Noorte täiskasvanute profiilid
Mõõtes õnnistusi Madagaskaril
Vaatamata riigi poliitilisele segadusele ja majandusraskustele toetub Solofo õnnistustele, mis tulevad evangeeliumi järgi elamisest.
Fotod: ülemine Solofo Ravelojaona erakogust; alumine © iStock/Thinkstock
Pärast tema naise esimese raseduse katkemist, mis põhjustas suurt südamevalu, tundis Solofo Ravelojaona, et nende palvetele vastati, kui naine aasta hiljem taas lapseootele jäi. Tema ja tema abikaasa Hary Martine peavad oma tütre sündi üheks suurimaks õnnistuseks. Solofo selgitas: „Kuna me palusime Jumalat ja Tema andis meile tütre, panime me talle nimeks Malagasy, mis tähendab Jumala vastus.”
Solofo, noor täiskasvanu Madagaskarilt, hoiab kinni teadmisest, et Jumal vastab palvetele ja õnnistab aja jooksul ustavaid. „Elu on raske,” ütleb Solofo, „ja kui inimesed ei saa, mida nad tahavad, siis hakkavad mõned küsima: „Miks see minuga juhtus?” Nad võivad Kirikust lahkuda või hakata kahtlema oma usus Jumalasse. Kuid kui me elame evangeeliumi järgi ja loeme pühakirju, on elu kergem. Kui sa tõepoolest evangeeliumi järgi elad, näed sa õnnistusi.”
Elades riigis, kus valitsevad tõsised probleemid, näiteks suur vaesus, ebastabiilne valitsus, nõrk infrastruktuur ja looduskatastroofid, on selge, miks Solofo ütleb, et tema elu on raske. Kuid tema jaoks kaaluvad evangeeliumi järgi elamisest tulevad õnnistused üles igasugused raskused. „Senikaua kui ma evangeeliumi järgi elan, ei suuda ma kõiki sellest tulevaid õnnistusi isegi mitte kokku lugeda,” ütleb ta.
Kuna Kirik on Madagaskaril üpris uus (esimene kogudus loodi 1990. a), ütleb Solofo, et kõige raskem osa liikmeks olemisest on kuulujutud ja inimeste valearusaamad Kiriku kohta. Solofo räägib, et just nagu juhtus Lehhi unenäos elupuust, ei pruugi inimesed evangeeliumi omaks võtta, kuna tunnevad häbi oma sõprade ees ja kardavad, et nende pere nad hülgab. Solofo on teistest erinev, sest enda sõnul pole ta kunagi häbi tundnud. „Ma elan evangeeliumi järgi ja soovin seda alati oma töökaaslastega jagada, isegi kui mõned neist eriti huvitatud pole.” Ta jagab tihti oma lihtsat tunnistust ja seda niivõrd, et töökaaslased kutsuvad teda pastoriks.
Keset majanduslikku ja poliitilist segadust toetuvad Solofo ja Hary Martine oma templilepingute õnnistustele (nad abiellusid Johannesburgi Lõuna-Aafrika templis aasta pärast misjonil teenimist – Solofo teenis Ugandas ja tema naine Madagaskaril) ja usaldavad Issandat. „Mul on evangeelium ja ma annan oma elu Jumala kätte,” selgitas Solofo. Ta toetub kindlale tunnistusele, kuna tal on juba usku Jumala vastustesse.