Noortele täiskasvanutele
Meie motivatsioon elada evangeeliumi järgi
Alati võime kuulda „kõva kõne”. Kuid meil on alati võimalik valida usku ja mitte kahtlust või ebakindlust.
Jüngrirada on täis õnnistusi – need on „nähtavad ja nähtamatud”.1 Kuid on aegu, mil õnnistustele vaatamata ei ole rada ei kerge ega mugav. Jeesuse Kristuse jüngriks saamine nõuab tööd ja ohverdust ning mõnikord on raske leida motivatsiooni käskude järgi elada ja neid ohverdusi teha.
Noore täiskasvanuna on teil arvatavasti palju tegemist, et täita oma uusi kohustusi, teha elu muutvaid otsuseid ja leida, milline näeb välja teie isiklik jüngrirada teie ülejäänud elu jooksul. Sellele lisaks võib Kiriku eeskirjades, ajaloos või evangeeliumi õpetuses leiduda asju, mida te täielikult ei mõista, ja teil võib olla kiusatusi, millest püüate üle saada, ning õnnistusi, mida te ikka veel ootate, ja küsimusi Jumala plaani kohta teie suhtes.
Mõni meist mõtiskleb aeg-ajalt, kas evangeeliumi järgi elamine on väärt kõiki õnnistusi, mida meile on lubatud. Võime vaielda, et me ei sobi kirikusse, et see on liiga töömahukas või et küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kuid lõpuks taandub see kõik ikkagi motivatsioonini. Miks te teete, mida teete, ja elate nii, nagu elate? Miks me peame jätkuvalt kinni käskudest, isegi kui pole kedagi kontrollimas, kas me seda teeme?
Vaatamata sellele, kes te olete ja mis elujärgus te olete, on otsus leida motivatsiooni, et suurendada usku Päästjasse ja Tema evangeeliumisse, teie teha.
Kelle juurde me läheme?
Evangeeliumi järgi elamiseks motivatsiooni leidmine ja selle hoidmine ei ole ainult meie ajale omane väljakutse. Isegi ajal, mil Päästja oli maa peal, oli inimestel raskusi Tema õpetatud põhimõtete mõistmisega ja seeläbi ka nendele kuuletumisega. Mitu Tema jüngrit kuulas, kuidas Ta selgitas põhimõtet, mis paistis neid pahandavat – oma rolli „elu leivana” (vt Jh 6:35–58). Nad vastasid skeptiliselt, öeldes: „See kõne on kõva, kes võib seda kuulda?” (Jh 6:60)
Kristus, kes nägi, et neil on raske seda õpetust uskuda või vastu võtta, küsis: „Kas see teid pahandab?” (Jh 6:61) Selle asemel, et panna oma usk nendest kahtlustest ettepoole, läksid paljud Ta jüngrid ära „ta järelt ega kõndinud enam temaga” (Jh 6:66).
Kuid kui Kristus küsis oma ülejäänud jüngritelt, kas ka nemad tahavad ära minna, andis Peetrus ainukese vastuse, mis tegelikult anda on: „Kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad” (Jh 6:67–68).
Meie motivatsiooni allikas
Peetrus teadis oma motivatsiooni allikat. Selle keskmes on miks me teeme seda, mida me evangeeliumis teeme: meie tunnistus Jeesusest Kristusest ja usk Temasse. „Me oleme uskunud ja tundnud,” kuulutas Peetrus, „et sina oled Jumala püha!” (Jh 6:69; rõhutus lisatud). Saades sama tugeva veendumuse Jeesusest Kristusest, Tema jumalikkusest ja Tema tööst, võime ka meie leida motivatsiooni, et jätkata evangeeliumi järgi elamist – isegi kui see tundub raske, isegi kui keegi teine seda ei märka ja isegi kui me pole kindlad, kas seda tahame.
Alati ütleb keegi „karme asju”. Kuid meil on alati võimalik valida usku ja mitte kahtlust või ebakindlust. Nagu ütles vanem L. Whitney Clayton Seitsmekümne juhtkonnast: „Otsus uskuda on kõige tähtsam otsus, mille me kunagi teeme.”2
Mida me siis teeme, kui leiame end kunagi teisel pool seda „kõva kõne”?
1. Järgige Peetruse ja teiste jüngrite eeskuju, kes püsisid ustavana isegi siis, kui oleks olnud kergem ära minna. Kuulake prohvetite, apostlite ja teiste juhtide nõuandeid.
