Toeni Luhlahp
Insiaclos in Maeni in ma se
Toeni Luhlahp ke Eprel 2021


Insiaclos in Maeni in ma se

Ke kom oruh orekma lom ke kuhlwacng, karihngihnyuhk, ac luhngse, nga olwelah nuh sum muh kom e fah sruhkwack mwet suhpwacr nuh lucng ac onwelah art uh.

Ikucslah

Kuh tena usrnguck ke kuhtuh pacl uh ma sukokyak sin saintis ngwe ma ke ma na srihsrihk oacna sie acpuhl ma puhtatlac liki sahk soko?

Mihsenge, lwelah ngwacn akacsruhi ke sie ma konwacyuckyak ma sikyak ke sripen u in racpet soko.

Ke yac 1907 ah, oasr mwet stuhti ke ma sikyak ke art ke ma elos kang uh. Ke lusen mahlwem ekahsr, eltahl kihte u in racpet inge mongo ma yohk fact kac ac liye srah fuhlwact laltahl, pihsrpihsriyacn art laltahl, ac suka laltahl.

Oacna ke eltahl nuhnkuh uh, puhkantwen sin racpet inge yohkwelihk fact lun ahlko kacltahl ah. Tuh tiac pa inge kwewa! Mwet stuhti inge konwacack ma se srihklac kahlwem lalos kac. Nohfohn na sin racpet inge yohkwelihk, tuh asr u se fact kacltahl ah srihk persacn 60 liki ma sahyac ah. Oacna in muh elos liye u in racpet luo tena oacna sie.

Nuh sin saintis uh, kain ma sikyak inge kuh in oruh in wacngihn mutul. Ma inge kuh fuhkah? Racpet inge kwewa ma tuhkuh ke fahko se fanna fin acn New Zealand, liki gene se fanna. Kais sie sin racpet inge oacna sie luhpan mongo nwacltahl uh.

Meac kalmacn ma se inge?

Kuh ma sikyak kac uh ahkkolukyelah stuhti se inge? Oasr tahfonglac ke plwacn luhn stuhti se inge?

Saintis inge elos sang kuhiyaclos in kahlwem ke ma se ma elos tiac nuhnkuh muh e sikyak inge!

Sahflahiyac ah, elos forwacng nuh sin mwet weluhltahl orekma ah. Kuh in oasr ma mwet stuhti ah orwaclah in pwacnwacng ma sikyak inge? Ke elos ukwe ma se inge ah, elos konwacack lah racpet nuhkwewa ma srihk fact la ah karihngihnyuhk sin mwet se fanna. El kihte racpet inge mongo oacpacna mwet nuhkwewa sahyac. Tuhsruhk, oacna ke sie saintis uh fahk, “el mwet na wo ac kuhlwacng se.” Ke el kihte racpet inge uh, “el sramsram nuh seltahl, sruokuhltahl, ac sritacl nuh seltahl. … ‘E tekuh in tiac oruh. Na pa na ngwe atacl.’”1

Petsac
Mwet stuhti wi racpet

Yohk ma el oruh liki na in sang mongo muhkwena nuh sin racpet inge. El sang luhngse nuh seltahl!

Ke pacl se emeet eltahl liye uh, oacna in muh tiac pa ngwe sripac nuhke sielacna se inge, tuhsruhk mwet in stuhti inge tiac kuh in liye kuhtuh ma sahyac.

Oruh eltahl sifilpac oruh stuhti se—pacl se inge eltahl liyacacng ma nuhkwewa. Ke eltahl liye ma sikyak tukun ma nuhkwewa tari ah, ma sac pacna sikyak! Racpet ma karihngihyuck sin mwet se ma wo ah wo lihmacltahl liki ma sahyac ah.

