See on Kristus
Üks minu lemmikkirikulaule on „See on Kirstus”. Sel laulul on imeline viis ja sõnad, mis panevad mind mõtisklema Jeesuse Kristuse lepituse üle. Selle laulu sõnad kirjutas apostel James E. Faust ja see on tema tunnistus Kristusest.
Kujutan ette, kuidas vanem Faust lausus neid sõnu sakramendikoosolekul koguduse ees seistes:
„Ta sõnu loen, mis palvetas
seal Ketsemani aias oiates.
Ta valas verd, meid armastas,
kui mitu tilka andis minu eest?
Koos teistega, kes läinud ees,
ka mina tunnistan:
on Kristus see.
On Kristus see, me Isa püha Poeg,
me Päästja, Issand, Lunastaja hea.
On Kirstus see, me hinge ravija,
kes armastusega meid lunastas.“
Alati kui ma kuulen seda laulu, tunnen südames tänu ja silmis pisaraid, sest tunnen oma Päästja suurt armastust minu ja meie kõigi vastu. Meie armas Vend andis oma elu minu ja kõigi minu lähedaste eest, et meil oleks võimalus igavesti koos elada. Need kannatused panid Teda „valust värisema, ‥ veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus” (ÕL 19:18). Ta kannatas „kõiksugu valusid ja kannatusi ja kiusatusi”, Ta võttis enda peale isegi meie jõuetused (Alma 7:11–12). „Kui mitu tilka andis minu eest?”
See Jeesuse armastustegu annab mulle lootust ja jõudu igapäevaelus, kui ma pean võitlema erinevate kiusatuste ja katsumustega. See õpetab mind olema kannatlikum teiste ja iseendaga, sest ma tean, et meie nõrkused võivad saada meie tugevusteks, nagu on lubatud Eteri raamatu 12. peatüki 27. salmis.
Olen tänulik iga päeva eest, mil võin elada siin maa peal, ja võimaluse eest õppida, kuidas olla õnnelik isegi keset raskusi ja tõsiseid kannatusi, vaimselt kasvada ja areneda, astudes väikeseid samme oma peamise eesmärgi suunas, milleks on igavene elu koos minu igavese perega.