavaniji kardinali Tema Kõrgus Francis Xavieriga. Vanem Gong tunneb rõõmu üks-ühele reisidest oma poegadega, ühe sellise näitena reis Kanadasse koos poja Samiga. Vanem Gong jagamas mõtteid Eluleivast seminari- ja instituudiõpetajatele 2017. aastal. Õde Gong tervitamas Kambodža liiget tema kodus.
Apostlikutse
Kui president Nelson vanem Gongi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmena teenima kutsus, võttis prohvet „armastavalt mu käed, kallis Susan istus mu kõrval, ja esitas mulle selle püha kutse Issandalt. See võttis lausa hingetuks” (Jeesus Kristus on üles tõusnud. – 2018. a kevadine üldkonverents). Alandliku südamega, kuid kindel armastuses Issanda vastu ja usalduses Tema suhtes, võttis vanem Gong kutse vastu. Teda toetati 31. märtsil 2018. Hoolikalt Issanda poolt ettevalmistatuna teenib ta nüüd „Kristuse nime erilise [tunnistajana] kogu maailmas” (ÕL 107:23).