Oktoober
Evangeeliumi õnnistused on mõeldud kõigile
„Ja samuti kõik need, kes võtavad vastu selle preesterluse, võtavad vastu minu, ütleb Issand” (ÕL 84:35).
Täiendage trükises toodud soovitusi enda mõtetega. Planeerige igal nädalal, kuidas 1) tutvustada seda evangeeliumi õpetust, mida käsitlema hakkate, 2) aidata lastel õpetust mõista ja 3) aidata neil seda oma elus rakendada. Küsige endalt: „Mida lapsed õppimiseks ette võtavad ja kuidas saan aidata neil tunda Vaimu?”
1. nädal: Väärilised noored mehed saavad 12-aastaselt preesterluse.
Tutvustage õpetust (pilt): Näidake lastele pilti, kus Jeesus Kristus seadis sisse sakramendi võtmise. Selgitage, et Kristus andis sakramenti oma apostlitele ja samuti nendele jüngritele, kellest räägitakse Mormoni Raamatus, ning palus neil õnnistada ja jagada sakramenti ka siis, kui Teda enam ei ole. Lugege üheskoos 3. Nefi 18:5–6. Küsige lastelt: Kes tänapäeval sakramenti õnnistavad? Kes sakramenti jagavad? Milline vägi peab inimesel olema, et õnnistada ja jagada sakramenti?
Aidake lastel mõista (õpetuse üle arutlemine): Selgitage, et preesterlus on Jumala vägi teenida ja õnnistada inimesi maa peal. Viimsetel aegadel on Kristus meile õpetanud, et preesterluse võib saada iga mees, kes täidab kahte tingimust. Esiteks peab ta olema teatud vanuses. Paluge lastel tõusta, kui nad kuulevad teid ütlemas õiget vanust, millal poisid võivad saada preesterluse. Loendage aeglaselt ühest kaheteistkümneni. Rääkige lastele, et teiseks tingimuseks on, et poiss peab olema vääriline. Selgitage, mida tähendab olla vääriline. Nii poisid kui tüdrukud võivad lugeda „Minu evangeeliumistandardeid”, et saada teada, kuidas elada vääriliselt.
Innustage lapsi õpitut rakendama (tegevus): Jagage lapsed rühmadesse. Jagage evangeeliumi standardid rühmade vahel ära. Paluge igal rühmal mõelda välja lihtne tegevus, mis iseloomustaks teatud standardit. Öelge mõned sõnad, mis aitavad standardi ära tunda ning paluge siis vastaval rühmal püsti tõusta ja esitada väljamõeldud tegevus. Jätkake, kuni kõik rühmad on esinenud. Selgitage, et nende standardite järgi elamine aitab poistel olla preesterluse vääriline ja saada preesterluse talitusi ning tüdrukutel aitab see olla vääriline, et saada preesterluse talitusi, nagu on ristimine ja templitalitused.
2. nädal: Preesterluse kaudu saame päästvad talitused.
Õppetunni näitlikustavat osa saab kasutada huvi äratamiseks, laste tähelepanu koondamiseks või evangeeliumi põhimõtte õpetamiseks.
Tutvustage õpetust (õppetunni näitlikustav osa): Paluge ühel lapsel hoida pea kohal lahtist vihmavarju. Paluge, et mõned lapsed seisaksid vihmavarju alla. Võrrelge vihmavarju preesterlusega. Juhtige tähelepanu sellele, et vihma korral oleksid kõik lapsed õnnistatud ja jääksid kuivaks, mitte ainult see laps, kes vihmavarju hoiab. Niimoodi on Jumal seadnud oma preesterluse abil asjad nii, et kõik Tema lapsed saavad õnnistatud. Me saame preesterluse kaudu päästvad talitused, mis võimaldavad meil pöörduda tagasi elama koos Taevase Isaga.
