31. peatükk
Ülemjuhataja Moroni saab võitu Serahemnast
Laamanlaste juht Serahemna tahtis, et tema rahvas jätkaks nefilaste vihakamist ja nad orjastaks.
Nefilased tahtsid, et nende maad ja perekonnad oleksid vabad. Samuti tahtsid nad olla vabad, et Jumalat kummardada.
Ülemjuhataja Moroni oli nefilaste sõjaväe juht. Kui laamanlased tulid võitlema, läks Moroni koos oma sõjaväega neile vastu Jersoni maale.
Ülemjuhataja Moroni oli varustanud oma sõjaväe relvade, kilpide, kaitserüüde ja paksude riietega.
Laamanlaste sõjavägi oli suurem, kuid nad lõid kartma, nähes nefilaste kaitserüüd – laamanlased kandsid väga vähe riideid.
Laamanlaste sõjavägi ei julgenud võidelda ülemjuhataja Moroni sõjaväega. Laamanlased jooksid kõnnumaale ja otsustasid rünnata mõnd teist nefilaste linna.
Moroni saatis salakuulajad laamanlasi jälgima. Ta palus Almal palvetada Issanda poole, et abi saada. Issand ütles Almale, kus laamanlased ründama hakkavad.
Kui Moroni sai Almalt sõnumi, jättis ta mõned sõdurid Jersonit kaitsma ning marssis ülejäänutega laamanlaste vastu.
Ülemjuhataja Moroni sõdurid varjasid end mõlemal pool Siidoni jõge ja ootasid laamanlaste sõjaväge, et neid lõksu püüda.
Lahing algas ja laamanlased püüdsid põgeneda üle jõe, aga teisel kaldal ootasid neid samuti nefilased.
Serahemna ja tema sõjavägi võitlesid kõvemini kui kunagi varem ning tapsid palju nefilasi. Nefilased hüüdsid abi saamiseks Issanda poole.
Issand tugevdas nefilaste sõjaväge. Nende sõjavägi piiras laamanlased ümber ja Moroni käskis võitlemise lõpetada.
Moroni ütles Serahemnale, et nefilased ei tahtnud laamanlasi tappa ega orjastada.
Moroni ütles, et laamanlased ei suudaks hävitada nefilaste usku Jeesusesse Kristusesse. Ta ütles, et Jumal jätkab nefilaste abistamist võitluses niikaua, kui nad on ustavad.
Moroni käskis Serahemnal relvad loovutada. Laamanlasi ei tapeta, kui nad tõotavad, et nad ei võitle enam mitte kunagi nefilaste vastu.
Serahemna andis oma relvad Moronile kuid ei tõotanud mitte võidelda. Moroni andis relvad tagasi, et laamanlased võiksid end kaitsta.
Serahemna tormas Moroni poole, et teda tappa, aga üks nefilaste sõdur lõi tema mõõga katki.
Seejärel lõikas see sõdur maha Serahemna skalbi, pani selle oma mõõga otsa ja tõstis üles.
Ta ütles, et laamanlased langevad, nagu see skalp oli langenud, kui nad ei loobu oma relvadest ega tõota enam mitte kunagi võidelda.
Paljud laamanlased panid oma relvad maha Moroni jalge ette ja tõotasid mitte võidelda. Neil lubati minna.
Maruvihasena ärgitas Serahemna oma ülejäänud sõdureid võitlema. Moroni sõdurid tapsid neist paljud.
Nähes, et tema ja kõik tema mehed hukkuvad, anus Serahemna, et Moroni neile armu annaks. Ta tõotas enam mitte kunagi nefilaste vastu võidelda.
Moroni lõpetas võitlemise ja võttis ära laamanlaste relvad. Laamanlased lahkusid, kui olid lubanud, et ei võitle enam.