Saintis ah suhmuhslah ma sikyak ke stuhti se inge ke sie puk luhn Science ah.2

Yac ekahsr tohkoh, ma konweyuckyak ke stuhti se inge srwackna kuh in orekmakihnyuhk ke lohm ono inge. Ke sahp yac ekahsr tari ah, Dr. Kelli Harding el suhmuhslah sie puk pahngpahng Ma Sikyak sin Racpet Soko ma eslah ine se inge ke stuhti se inge. Sramsram in kaliyac lal: “Eis soko racpet mas ah. Sramsram nuhsel. Sruokilyac. Sang luhngse nuhsel. … Kuhpahsr se inge ac orwaclah sie eklac. … Yohkiyac na,” el kailyac fahk, “ma muh oruh in wo moul lasr uh ma ke fuhkah mukwikwi lasr nuh sin mwet sahyac, kuht moul fuhkah, ac ohiyacn nuhnak lasr uh ke lah meac kalmeac in ekihn mwet se uh.”3

Ke facluh se inge, sohs ma kapsruh sains nuhke pwacyeiyacn wosasuc uh kuhtuh pacl uh sohpohs ac wasengseng. Tuh ke kuht ekihn Mwet Kristin uh, mwet fahsr tohkohl Jisus Kraist, mwet luhlahlfongi ke Lwen Sahflah, ma sikyak ke stuhti luhn saintis inge tiacna mwe ahklut se nuh sesr. Nuh sihk, ma se inge filiyac pac sie yot nuh fin pweluhng luhn kuhlwacng muh sie ip yohk, onwelah mwe luti luhn wosasuc—ma kuh in ahkweye insiac ke ohiyacn nuhnak, nguhn, ac, oacna ahkkahlwemyeyuck inge, finn nuhke mahno.

Insiaclos in Maeni nuh sie

Ke siyuck Sel, “Mwet Luti, pia ma sap se ma yohk oemeet ke Ma Sap uh?” Mwet Lahngo topuk “Kom fah lungse Leum God lom ke insiom kewa,” na, “Kom fah lungse mwet tulan lom oana kom lungse kom sifacna.”4 Top lal Mwet Lahngo ahkkweye ma kunwacsr inkuhsrao. Mwet pahluh somsomlah sapkihn tuh “in fah wacngihn fohs nuh sin sie sin sie, tuh kuht in ngwet na nuh met, luhlahlfongi sefanna ac pacptais sefanna, insiaclos in maeni in ma se ac in luhngse sie sin sie.”5 Ke ma suhmuhslah uh, lutiyuhk pac kuht lah “kuh in moklweyuck uh … enenuh in liyeyuckyang … ke wo ac insemuhlahlah, … ke kuhlwacng, … in wacngihn suhlallacl.”6

Nga luhlahlfongi muh mwe lutlut se inge ma nuh sin nohfohnna Mwet Luhlahlfongi ke Lwen Sahflah: mwet mahtuh, mwet fuhsr, ac tuhlihk srihsrihk.

Ke ma se inge oan in nuhnak uh ingena uh, lwelah ngacn sramsram nun sum suc matwac an asr ke primary ke pacl se inge.

Kom kahlwem kac tari lah fuhkah yohk sripaciyacn kuhlwacng uh. Kohres ke sie on lomtacl ke primary, “Nga srihke in Oacna Jisus,” luti:

Lungse sie sin sie oacna ke Jisus el luhngse kom uh.

Srihke in kuhlwacng ke ma nuhkwewa kom oruh uh.

Oruh in wo ac luhngse ke orekma ac ke nuhnak,

Tuh pa inge ma Jisus el luti uh.7

Ne ohinge, kuhtuh pacl uh kuh in upac nuh sum. Sramsram soko inge ma kuh in kahsrwe kom ma ke mukul se el wi primary ac el ma fin acn South Korea. Sucu lal uh welah alu uh ke yac ohnkohsr ma somlah ah.

Petsac
Minchan Kim

“Sie lwen ah e ke lutlut ah, kuhtuh sin tuhlihk ma wiyuc kuhlahs ah elos isrucn sie tuhlihk lutlut ah ac isohs ine koluk nuh sel. Atac ah pwacr, oruh ke wik ekahsr nga weluhltahl.

