10. peatükk
Jaakob ja Serem
Enne kui Nefi suri, andis ta plaadid, millele oli kirjutanud, oma nooremale vennale Jaakobile. Jaakob oli õigemeelne.
Nefi käskis Jaakobil kirjutada üles asjad, mis aitavad inimestel uskuda Jeesusesse Kristusesse.
Nefi andis Jaakobile väe olla Kirikus preester ja õpetada nefilastele Jumala sõna.
Pärast Nefi surma muutusid paljud nefilased paheliseks. Jaakob õpetas inimesi ja käskis neil parandada meelt nendest halbadest asjadest, mida nad tegid.
Üks Seremi-nimeline paheline mees läks nefilaste sekka, et õpetada neid mitte uskuma Jeesusesse Kristusesse.
Serem rääkis inimestele, et mingit Kristust ei tule. Paljud inimesed uskusid Seremit.
Jaakob õpetas inimesi uskuma Kristusesse. Serem tahtis Jaakobiga vaielda ja veenda teda, et mingit Kristust ei tule.
Jaakobi usku Jeesusesse Kristusesse ei olnud võimalik kõigutada. Ta oli näinud ingleid ja kuulnud Issanda häält. Ta teadis, et Jeesus tuleb.
Püha Vaim oli Jaakobiga, kui ta jagas Seremiga oma tunnistust Jeesusest Kristusest.
Serem tahtis näha tunnustähte. Ta tahtis, et Jaakob tõestaks, et Jumal on olemas. Ta tahtis näha imet.
Jaakob ei palunud Jumalalt tunnustähte. Ta ütles, et Serem juba teadis, et see, mida Jaakob oli õpetanud, on õige.
Jaakob ütles, et kui Jumal lööb Seremit, siis on see tunnustäht Jumala väest.
Serem kukkus kohe pikali. Ta ei suutnud mitu päeva püsti tõusta.
Serem oli nõrk ja teadis, et ta sureb. Ta kutsus inimesed kokku.
Ta rääkis neile, et oli valetanud. Ta ütles, et nad peaksid uskuma Jeesusesse Kristusesse.
Kui Serem oli lõpetanud inimestele rääkimise, siis ta suri. Inimesed tundsid Jumala väge ja kukkusid pikali.
Inimesed hakkasid parandama meelt ja lugema pühakirju. Nad elasid rahus ja armastuses. Jaakob oli õnnelik ja teadis, et Jumal oli vastanud tema palvele.