33. peatükk
Kuningamehed vabadusemeeste vastu
Mõned nefilased tahtsid, et ülemkohtunik Pahoran muudaks mõnda seadust.
Kui Pahoran keeldus, said need inimesed vihaseks ja tahtsid Pahorani ülemkohtuniku kohalt eemaldada. Nad tahtsid endale kuningat, mitte kohtunikke.
Neid kutsuti kuningameesteks ja nad lootsid, et üks neist saab kuningaks ning saab endale võimu rahva üle.
Nefilasi, kes tahtsid, et Pahoran jääks ülemkohtunikuks, kutsuti vabadusemeesteks. Nad tahtsid olla vabad, et elada ja kummardada Jumalat nii, nagu heaks arvasid.
Inimesed hääletasid kas vabadusemeeste või kuningameeste poolt. Enamik neist hääletas vabadusemeeste poolt.
Amalikia kogus samal ajal kokku suure laamanlaste sõjaväe, et nefilasi rünnata.
Kui kuningamehed kuulsid, et laamanlased olid tulemas, oli neil hea meel ning nad keeldusid oma maad kaitsmast.
Ülemjuhataja Moroni oli vihane, et kuningamehed võitlusest eemale hoidsid. Ta oli teinud kõvasti tööd, et kaitsta nefilaste vabadust.
Ta palus valitsejalt volitust sundida kuningamehi laamanlastega võitlema või nad surmata.
Kui valitseja Pahoran Moronile selle volituse andis, juhtis Moroni oma sõjaväe kuningameeste vastu.
Paljud kuningamehed tapeti ja mõned pandi vangi. Ülejäänud olid nõus kaitsma oma maad laamanlaste eest.