Ko Hono Fakaafeʻi ʻo ʻEmá
Naʻe fie maʻu ʻe Samu ke fakafiemālieʻi ʻa ʻEma. Ko e hā nai te ne lava ʻo fakahokó?
Naʻe hū fakavave atu ʻa Samu ʻi he ngaahi matapā ʻo e falekaí. Naʻe hakolo hono keté heʻene fiekaiá. Naʻá ne fuʻu fiekaia ʻaupito! Naʻe ngaohi ʻe he falekai ko ʻení ʻa e moa fakapaku lelei tahá. Naʻe faʻa haʻu hono fāmilí ki heni hili ʻa e ako soká.
Naʻe lue ʻa Samu mo e Fineʻeikí ki he kānitá ke fakahā ange ʻena fiemaʻú. Naʻe pehē ange ʻe Samu, “Mālō e lelei ʻEma!” Ko ʻEma ʻa e tokotaha ngāue naʻá na saiʻia taha aí. Naʻá ne anga fakakaumeʻa mo angalelei maʻu pē.
“Naʻe fēfē nai ʻa e ako vaʻinga soká?” Naʻe malimali fiefia ʻa ʻEma mo ne fehuʻi ange.
“Naʻe fakafiefia! Te mau ikunaʻi ʻemau vaʻinga hokó!” Ko Samu ange ia.
Naʻe pehē ange ʻe ʻEma, “Kuo pau ke ke fakamatalaʻi mai e meʻa kotoa fekauʻaki mo iá.”
Naʻe malimali ʻa Samu, pea naʻe fakahā ange ʻe hono fāmilí ʻenau meʻakai ne nau fiemaʻú.
Naʻe ikuna ʻa e timi ʻa Samú ʻi he uike hono hokó! Naʻe ʻikai ke ne faʻa tatali ke fakahā kia ʻEma. Ka naʻe ʻikai ke ʻi he falekaí ʻa ʻEma.
Naʻe ʻikai ke ne ʻi ai ʻi he uike hono hokó. Naʻe ʻikai toe sio ʻa Samu ki ai.
Hili ha ngaahi uike siʻi mei ai, naʻe toe omi e fāmili ʻo Samú ki he falekaí. Naʻe sio ʻa Samu ki he fakamaʻa ʻe ʻEma ʻa e ngaahi tēpilé. Naʻá ne fakavave atu ke fakalea ki ai.
Naʻe pehē ange ʻe Samu, “Kuó ke foki mai! Ne mau ʻofa atu kiate koe.”
Naʻe pehē ange ʻe he Fineʻeikí, “ʻOku mau fiefia ʻaupito ke toe sio kiate koe.”
“Mālō ʻaupito.” Naʻe kiʻi malimali ʻa ʻEma. Ka naʻá ne mata mamahi ʻaupito.
“ʻOkú ke SAI PĒ?” Ko e fehuʻi ange ia ʻa Samú.
“ʻIkai. Ne mālōlō hoku husepānití. Ko e ʻuhinga ia naʻe ʻikai ke u ʻi heni aí.”
Naʻe fāʻofua ʻa e Fineʻeiki kia ʻEma. Naʻe loto mamahi foki mo Samu ʻi heʻene mamata ki he loto mamahi ʻa ʻEmá.
ʻI he maau ʻenau meʻakaí, naʻe tokoni ʻa Samu ke ʻave ʻa e laulaú ki heʻenau tēpilé. Naʻe ʻikai lava ke taʻofi ʻene fakakaukau ki he mata mamahi ʻa ʻEmá. Naʻá ne tangutu ki lalo ka naʻe ʻikai ke ne ongoʻi ʻokú ne fie kai ha meʻa. Naʻá ne fie tokoniʻi ia ke ne ongoʻi sai ange. Ka ko e hā te ne lava ʻo fakahokó?
Naʻe manatuʻi leva ʻe Samu ha meʻa. Naʻe ʻoange ʻe heʻenau pīsopé ha fanga kiʻi kaati ki he ngaahi fāmili kotoa ʻi he lotú. Naʻe ʻasi ʻi he kātí ʻa e taimi ʻe lava ke mamata ai e kakaí ʻi he konifelenisi lahí ʻi he TV pe fanongo ki he letioó. Naʻe pehē ʻe he pīsopé ko e konifelenisí ko ha taimi fakaʻofoʻofa ia ke ongoʻi ai ʻa e nongá.
“Fineʻeiki, ʻe lava nai ke ta ʻoange kia ʻEma ha kaati ki he konifelenisi lahí?” Ko e fehuʻi ange ia ʻa Samú. Kapau ʻe mamata ʻa ʻEma ʻi he konifelenisí, mahalo ʻe tokoni ia ke ne ongoʻi lelei ange ai.
“Ko ha fakakaukau fakaʻofoʻofa ia.” Naʻe ala hifo ʻa e Fineʻeikí ki heʻene pēsí ʻo toʻo hake ha kaati. Naʻá ne pehē ange, “Ko ʻeni. Te ke lava ʻo ʻoange ki ai ʻeni.”
Naʻe toʻo ʻe Samu ʻa e kātí mei he Fineʻeikí. Naʻá ne lue ki he kānitá ʻo kole ki he tokotaha ngāué pe ʻe lava ke talanoa mo ʻEma.
Naʻe pehē ange ʻe he tangatá, “Fakamolemole, ka ʻokú ne femoʻuekina he taimí ni.”
Naʻe pehē ange ʻe Samu, “ʻOku sai pē ia. Te ke lava nai ʻo ʻoange ʻeni ki ai? Ko ha fakaafe ia ke mamata ʻi ha konifelenisi makehe maʻa hoku siasí.” Naʻe ʻoange ʻe Samu ʻa e kātí ki he tangatá. “Te mou lava kotoa foki ʻo mamata, kapau ʻoku mou loto ki ai!”
Naʻe malimali ʻa e tangatá. “Mālō! Te u fakapapauʻi ke ʻave ʻeni kiate ia.”
ʻI he taimi naʻe foki mai ai ʻa Samu ki heʻenau tēpilé, naʻá ne ongoʻi loto māfana.
“Naʻe fēfē? Ko e fehuʻi ange ia ʻa e Fineʻeikí.
Naʻe pehē ange ʻe Samu, “Naʻe femoʻuekina ʻa ʻEma, ko ia naʻá ku ʻoange leva ʻa e kātí ki ha tokotaha ngāue ʻe taha ke ʻoange kiate ia. Ko e taimi ní, ʻe lava ʻa e toko ua ʻo mamata ki he kātí! Mahalo te na fakatou mamata ʻi he konifelenisí mo ongoʻi nonga.”