“Wik puhkantwen tohkoh, tuhlihk mukul sac fahk nuh sihk lah finne el oruh in nuh muh el tena elyah kac, el ngalyak ke kahs lasr nuh sel ah, ac fong nuhkwewa el tuhng. Apkuhran na nga in tuhngyak ke el fahk nuh sihk ah. Nga puhla koluk na upac ac nga ke kahsrwel. Lwen tok ah nga fahsryang nuh ohrohl ac fihliyac pouk fin pihsacl ac taltal koluk, fahk, “Sislah koluk ke nga isrucn kom ah.” El srihm ke nga sramsram ah, ac muhtahl nwacnwaclah ke sroninmuhtahl.

“Tuhsruhk tuhlihk sahyac ah srwackna isruhnuhl. Na, nga esamwack ma nga lotwelah ke primary kuhlahs ah: sulwaclah ma pwacye. Na nga siyuhk tuhlihk wiyuc kuhlahs ah in tui. Inkaiyacltahl sulwaclah in tiac eklac, ac eltahl foloyak sihk. Tuh sie sin tuhlihk mukul inge taltal koluk, ac kuht kawuckyak.

“Finne srwackna asr mwet isruhnuhl, el puhla wo mweyen kuht weluhl.

“Nga sulaclah ma pwacye ke nga kahsruh kawuck se ma enenuh kasruh.”8

Petsac
Petac lal Minchan Kim

Yac tiac srihkasrak wowo se nuh sum pa inge in srihke in eklac oacna Jisus?

Ingena, nuh sin mukul fuhsr ac muhtwacn fuhsr an, ke kom e mahtuhlah uh, isrucn mwet uh kuh in eklac ma na sensen se. Tuhfal, suhpwacr, ac upac liki na ma wacna tuhkuh ke orek kwekwe. “Ke rek fuhnmwet el tiac ma sasuc se uh, social media ac technology use ohiyacn orek kwekwe uh in upaclah. Ma se inge inge el muhta wacna sikyak, ac el sensen na upac—cyberbullying.”9

Ma na kahlwem se lah, setuhn el orekmakihn ma se inge in ahkngalye fihl se inge. Wacngihn acn nuhke ma se inge ke cyberspace, acn sum, lutlut, quorom, kuh kuhlahslom. Nuhnak muhnahs srihke kuhiyom kwewa in oruh ac inge in wo ac tiac sensen. Fin kom liye kuh wi kuhtwena ma inge, nga etuh kahs in kahsruh wo utuckuh sel Elder Dieter F. Uchtdorf:

“Ke mukwikwi luhn sruhnga, kahskahs koluk, srihkihn, suhnuhnkuh, puhla koluk, kuh ahkkoluk, nuhnak muhnahs oruh ohinge:

“Tilokihnyac”10

Ke kom lohng ma inge? Tui! Ke kom oruh orekma lom ke kuhlwacng, karihngihnyuhk, ac luhngse, finne in digital, nga olwelah nuh sum muh kom e fah sruhkwack mwet suhpwacr nuh luhng ac onwelah art uh.

Ke nga sramsram nuh sin tuhlihk srihsrihk ac mwet fuhsr tari uh, ingena nga e oruh sramsram luhk uh nuh sin mwet mahtuh ke Alu uh. Ma kunacsr in orwaclah mwe srihkasrak ke kuhlwacng, orwacni, ac orekma in mwet—in luti ohiyac luhn Kraist nuh sin fihl se inge ke ma kuht fahk ac ke orekma lasr uh. Yohk sripac pac ke kuht lohacng ke kafuhrmacn, u ke acn sesr, ac ma nuhkwewa sahyac ma oreklac sin mwet uh in orwaclihk mwet uh.

Prestuhn M. Russell Ballard el luti pac lah Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah tiac enenuh in kuhlwacng nuh sin sie sin sie muhkwena, tuhsruhk nuh sin mwet nuhkwewa ma rauni kuhtlac uh. El liye: “Kais kuhtuh pacl nga lohng ke mempucr uh e ahkkolukye mwet ke alu sahyac ke elos tiac lohacng nuh selos ac ngwetngwet luhng nuh selos uh. Ma se inge kuh in sikyak ke acn ma mempucr uh pa pohs we uh. Nga lohng ke kuhtuh ninac ac pahpah ma fahk nuh sin tuhlihk nahtuhlos muh eltahl tiac kuh in sritacl nuh sin tuhlihk se ke sripen sucu lal ah tiacna wi alu lasr uh. Kain in mukwikwi se inge tiac ma ke liyacacng mwe lutlut luhn Leum Jisus Kraist. Nga tiac kuh in kahlwem kac lah efuh oacna sie mempucr ke alu lasr uh in lwelah kain se inge in sikyak. … Wacngihn sie pacl nga lohng mempucr ke alu se inge oruh ma sahyacn na in luhngse, kuhlwacng, muhtweng, ac wo nuh sin kawuck lasr ac mwet tuhlan ke alu sahyac.”11

