14. peatükk
Abinadi ja kuningas Noa
Seenif oli ühe nefilaste rühma õigemeelne kuningas. Kui ta jäi vanaks, sai kuningaks tema poeg Noa.
Noa ei olnud hea kuningas nagu tema isa. Ta oli paheline ega tahtnud kuuletuda Jumala käskudele.
Ta sundis rahvast andma temale osa nende viljast, loomadest, kullast ja hõbedast.
Kuningas Noa tegi seda seepärast, et ta oli laisk. Ta sundis nefilasi andma talle kõik, mida ta elamiseks vajas.
Ta asendas oma isa kutsutud head preestrid paheliste preestritega. Need pahelised preestrid õpetasid rahvast patustama.
Kuningas Noa lasi ehitada mitu ilusat hoonet, sealhulgas suure palee koos trooniga. Hooned olid kaunistatud kulla, hõbeda ja kallihinnalise puiduga.
Kuningas Noa armastas rikkusi, mille ta oma rahvalt võttis. Tema ja tema preestrid veetsid oma aega veini juues ja pahelised olles.
Jumal saatis Noa rahva juurde prohveti, kelle nimi oli Abinadi. Abinadi hoiatas neid, et kui nad ei paranda meelt, siis neist saavad laamanlaste orjad.
Kuningas Noa oli vihane, kui ta kuulis, mida Abinadi oli öelnud. Ta saatis mehed Abinadit paleesse tooma, et ta võiks ta tappa.
Abinadi viidi kuninga ette. Kuningas Noa ja tema preestrid küsisid temalt palju küsimusi. Nad püüdsid meelitada teda pettusega midagi valesti ütlema.
Abinadi ei kartnud vastata nende küsimustele. Ta teadis, et Jumal aitab teda. Preestrid olid hämmastunud Abinadi vastuste üle.
Kuningas Noa oli vihane ja käskis oma preestritel Abinadi tappa. Abinadi ütles, et kui nad teda puutuvad, siis Jumal tapab nad.
Püha Vaim kaitses Abinadit nii, et ta võis rääkida lõpuni selle, mida Issand soovis, et ta ütleks. Abinadi nägu säras. Preestrid kartsid teda puutuda.
Kõneledes Jumala väega, rääkis Abinadi rahvale nende pahelisusest. Ta luges neile Jumala käske.
Ta rääkis neile, et Jeesus Kristus sünnib maa peale. Jeesus teeb inimestele võimalikuks meelt parandada, tõusta surnuist ja elada koos Jumalaga.
Abinadi käskis inimestel paranda meelt ja uskuda Jeesusesse Kristusesse, sest muidu neid ei päästeta.
Kuningas Noa ja kõik tema preestrid peale ühe keeldusid Abinadit uskumast. Noa käskis preestritel Abinadi tappa. Nad sidusid ta kinni ja heitsid vanglasse.
Selle ühe preestri nimi, kes Abinadit uskus, oli Alma. Ta palus kuningas Noal Abinadi vabaks lasta.
Kuningas oli Alma peale vihane ja lasi ta välja visata. Seejärel saatis ta oma teenijad teda tapma. Alma jooksis ja peitis end ära ning teenijad ei leidnud teda üles.
Kui Abinadi oli olnud kolm päeva vanglas, toodi ta taas kuningas Noa ette. Kuningas käskis Abinadil kuninga ja tema rahva vastu öeldud sõnad tagasi võtta.
Kuningas Noa ütles Abinadile, et kui ta ei salga kõike, mida oli öelnud, siis ta tapetakse.
Abinadi teadis, et oli rääkinud tõde. Ta oli nõus pigem surema, kui võtma tagasi sõnu, mida Jumal oli teda rääkima saatnud.
Kuningas Noa käskis oma preestritel Abinadi tappa. Nad sidusid ta kinni, peksid teda piitsaga ja põletasid surnuks. Abinadi ütles enne oma surma, et kuningas Noa sureb samuti tule läbi.
Mõned nefilased hakkasid kuningas Noale vastu ja üritasid teda tappa. Ka laamanlaste sõjavägi tuli kuninga ja tema järgijatega võitlema.
Kuningas ja tema järgijad põgenesid laamanlaste eest, kuid laamanlased jõudsid neile järele ja hakkasid neid tapma. Kuningas käskis oma meestel pered maha jätta ja põgeneda.
Paljud mehed ei lahkunud. Laamanlased võtsid nad kinni.
Enamik meestest, kes oli põgenenud koos kuningas Noaga, kahetses oma tegu. Nad tahtsid minna tagasi ning aidata oma naisi, lapsi ja oma rahvast.
Kuningas Noa ei tahtnud, et mehed oma perede juurde naaseksid. Ta käskis neil enda juurde jääda.
Mehed olid kuningas Noa peale vihased. Nad põletasid ta surnuks, nagu Abinadi oli prohvetlikult kuulutanud. Seejärel läksid nad tagasi oma perede juurde.