Saatana võltsingute äratundmine

Dennis C. Gaunt

Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis.

Kui seisame silmitsi vaimsete valede ja võltsingutega, võib Mormoni Raamat aidata meil teha kindlaks, mis on tõsi ja mis mitte.

Pistsin poes parasjagu paari USA dollarit oma rahakotti, kui miski nende rahatähtede juures mu tähelepanu köitis. Mulle tundus ühe rahatähe roheline värv teiste omadest kuidagi heledam, niisiis uurisin seda lähemalt. Siis märkasin, et president George Washingtoni kujutis ei olnud nii terav kui peaks. Isegi paber tundus teistsugune. Tegu oli võltsinguga. Müüja vahetas selle ehtsa dollarilise vastu ja andis võltsitud rahatähe poepidaja kätte.

Sellest ajast saadik olen võltsitud rahatähe peale palju mõelnud. Arutlesin endamisi, kui kaua see võis ringluses olla ja kui paljud inimesed olid selle tõttu aastate jooksul petta saanud. Õigupoolest oleksin ka ise õnge läinud, kui poleks sellele tähelepanu pööranud. Ent võrreldes seda ehtsa rahatähega ning keskendudes sarnasuste asemel erinevustele, oli näha, et tegu oli võltsinguga.

Mormoni Raamat on täis näiteid vaimsetest võltsijatest, kes on Saatana viisil teisi kasu saamise eesmärgil petnud. Ent nende kavalusi ja võtteid uurides hakkame märkama nende vigu ja valesid, samamoodi nagu treenitud silm märkab erinevusi ehtsa ja võltsitud rahatähe vahel. Mida enam treenime silma, et osata teha vahet erinevustel, seda paremini oleme valmis paljastama tänapäeva võltsijaid ja seisma vastu nende valedele.

Luureinfo kogumine Saatana võltsingute kohta

Saatan püüab meid enda vaimsete võltsingutega ära juhtida ja kui me pole hoolikad, võime nende ohvriks langeda. President Joseph F. Smith (1838–1918) on hoiatanud: „Saatan on osav jäljendaja ja kui maailmale antakse järjest külluslikumalt evangeeliumi tõde, levitab tema samal ajal valeõpetuste võltsmünte. Olge tema valeraha suhtes ettevaatlikud, selle eest ei saa osta muud kui pettumust, häda ja vaimset surma.”¹

Parim viis end mitte Saatana võltsingutest petta lasta on olla võimalikult tuttav evangeeliumi tõdedega. Mida paremini tunneme tõde, seda lihtsam on märgata erinevusi, kui Saatan esitleb meile mõnda oma võltsingutest. Kui ta seda teeb, peame otsima erinevusi ja mitte sarnasusi, just nagu tegin mina oma dollariga, kuna nii tulevad valed alati päevavalgele.

President Ezra Taft Benson (1899–1994) on õpetanud: „Mormoni Raamat avalikustab Kristuse vaenlased. ‥ Jumal vormis oma lõputus ettenägelikkuses Mormoni Raamatut nii, et me võiksime eksitusi ära tunda ja teada, kuidas võidelda meie aja valede hariduslike, poliitiliste, usuliste ja filosoofiliste põhimõtetega.”²

Meil käib tänapäeval Saatanaga sõda. Nagu sõjaväele kohane, peame teadma, mida vastane plaanitseb. Näiteks võib hindamatu olla teadmine, kust ja millal vaenlane ründab. Seetõttu kutsutakse sellise teabe hankimist luureinfo kogumiseks. Vaenlast tundes saame temast targemaks. Mormoni Raamat võib aidata meil koguda luureinfot Saatana võltsingute kohta.

Üks võltsingutest on meelitav kõne

Rohkem kui pooled Mormoni Raamatus esinevatest võltsijatest kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks meelitusi ja karismaatilist isiksust. Näiteks oli Seremil „täiuslik teadmine inimeste keelest; mispärast, ta võis kasutada palju meelitusi ja suurt kõne võimu vastavalt kuradi võimule” (Jb 7:4). Kuningas Noa pahelised preestrid kõnelesid „asjatute ja meelitavate sõnadega” (Mo 11:7), pannes sellega inimesi kummardama ebajumalaid ja muul moel patustama. Korihor saavutas oma päevil sarnase tulemuse, „juhtides ära paljude südamed” (Al 30:18). Amalikia ja Gadianton armastasid mõlemad meelitada ja kasutasid meelitusi, et koguda kokku paheliste järgijate armee (vt Al 46:10; Hl 2:4).

See ei juhtunud juhuse tahtel. Meelitamine on madal, ebasiiras, sisutühi ja ülepaisutatud. Nefi hoiatas nende eest, kes „õpetavad niiviisi valesid ja asjatuid ja rumalaid õpetusi ja on südameis iseennast täis ja püüavad kõvasti oma nõu Issanda eest peita; ja nende tööd on pimeduses” (2Ne 28:9).

Meelitusi kasutatakse tihti, et petta. Meelituste taga on tavaliselt mõni muu motiiv või varjatud plaan. Meelitused keskenduvad sisu asemel stiilile ning toidavad meis peituva loomupärase inimese edevust ja uhkust. Ent Issanda prohvetid kõnelevad meile lihtsatest, kuid olulistest tõdedest, mida me kuulma peame.

