32. peatükk
Ülemjuhataja Moroni ja vabaduse tähis
Üks paheline mees, Amalikia, tahtis saada nefilaste kuningaks. Paljud nefilased olid Kirikust lahkunud, et teda järgida.
Kui Amalikia kuningaks saaks, siis hävitaks ta Jumala Kiriku ja võtaks inimestelt vabaduse.
Kuuldes Amalikia plaanist kuningaks saada, sai nefilaste sõjaväe ülemjuhataja Moroni vihaseks.
Moroni käristas lõhki oma kuue ja valmistas lipu. Ta kirjutas sellele sõnumi, et tuletada inimestele meelde kaitsta oma usundit, vabadust ja rahu.
Moroni kinnitas lipu teiba külge ja nimetas selle vabaduse tähiseks. Seejärel, riietatuna kaitserüüsse, laskus ta põlvili, et palvetada.
Ta palus, et Jumal kaitseks neid, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse, ja palvetas maa vabaduse eest, nimetades seda maad vabaduse maaks.
Moroni läks rahva sekka. Vabaduse tähist lehvitades kutsus ta neid kaitsma oma vabadust.
Inimesed tulid kokku üle kogu maa. Nad tõotasid kuuletuda Jumala käskudele ja võidelda vabaduse eest.
Nähes, kui palju nefilasi oli Moroniga ühinenud, hakkas Amalikia kartma. Ta läks koos oma järgijatega ja ühines laamanlastega.
Moroni ja tema sõjavägi püüdsid neid peatada, kuid Amalikia ja mõned tema mehed põgenesid.
Moroni asetas vabaduse tähise igasse torni nefilaste maal. Nefilased olid säilitanud oma vabaduse ja nende seas oli taas rahu.