34. peatükk

Heelaman ja 2000 noort sõjameest

Ammoni rahvas oli tõotanud Jumalale, et nad ei võitle enam kunagi. Nad elasid nefilaste lähedal ja nefilased kaitsesid neid.

Alma 53:10–12

Kui Ammoni rahva vaenlased nefilasi ründasid, tahtis Ammoni rahvas murda oma tõotust ja aidata nefilastel võidelda.

Alma 53:13

Heelaman ja teised nefilaste juhid ei tahtnud, et Ammoni rahvas murraks Jumalale antud tõotust.

Alma 53:14–15

Ammoni rahva noored pojad ei olnud seda tõotust andnud. Nemad tahtsid aidata nefilaste sõjaväel vabaduse eest võidelda.

Alma 53:16–17

Kaks tuhat nendest noortest meestest otsustas oma maad kaitsta. Nad palusid, et Heelaman oleks nende juht.

Alma 53:18–19

Need noored mehed olid vaprad, julged ja tugevad. Nad olid samuti ausad ja usaldusväärsed ning pidasid Jumala käske.

Alma 53:20–21

Heelaman viis oma kaks tuhat sõjameest lahingusse. Ta kutsus neid oma poegadeks ja nemad kutsusid teda oma isaks.

Alma 53:22; 56:46

Heelamani pojad ei kartnud, kuigi polnud varem kunagi võidelnud. Nende emad olid õpetanud neid Jumalasse uskuma ja lootma Jumal abile.

Alma 56:47

Heelaman ja tema sõjamehed pidasid laamanlastega mitu lahingut. Need noored mehed kuuletusid kõigile Heelamani käskudele.

Alma 57:19–21

Nad võitlesid vapralt ja aitasid vaenlase minema ajada. Heelaman nägi pärast lahingut, et kõik tema pojad olid saanud haavata, aga mitte ükski ei olnud surma saanud.

Alma 57:22, 25

See oli ime. Heelaman oli väga rõõmus. Ta teadis, et neid noori mehi kaitses nende suur usk Jumalasse.

Alma 57:26–27