2022
Ko e Leʻo ʻo Linaheí
Māʻasi 2022


“Ko e Leʻo ʻo Linaheí,” Ki Hono Fakamālohia ʻo e To‘u Tupú, Māʻasi 2022.

Ko e Leʻo ʻo Linaheí

Mei he mūsiká ki he hisitōlia fakafāmilí, ʻoku fakaʻaongaʻi ʻe Linahei hono leʻó ki he leleí.

ʻĪmisi
finemui ʻi ha matātahi

Ngaahi taá naʻe fai ʻe Stephane Sayeb; ngaahi tā fakatātā ʻa Claire Lock

ʻOku ʻiloʻi ʻe Linahei D. mei Tahití, ʻa e founga ke fakaʻaongaʻi ai hono leʻó ke tapuekina e niʻihi kehé—ʻi ha ngaahi founga lahi ange he tahá. Hangē ko ʻení, ʻokú ne ako ke hoko ko ha tokotaha faifaleʻi ki he leá ʻi ha ʻaho. ʻOkú ne pehē, “ʻOku ou fie tokoni ki he fānaú ʻi heʻenau sipelá pe founga ʻenau leá.”

Ka ko e kamataʻangá pē ia. Naʻe fāʻeleʻi ki ha fāmili ʻo ha kau hiva talēnitiʻia, ʻoku maʻu ʻe Linahei, taʻu 14, ha ngaahi faingamālie lahi ke fakaʻaongaʻi hono leʻó ʻi he hivá. “ʻOku ou manako mo hoku tuongaʻané ke hiva fakataha. ʻOkú ne faʻa hiva ʻi he leʻo māʻolunga angé, peá u hiva au ʻi he leʻo maʻulalo angé!”

Pea ʻoku ʻi ai foki mo ha ʻōkesitulā fakafāmili kakato. “ʻOku tā ʻe heʻeku faʻeé ʻa e pianó ke tokoni ʻi hono akoʻi kiate kimautolu ʻa e ngaahi hivá, pea ʻoku tā kītā mo ʻukulele ʻeku tangataʻeikí.” Pea ko e hā koā ha ʻōkesitulā fakafāmili kae ʻikai ke ʻi ai ha nafa? “ʻOku ou saiʻia mo ʻeku tangataʻeikí ke tā ʻa e toʻelé, ʻa ia ko ha talamu tukufakaholo faka-Polinisia.”

ʻĪmisi
finemui ʻoku tā ʻukulele

Koeʻuhí ʻoku poupouʻi ia ʻe ha tokolahi, ʻoku tokoniʻi ia ʻe hono fāmilí ʻo ope atu ʻi he mūsiká pē. “ʻOku poupouʻi maʻu pē au ʻe heʻeku ongomātuʻá ʻi heʻeku akó, pea ʻoku foaki mai kiate au ʻe heʻeku tamaí ʻa e ngaahi tāpuaki ʻo e lakanga fakataulaʻeikí.” ʻI he hoko mai ʻa e ngaahi taimi faingataʻá, ʻokú ne ʻiloʻi te ne kei lava pē ʻo tafoki ki heʻene Tamai Hēvaní. “ʻOku ou ʻiloʻi ʻa e lahi ʻo e ʻofa ʻa e ʻEikí ʻiate aú pea ʻokú Ne ʻi ai maʻu pē maʻa ʻEne fānaú.”

ʻĪmisi
hiva fakafāmili mo tā mūsika

ʻOku ʻikai ngata pē ʻi hono fakaʻaongaʻi ʻe Linahei hono leʻó ki he hivá mo e lotú, ka ʻokú ne toe lea foki fekauʻaki mo hono tokoniʻi e kau mēmipa ʻo e fāmilí ʻi he tafaʻaki ʻe taha ʻo e veilí.

Ko ha Leʻo ʻo e ʻOfa maʻá e Fāmilí ʻo laka atu ʻi he Veilí

ʻOkú ne pehē, “Naʻá ku misi ʻi ha pō ʻe taha ʻo sio ki ha kakai ʻe laungeau, ka naʻe ʻikai ke nau lava ʻo fetuʻutaki. Naʻá ku pehē ne u ʻiloʻi kinautolu, ka naʻe ʻikai ke u fakapapauʻi.”

Naʻe ʻikai ʻiloʻi ʻe Linahei pe ko e hā e ʻuhinga ʻo ʻene misí. Ka naʻe ʻi ai ha fakakaukau fakafiefia kiate ia: “Kimuʻa ʻi he tāpuni ʻa e COVID-19, naʻá ku fakahoko ha ngaahi papitaiso ʻe 100 tupu maʻa ʻeku ngaahi kuí—ʻe lava ke fakafofongaʻi ʻe he kakai ko ʻeni ʻi heʻeku misí ʻa e kau mēmipa ko ia ʻo e fāmilí!”