Meelitamine on Saatana keel. Esimese Presidentkonna teine nõuandja president James E. Faust (1920–2007) on selgitanud: „[Saatana] hääl kõlab sageli väga mõistuspärasena ja tema sõnumit on kerge õigustada. See on ligitõmbav ja huviäratav hääl, mille toon paitab kõrva. See pole karm ega ebameeldiv. Kui Saatana hääl oleks karm või õel, ei kuulaks teda ju keegi.”³

Kui maailm tutvustab meile mõtet, filosoofiat või arvamust, mis näib köitvat ainult meie edevust või uhkust või mis lihtsalt kõlab liiga hästi, et olla tõsi, siis peaks see olema meie jaoks kohene ohumärk. Suhtuge neisse asjadesse kui võltsingutesse. Võrrelge neid tõdedega, mida on õpetanud Issanda prohvetid. Püüdke leida erinevusi, mitte sarnasusi, ning võltsing tuleb ilmsiks.

Nehor – populaarne võltsija

Saatana meelitusmeetodit kasutas kõhklematult ka Nehor. Uurigem tema näitel, milline on vaimne võltsija. Nehor, kelle õpetused näisid hõlmavat ka lunastaja olemasolu, oli nefilaste seas populaarne ja karismaatiline jutlustaja. Nehor kogus palju järgijaid, õpetades, et „terve inimkond päästetakse viimsel päeval” ja kõik saavad igavese elu (Al 1:4).

Kas mõistame, miks Nehori sõnum nii paeluv oli? Ta õpetas, et Jumal on muretu suhtumisega, armastab kõiki ja igal juhul päästab kõik ära. Nii et lase aga käia ja tee, mis sulle meeldib, sest kõik on hea. See on ahvatlev filosoofia, mille paljud inimesed Nehori päevil omaks võtsid (vt Al 1:5). Sama teevad paljud ka tänapäeval. Tasuta pilet taevasse on ilmselgelt miski, mida väga tahetakse.

Ent mis oli Nehori sõnumi juures valesti? Vaadakem uuesti üle tema väidete peamised punktid:

Jumal lõi kõik inimesed – peab paika.
Jumal armastab kõiki inimesi – õige.
Me ei peaks Jumalat kartma – õige.
Me peaksime rõõmustama päästmise võimaluse üle – õige.

Siiani on olnud Nehori õpetuste ja evangeeliumi tõdede vahel palju sarnasusi. Ent pidage meeles, et samamoodi nagu valeraha puhul, tuleb meil pidada silmas mitte sarnasusi, vaid erinevusi. Vaadakem Nehori viimast väidet:

Jumal annab igavese elu igaühele – vale!

See on oluline erinevus, mis näitab, et Nehor oli vaimne võltsija. Kõigile on küll tagatud pääsemine füüsilisest surmast, kuid pääsemine vaimsest surmast sõltub meie valmisolekust parandada meelt. Kui parandame meelt, võime saada igavese elu (vt Jk 6:11). Kuid tasuta lõunasööke ei ole.

Giideon ja Alma tunnevad võltsija ära

Nehori pettus sai ilmsiks päeval, mil ta kohtas Giideoni – Jumala Kiriku õigemeelset õpetajat. Giideon oli aastaid varem astunud vastu kuningas Noale, niisiis oli tal vaimsete võltsijatega juba kokkupuuteid olnud (vt Mo 19:4–8). Nehor „hakkas temaga ägedalt vaidlema, et ta võiks kiriku rahvast eksiteele juhtida; aga [Giideon] seisis talle vastu, manitsedes teda Jumala sõnadega” (Al 1:7). Giideon tundis ära, et Nehor on võltsija. Paljastatuna võttis Nehor kasutusele ühe teise Saatana meetoditest – mõrva. Kuid Giideon ei surnud asjata. Rahvas tõi võltsija Nehori kohtumõistmiseks Alma ette.

Alma mõistis, et Nehor ei olnud süüdi üksnes preestripettuses ja mõrvas, vaid kui jätta see teema sinnapaika, põhjustaks preestripettus rahva täieliku hävitamise (vt Al 1:12). Nii määrati Nehorile surmaotsus ning ta kannatas häbistavat surma (vt Al 1:15).

Giideon ja Alma on meile eeskujuks. Kui Vaim on meiega, võime näha ja kuulda asju, „nagu need tõepoolest on” (Jk 4:13). Me tunneme Saatana võltsplaanid ja -skeemid ära „täiusliku teadmisega, nii nagu päevavalgus erineb pimedast ööst” (Mn 7:15).

Meie võltsijast vaenlane on nutikas, kuid sarnaselt Giideonile ja Almale võime meie olla targemad. Nii nagu mina hakkasin järk-järgult tundma ära kahe dollari erinevusi, võime ajapikku treenida silma, meeli ja vaimu, et eristada tõde ja valskust. Seda tehes tunneme võltsingud ära ja suudame nende valedele vastu panna.