Minu ema käekirjaga kirjutatud õnnistus
Douglas Hedger
Nevada osariik, Ameerika Ühendriigid
Illustratsioonid: Dilleen Marsh
Ühel õhtul mõtisklesin, millist sõnumit jagada eeloleval vaiakonverentsil. Olin terve nädala jooksul pühakirju uurinud ja kuigi olin saanud suurepärast juhatust ja inspiratsiooni, ei olnud mul mingit selget suunda selle kohta, mida Issand soovis, et mina kui vaiajuhataja koguduse liikmetega jagaksin.
Siiras palves palusin, et Vaim minu mõtteid juhataks. Seejärel avasin pühakirjad ja hakkasin taas lugema. Minu mõtted pöördusid kohe koguduse eesmärkide juurde, mida olime piiskopiga hiljuti arutanud. Üks nendest eesmärkidest oli kasutada raamatut „Jutlusta minu evangeeliumi” sõprade ja naabritega evangeeliumi jagades.
Tundsin õhutust kaasata sel õhtul oma uurimisse raamatut „Jutlusta minu evangeeliumi”. Võtsin selle välja ja avasin suvalise lehekülje. Leidsin sellelt lehelt käsitsi kirjutatud pühakirjaviited – 1. Nefi 8:8–11 ja 1. Nefi 11:21–22. Lähemalt vaadates avastasin, et need viited olid kirjutatud minu ema käekirjas. Minu kallis ema oli surnud mõne aasta eest, kaks kuud pärast oma 80ndat sünnipäeva. Ta oli eeskuju vaprusest ja isetusest, kes nägi inimestes alati head. Ja ta armastas pühakirju.
Avasin pühakirjad, et vaadata, mis õhutas teda neid kirjakohti üles märkima. Neid lugedes tuli mulle silmapilkselt mõttesse, millist sõnumit peaksin jagama. See oli lihtne sõnum, et Kiriku liikmed, kes on maitsnud evangeeliumi maitsvat vilja, võivad mõnikord unustada, et paljud teised otsivad sedasama vilja. Me peame nendega jagama, kust seda leida.
„Jutlusta minu evangeeliumi” raamatut lehitsedes mõtlesin oma kallile emale. Raamatusse polnud kirjutatud ei nime ega ühtki teist märkust või midagi, mis oleks näidanud, et see raamat oleks kunagi temale kuulunud. Istusin, imestades selle vaimsete õhutuste ahela üle, mis oli mind selle hetkeni toonud. Vaim kinnitas mulle, et mind oli juhatatud minu mõtetes, just nagu olin palvetades palunud. Minu ema ei teadnud, kui ta mitu aastat varem need viited kirja pani, et Issand kasutab neid, et vastata tema poja alandlikule palvele.