ʻĪmisi
finemui mo ha laʻitā ʻo ʻene ngaahi kuí

ʻI he ongoʻi vēkeveke ʻa Linahei ki he hisitōlia fakafāmilí, naʻá ne fakahoko ʻa e meʻa kotoa pē naʻá ne lavá ke tokoni ki hono ʻunuakiʻi e ngaahi hingoa ko iá ʻi he temipalé ke maʻu honau ngaahi ouau kehé. Hili ha taimi nounou mei ai, naʻe uiuiʻi ʻa Linahei mo ʻene fineʻeikí ko ha ongo faifaleʻi hisitōlia fakafāmili ʻi hona uōtí.

“Naʻá ma tokoni ki ha fefine ʻi homau uōtí ke hū ki heʻene ʻakauni FamilySearch. ʻI heʻene sio ki heʻene fuʻu ʻakau fakafāmilí, naʻá ne fiefia ʻaupito—ko e fuofua taimi ia ke ne mamata ai ki heʻene ngaahi kuí kotoa!”

ʻĪmisi
finemui mo ha faʻē ʻokú na fakahoko e hisitōlia fakafāmilí

ʻOku pehē ʻe Linahei, “Naʻá ku faʻa ongoʻi manavasiʻi he ʻalu ki he kakai ʻi hoku uōtí.” “Ka ʻi heʻeku kau fakataha mo ʻeku faʻeé ʻi he taimi ní, ʻoku ou toe ongoʻi loto-falala ange ai ʻi hono akoʻi e kakaí fekauʻaki mo e hisitōlia fakafāmilí.”

Hiki Hake ho Leʻó.

ʻĪmisi
finemui

ʻOku hanganaki atu ʻa Linahei ke tokoniʻi e kakaí ke ako fekauʻaki mo ʻenau ngaahi kuí. “ʻOku ou saiʻia he sio ki he fiefia ʻa e kakaí ʻi he taimi ʻoku nau fakahoko ai ʻenau hisitōlia fakafāmilí. Pea ʻoku ou tui ʻoku fiefia ʻetau ngaahi kuí ʻi heʻetau tokanga kiate kinautolú pea mo hono fakahoko honau ngaahi ouaú.”

ʻI hono uiuiʻi ia ko ha faifaleʻi ki he hisitōlia fakafāmilí, naʻá ne toki fokotuʻutuʻu ha ʻekitivitī maʻá e kau finemui hono uōtí. Naʻe ʻikai ngata pē ʻi heʻene tokoniʻi kinautolu ke kumi ha ngaahi hingoa fakafāmili ke ʻave ki he temipalé, ka naʻá ne toe tokoniʻi foki mo e fānau Palaimelí ke fokotuʻu ha ngaahi ʻakauni ke nau lava ʻo kau ki ai.

ʻOkú ne pehē, “ʻOku vavé ni pē ʻemau ō ki he temipalé.”

ʻĪmisi
finemui mo ha faʻē ʻi he temipalé

ʻOkú ke fie tōtōatu ʻo hangē ko Linahei? ʻOua te ke hohaʻa ki ai, ʻoku malava moʻoni pē ia. ʻOku pehē ʻe Linahei, “ʻE lava ke fakatupulaki ʻe he kakai kei talavoú e ngāue ʻa e ʻOtuá ʻaki hono fakaʻaongaʻi e tekinolosiá.”. “ʻOku fakaʻofoʻofa ha faʻahinga meʻa pē ʻokú ne tokoniʻi kitautolu ke tau fakakaukau ki heʻetau ngaahi kuí. ʻOku ou ʻilo ʻe ʻomi ʻe hono fakahoko ʻo e hisitōlia fakafāmilí ha fiefia lahi ange ki he tokotaha kotoa pē ʻi heʻenau moʻuí. ʻI he taimi tatau ʻoku ʻomi au ʻe he hisitōlia fakafāmilí ke u ofi ange ki heʻeku ngaahi kuí pea kia Kalaisi foki.”

ʻI he kotoa ʻo e ngāue ʻokú ne fai maʻa ʻene ngaahi kuí, ko e meʻa ʻe taha ʻoku paú: ʻoku ʻikai ko e ngāue fakahisitōlia pē ʻa e ngāue ʻa e fāmili ʻo Linaheí!

Paaki