„Toetuge hirmu ja kahtluste käes vaeveldes või rasketel aegadel sellele, mis teil juba on. ‥ Hoidke kinni sellest, mida te juba teate, ja pidage vastu, kuni te saate rohkem teada.”3
„[Te suudate] astuda usus edasi üheainsa sammu ning seejärel järgmise. ‥ [Keskenduge] neile tõdedele, mida [usute, ja laske] neil täita oma meele ja südame. ‥
[Alustage] usu ülesehitamist evangeeliumi põhitõdedest.”4
2. Uurige pühakirju ja järgige nende õpetusi.
„[Uurige] iga päev Mormoni Raamatut palvemeelselt ‥ ja [mõtisklege] selle üle.”5
„Kui keegi tahab teha tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas mina räägin iseenesest” (Jh 7:17).
„Aga olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad, iseendid pettes” (Jk 1:22).
3. Jätkake käskude pidamist.
„Vastused siirastele küsimustele tulevad, kui me neid usinalt otsime ja käskude järgi elame. ‥ Usk võib ületada meie praeguse mõistmise piire.”6
„Kui olete ka edaspidi kuulekad, ‥ antakse teile teadmised ja mõistmine, mida otsite.”7
Lõpuks sõltub meie motivatsioon aga sellest, mida ütles Peetrus. Kas me usume, et Jeesus on Kristus, et Tema juhib oma Kirikut ja et Tal on igavese elu sõnad? Kas meie usk Temasse on suurem kui „kõva kõne”, mida me ei pruugi hetkel mõista?
Evangeeliumi järgi elamise autasud
Kui me otsustame Jumalat ja Jeesust Kristust armastada ja järgida ning pidada käske isegi siis, kui me neid täielikult ei mõista, on sellele järgnevad autasud mõõtmatud. Loomupärane inimene küsib: „Mis kasu mina sellest saan?” Evangeeliumi õpetused vastavad: „Rahu selles maailmas ja igavese elu tulevases”; paik valmistatud Jumala eluasemetes; kõik, mis on Taevasel Isal; lõputu õnn (vt ÕL 59:23; Et 12:34; ÕL 84:38; Mo 2:41); ja nagu ütles vanem Dieter F. Uchtdorf Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist: „[Siin Kirikus] leiate selle, mis on hindamatu väärtusega. ‥ Siit leiate te igavese elu sõnad, lubaduse õndsast lunastusest ning tee rahu ja õnneni.”8 Et nimetada vaid mõnda.
Kui me pühendame ennast Kristuse järgimisele ja Tema käskudele kuuletumisele, siis lubatakse meile kõiki neid asju ja rohkemgi veel. See ei tähenda, et see rada on alati kerge või mõistetav, kuid õnnistused, mida meile lubatakse ustavuse eest, avalduvad jätkuvalt kogu meie elu jooksul ja ka pärast seda.
Kuid nii imelised kui need õnnistused ka pole, ei peaks need olema meie peamine motivatsioon evangeeliumi järgi elamisel. Vaatamata sellele, mis küsimused teil on või millist õpetust te ei mõista, teie usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse on kõige olulisem motivatsioon elada Tema evangeeliumi järgi, just nagu see oli Peetrusele ja teistele.
„Meie motiivid ja mõtted mõjutavad lõpuks meie tegusid,” ütles vanem Uchtdorf. „Tunnistus Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi õigsusest on kõige vägevam motiveeriv jõud meie elus. Jeesus rõhutas korduvalt heade mõtete ja õigete motiivide väge: „Vaadake minu poole igas oma mõttes; ärge kahelge, ärge kartke” (ÕL 6:36).
Tunnistus Jeesusest Kristusest ja taastatud evangeeliumist aitab meil õppida oma elus konkreetset plaani, mis Jumalal on meie jaoks, ja seejärel tegutseda sellele vastavalt. See annab meile kinnitust Jumala tõelisusest, õigsusest ja headusest, Jeesuse Kristuse õpetustest ja lepitusest ning viimse aja prohvetite jumalikust kutsest.”9
Mis minusse puutub, siis mina püsin ustavana, isegi kui see on raske. Ma jätkan oma palvete ütlemist ja pühakirjade lugemist. Ma püüan iga päev tugevdada oma tunnistust Päästjast. Ja ma püüan jätkuvalt elada nii, nagu Tema tahab, et ma elaksin, ning toetun Tema sõnale ja Tema elavate prohvetite sõnale, et õppida, kuidas elada, toetudes motivatsioonile, mis ei lähtu mitte ainult minu usust ja armastusest Tema vastu, vaid samuti Tema igavesest ohverdusest ja armastusest minu vastu.