„Sinu keha: selle jumaliku kingituse eest hoolitsemine”, Liahoona, juuli 2024.
Sinu keha: selle jumaliku kingituse eest hoolitsemine
Meie keha on Jumala and ja meie vaimu tempel, kuid selle kosutamine ja selle eest õigesti hoolitsemine nõuab enesevalitsust ja enesedistsipliini.
Kerge on võtta head tervist enesestmõistetavana – kuni need 10 mullijooki päevas, istuv eluviis ja lühike uneaeg meid kätte saavad. Või võib-olla annavad geenid tervislikele valikutele vaatamata ootamatu löögi ja meid tabavad terviseprobleemid.
Me kõik oleme saanud erineval jaol füüsilist tervist, mida me ei suuda alati kontrollida. Kuid üks on kindel: Jumala plaan nõuab, et me meile antut täiustaksime. See nõuab samasugust enesedistsipliini ja pühendumist, mida vajame oma vaimse tervise kosutamiseks. See tähendab talitseda oma loomulikku kalduvust jooksmise asemel istuda, süüa juurviljade asemel magusat ja minna magama pigem hilja kui vara.
Kui me otsime inspiratsiooni, et oma füüsilist tervist parandada, ning distsiplineerime end, et tervist hoida, suudame paremini Jumalat teenida ja rõõmu leida.
Teie keha on tempel
Hing õitseb, kui vaimu ja keha eest hästi hoolitseda. „Vaim ja keha moodustavad inimese hinge.” (ÕL 88:15) President Russell M. Nelson on õpetanud seda salmi kommenteerides, et nii vaim kui ka keha „on suure tähtsusega. Teie füüsiline keha on suurejooneline Jumala looming. See on nii Tema kui ka teie tempel ja seda tuleb kohelda aupaklikult”.
President Nelson jätkab 99-aastasena kiriku presidendi kohustuste täitmist, mööndes, et kasutab vahel tasakaalu hoidmiseks tugiraami ja eelistab nüüd esitada oma üldkonverentsikõnesid istudes. „Mul on aeg-ajalt veidi raskusi tasakaaluga,” kirjutas ta 2023. aasta mais oma sotsiaalmeedialeheküljel. „Kuna ma olen lähenemas sajandi tähisele, ei peaks pisiprobleemid mind kuigivõrd üllatama. Ma olen tänulik, et mu süda on tubli, et mu vaim on sama tugev kui mu jalad ja et mu aju ikka veel töötab.”
President Nelsonit teatakse tema valvsate tervislike harjumuste ja aktiivse elu poolest. Ta on olnud alati kõhnavõitu ja näinud vaeva, et sellisena püsida. Ta treenis end regulaarselt, eelistades õues viibimist. Enne 90. eluaastaid rookis ta lund nii omaenda kui ka naabrite kõnniteelt, veeretas prügikastid tagasi garaaži juurde ja töötas aias. Ta käis enne kiriku presidendiks saamist sageli suusatamas, kui ta graafik seda lubas.
Enesedistsipliini arendamine
Me teame hea füüsilise tervise alustalasid:
-
Regulaarne treening.
-
Piisav uneaeg.
-
Tasakaalustatud toitumine.
-
Tervislik kehakaal.
-
Stressiga toimetulemine.
Nipp on selles, et keha tuleb panna tegema seda, mis on vaimu teada vajalik. President Nelsoni sõnul on üks surelikkuse proovilepanekuid lasta vaimul talitseda keha isusid, milles ta elab:
„Saatan teab, kui võimas on meie isu. Seega ahvatleb ta meid sööma seda, mida me ei peaks sööma, ja jooma seda, mida me ei peaks jooma. ‥
Teades tõeliselt oma jumalikku olemust, soovime me selliseid isusid kontrollida. ‥ Me tunnustame oma igapäevases palves tänulikult, et [Jumal] on meie Looja, ja täname Teda, et meie oma füüsiline tempel on nii suurepärane. Me kanname selle eest hoolt ja peame seda kalliks kui Jumala andi, mille Ta on isiklikult meile andnud.”
Suurem tänutunne ja rõõm Jumalalt saadud kehast
27-aastaselt, kolme lapse emana, diagnoositi mul reumaatiline artriit ehk autoimmuunhaigus, mis pikkamisi liigeseid kahjustab. Mu elu väljus füüsiliselt ja mentaalselt kontrolli alt. Pöördusin abi saamiseks Jumala poole, et mentaalset tasakaalu ja oivalist tervist, mida ma varem enesestmõistetavaks pidasin, tagasi saada.
Pöördusin ärevuse leevendamiseks psühholoogide poole. Tegin koostööd reumatoloogiga ravimite valimiseks ja kasutasin ka looduslikke lahendusi. Ma ei andnud iial alla. Pärast mitut aastat ja suurt ahastust mu füüsiline ja mentaalne tervis paranesid.
Ma mäletan, kuidas ma ühel pärastlõunal metsalillemerest mööda ühe mägijärveni matkasin. Tänasin Jumalat, pisarad mööda põski alla veeremas, et Ta oli mind füüsilise kehaga õnnistanud, ning et ma suutsin teha midagi, mille võime olin enda arvates kaotanud. Minu seisund on ravimatu ja haigus on mu keha silmanähtavalt kahjustanud. Kuid matkamisest ja trennist on saanud mu kirg ning ma ei pea enam iial oma tervist enesestmõistetavaks.
Füüsilistele piirangutele vaatamata teenisin koos oma abikaasaga Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis (matkamise mekas!) vanemaealiste misjonil. Ma olen tänulik, et olen teeninud oma elu jooksul peaaegu kõigis võimalikes kirikukutsetes.
President Nelson on öelnud: „Ärme unusta iial tänada suurepärase füüsilise keha imelise anni eest, mis on meie armastava Taevase Isa ülim looming. Olgu meie keha kuitahes suurepärane, pole see eesmärk omaette. Sel on elutähtis osa Jumala suures õnneplaanis, et meie areng saaks olla igavene.”