Innustage lapsi õpitut rakendama (pusletükkide paberile kleepimine): Kirjutage iga järgmine talitus eraldi paberile: ristimine, kinnitamine, preesterlusse pühitsemine (meestel), templiand ja pitseerimine templis. Lõigake iga paber pusletükkideks. Selgitage lastele lühidalt, mida tähendab talitus (püha tseremoonia või tegu, millel on vaimne tähendus). Rääkige lastele, et mõned preesterluse talitused on vajalikud selleks, et minna tagasi elama Taevase Isa juurde. Joonistage tahvlile viis astet ja asetage Jeesuse pilt ülemise astme kohale. Jagage lapsed viide rühma ja andke igale rühmale üks pusle. Paluge neil pusle paberile kleepida ja rääkida ülejäänud Algühingu lastele, mida nad sellest talitusest teavad. Paluge rühmadel kinnitada kokkukleebitud pusled tahvlil õigetele astmetele.
3. nädal: Ma saan preesterluse õnnistustest tugevdavat väge.
Tutvustage õpetust (õpetuse üle arutlemine): Paluge lastel sirutada käed enda ette ja neid vaadata. Küsige, kuidas aitavad käed neil mängida, tööd teha ja end kirikuks valmis seada. Paluge neil teha iga vastuse kohta pantomiim. Seejärel küsige, kuidas saavad inimesed kasutada oma käsi teiste aitamiseks. Selgitage, et preetserluse hoidjad saavad õnnistada oma kätega inimesi, et neid aidata ja tugevdada.
Aidake lastel õpitut mõista ja ellu rakendada (piltide vaatamine ja kogemustest rääkimine): Asetage klassi seintele pildid sakramendist, ristimisest, kinnitamisest, lapse õnnistamisest ja haige õnnistamisest. Selgitage, mida piltidel kujutatakse. Paluge lastel joonistada oma mõlema käe piirjooned paberile ja käed välja lõigata. Paluge neil kirjutada käte peale oma nimi. Paluge neil kinnitada oma käsi pildi juurde, millel kujutatakse õnnistust või talitust, mis neile preesterluse hoidjate käte läbi on osaks saanud. Valige välja mõned käed ja paluge neil lastel rääkida, kuidas on preesterlus neid õnnistanud ja tugevdanud. Jutustage, kuidas Jeesus õnnistas lapsi (3. Nefi 17:11–25). Asetage koos lastega Jeesuse pilt klassi ette seinale. Paluge igal lapsel kinnitada oma teine paberist käsi Jeesuse pildi juurde. Selgitage, et preesterluse hoidjatel on vägi tegutseda Jeesuse Kristuse nimel. Nad saavad meid õnnistada, nagu teeks seda Jeesus, kui Ta oleks siin.
Aidates lastel tunnis aktiivselt osaleda, aitate neil õpetatavat paremini omandada.
4. nädal: Vanemaks saades võin ma minna templisse, et saada talitusi oma esivanemate eest.
Tutvustage õpetust ja aidake lastel seda mõista (värvimine): Tuletage lastele meelde, et enne, kui pöördume tagasi elama koos Taevase Isaga, peame saama teatud preesterluse talitused. Paluge nimetada neid talitusi. Selgitage, et paljud inimesed surid neid talitusi saamata ja nad vajavad meie abi. Jutustage lastele ühest oma esivanemast, kes suri talitusi saamata. Andke igale lapsele lihtne paberist väljalõigatud nukk. Paluge neil joonistada ühele poole enda pilt ja teisele poole esivanem, kellest te äsja jutustasite. (Kui lapsed teavad oma esivanematest kedagi, kes suri preesterluse talitusi saamata, võivad nad joonistada selle inimese.) Paluge lastel korrata selle nädala teemat, hoides pabernukku enda ees püsti. Paluge neil näidata enda pilti, kui nad ütlevad „ma” ja esivanema pilti, kui nad ütlevad „esivanemate”.