Ethani tunnistus
Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis.
Tundus, nagu oleks kõigil peale Ethani tunnistus.
„Kuula, kuula, nii Püha Vaim mul sosistab. Kuula, kuula vaikset tasast häält” (Children’s Songbook, lk 106).
Ethan istus ühishetke tunnis ja vaatas, kuidas tema parim sõber Sam jagas tunnistust. Tema sõber Sarah ootas oma korda, et ka tunnistust jagada. Sam rääkis, et tal on tunnistus teenimisest. Sarah jagas tunnistust peredest. Ethani õpetaja jagas samuti oma tunnistust. Ta rääkis templitööst. Kõik nad tunnistasid, et Kirik on õige. Tundus, nagu oleks kõigil peale Ethani tunnistus.
„Mille kohta minul tunnistus on?” mõtiskles Ethan.
Ta meenutas, kuidas teda ja ta sõpru oli mõni aasta varem ristitud. Tema Algühingu õpetaja õde Calder oli pidanud kõne Pühast Vaimust.
„Püha Vaim võib anda sulle südames põletava tunde. Ta aitab sul teada, mis on õige,” oli ta öelnud. „Ja niimoodi saad sa tunnistuse selle kohta, mida usud.”
Ethan püüdis teha, mis on õige, et ta võiks tunda Püha Vaimu. Ta luges pühakirju ja palvetas. Kuid ta polnud kunagi tundnud põletavat tunnet, millest inimesed rääkisid. Kas see tähendas, et tal polnud tunnistust?
See küsimus vaevas Ethanit kogu järgmise päeva. Ta mõtles sellele ka veel siis, kui nad pärast kooli Samiga koos ruladega sõitsid. Ta mõtiskles, kuidas sellest Samiga rääkida.
„Hei, Sam!” küsis Ethan lõpuks, „kas sa kartsid, kui eile oma tunnistust jagasid?”
Sam hüppas oma rula pealt maha ja jalutas muruplatsile. „Mitte eriti,” ütles ta maha istudes. „Ma olen oma tunnistust varem pereõhtul jaganud.”
Ethan istus tema kõrvale ja hoidis oma rula süles. „Aga kuidas sa teadsid, et sul on tunnistus?”
„Ma palvetasin ja tundsin end selle suhtes hästi.”
Ethan noogutas aeglaselt ja hakkas käega rula ratast pööritama. Ta soovis samuti sellist tunnet tunda.
Tol õhtul, kui maja oli pime ja vaikne, põlvitas Ethan oma voodi kõrvale palvetama.
„Taevane Isa,” ütles ta, „palun aita mul tunnistust saada. Aita mul teada, et Kirik on õige. Et Joseph Smith oli prohvet. Ning et Mormoni Raamat on tõde.”
Ethan peatus keset oma palvet. Ta mõtles natuke. Siis küsis ta endalt: „Noh, kas ma tean juba midagi?”
Ja siis valdas teda vaikne rahutunne. See polnud tugev põletav tunne. Aga Ethan teadis, et see oli Püha Vaim.
Ethani pähe tuli mõte: „Ma tean, et ma tean.” Ja kui ta selle üle mõtles, mõistis ta, et oli rahutunnet ka varem tundnud.
Alati kui ta Mormoni Raamatut luges, tundis ta, et see on hea ja õige. Nüüd teadis ta, et see tunne oli Püha Vaim, mis talle tunnistas. Kui ta Kirikusse läks ja tundis, et see on hea ja õige – ka see oli Püha Vaim. Ta oli juba tunnistuse saanud!
Ta ei pidanud kõike kohe teadma. Kuid ta teadis, et Püha Vaim oli tõeline ning võis aidata tal oma tunnistust suurendada.
Ethan hakkas uuesti palvetama. Aga seekord selleks, et tänu avaldada.