26. peatükk

Ammoni rahvas

Moosia pojad õpetasid laamanlastele evangeeliumi. Tuhanded laamanlased parandasid meelt ja liitusid Kirikuga.

Alma 23:4–5

Need laamanlased, kes liitusid Kirikuga, kutsusid endid anti-nefi-lehhilasteks ehk Ammoni rahvaks. Nad olid head ja töökad inimesed.

Alma 23:17–18; 27:26

Laamanlased, kes ei parandanud meelt, olid Ammoni rahva peale vihased ja valmistusid nendega võitlema.

Alma 24:1–2

Ammoni rahvas teadis, et pahelised laamanlased tulevad neid tapma, aga otsustasid mitte neile vastu hakata. Nad olid parandanud meelt tapmisest.

Alma 24:5–6

Nad matsid oma sõjariistad sügavale maasse ja tõotasid Jumalale, et ei tapa enam kunagi.

Alma 24:17–18

Kui pahelised laamanlased tulid ja hakkasid neid tapma, kummardasid nad maha ning palvetasid.

Alma 24:21

Nähes, et Ammoni rahvas ei võitle neile vastu, lõpetasid paljud pahelised laamanlased nende tapmise.

Alma 24:23–24

Laamanlased kahetsesid, et olid tapnud. Nad viskasid oma relvad käest ja ühinesid Ammoni rahvaga. Nad ei tahtnud enam sõdida.

Alma 24:24–27

Laamanlasi tuli juurde, et Ammoni rahvast tappa. Nad ei võidelnud ikka vastu ja paljud tapeti.

Alma 27:2–3

Ammon ei tahtnud, et talle armsad inimesed hukkuvad ja ta palus Issandalt abi. Issand käskis tal võtta oma rahva ja lahkuda maalt.

Alma 27:4–5, 10–12

Sarahemlas elavad nefilased andsid Ammonile ja tema rahvale Jersoni maa ning kaitsesid neid. Neist said sõbrad.

Alma 27:22–23