Mine ja aita teda

Thomas Robbins, Ameerika Ühendriigid, California osariik

Seisin bensiinijaamas järjekorras. Minu ees seisev ema kahe väikese lapsega palus kolme dollari eest bensiini ja kaks vanillimaitselist vahvlijäätist.

Esimesest pilgust oli selge, et neil oli väga vähe raha. Lapsed olid paljajalu ja kandsid räbaldunud riideid.

Kuulsin, kuidas naine pani arve maksmiseks lauale suure hulga peenraha.

Kui olin bensiini eest maksnud, astusin välja ja märkasin selle ema autot. See oli vanem mudel, mis kulutab palju bensiini.

Tundsin sellele kahe lapsega emale kaasa, kuid käivitasin mootorratta ja sõitsin edasi.

Vähem kui minut pärast sõidu jätkamist kuulsin häält endale ütlemas: „Mine ja aita teda.” See õhutus tuli kaks korda.

Ma raputasin pead, mõeldes, et küllap on naine juba bensiinijaamast lahkunud. Mida ma talle ütleksin?

Hääl tuli selgelt ka kolmandat korda: „Mine ja aita teda.”

Pöörasin ringi ja naasin bensiinijama, püüdes mõelda, mida ma naisele ütlen, kui ta veel seal on.

Kohale jõudes nägin, et tema autouksed on lahti. Naine istus juhiistmel ja tema kaks väikest last sõid tagaistmel isukalt oma jäätist.

Ma ütlesin väikese palve, küsides Taevaselt Isalt, mida öelda. Sama hääl ütles mulle: „Tutvusta ennast ja küsi, kas tal on abi vaja.” Ma lähenesin naise autole ja tutvustasin ennast. Jagasin temaga, et tundsin õhutust küsida, kas tal on vaja abi.

Naine puhkes nutma ja lausus: „Ma just palvetasin Jeesuse poole, et Ta saadaks mulle kedagi appi.”

Taevane Isa oli vastanud tema palvele! Ma täitsin tema paagi bensiiniga ja andsin talle ühe vanemate kvoorumi liikme numbri, kes otsis parasjagu lisatöölisi. Ma ei tea, mis sellest noorest emast edasi sai, kuid olen tänulik, et järgisin õhutust teda aidata.