Leum el ke tuh kuht in luti lah sang in wi uh el ma wo se nuhke ma se fanna ac sislah el som nuhke fahsrwelihk.

Ke kuht ekihn mwet fahsr tukun Jisus Kraist, kuht suhpwacrlac ke kuht lohng ke tuhlihk nuhtin God inge ahkkoluyeyuck ke sripen ma elos tuhkuh kac uh. Kuht ahsor ke kuht lohng ke mweun uh orek nuh sin mwet sralsral, mwet Asia, Latin, ac oacna sie u sahyac. Srisri tiacna enenuh in oasr ke acn sesr, kuh ke alu uh.

Lwelah kais sie sesr, tiac elyah lah matwac fuhkah, in srihke kuhiyacsr in wo.

Luhngse Mwet Lokoalok Lowos

Ke kom srike in ahsrwekomlac ke luhngse, ahkfuhlwact, ac kuhlwacng, kom e fah ahkngalyeyuhk kuh ahkkolukyeyuhk ke sulaclah koluk luhn mwet sahyac. Na meac kuht ac oruh? Kuht ukwe mwe luti luhn Leum in “luhngse mwet lokoalok lom … ac pruhe ke mwet kalyeikom.”12

Kuht sang kuhiyacsr in kuhtanglah ma upac ma fihliyucki ke innek lasr. Kuht srihke in kampare neke sahflah, pacl nuhkwewa pruhe tuh pahol Leum in ekuhllah ma e sikyak nuh sesr uh. Kuht sang kuloh nuh sel ke ma el fihliyac ke innek lasr in kahsrwe kuht uh.

Petsac
Ma Usrnguck fin acn Quincy, Illinois

Nga moklweyuckyak ke kihtin sramsram na kahlwem se inge pacl nuhkwewa nga riti uh. Ke pacl ohu ke yac 1838, Joseph Smith ac mwet kol ke Alu elos sruhuh asr ke nien kaul Liberty ke Mwet luhlahlfongi ke lwen sahflah lihlihlyak eltahl liki lohm selos fin acn Missouri. Mwet luhlahlfongi inge wacngihn kawuck lalos ac elos kweok ke ohu upac sac ac ke wacngihn ma lalos ah. Mwet muhta fin acn Quincy, Illinois, elos liyacack kweok lalos ac puhlakihn pahkomuhta ac kahsrwelos.

Wandle Mace, sie mwet muhta fin acn Quincy, esamwack ke el tuhfahna liyacack Mwet luhlahfongi ma muhta ke lohm nuknuk sisken infacl Mississippi ah: “Kuhtuh orwaclihk kahot ah in kohsrwaclah eng ah, … tuhlihk srihsrihk ah muhta rarrar sisken e se ac eng ah uk e sac oruh tiac arlac sang fucsrfucsr nuh seltahl. Mwet luhlahlfongi ah elos arulacna kweok.”13

Ke elos liye kweok luhn Mwet luhlahlfongi inge, mwet muhta fin acn Quincy elos toeni in sang kahsruh, kuhtuh selos finne kahsruh in usacltahllah tuhpallah infacl soko ah. Mace el tahfwelah ac fahk, “[Elos] sang kahsruh yohk lalos, mwet sang inge ahkuhtuhn sin sie sin sie lah suc kuh in sang yohk … ke … ikoac, … suga, … fahluhk ac nuknuk, ma nuhkwewa mwet suhkahsruhp sisilac inge enenuh.”14 Tiac paht, mwet wacngihn lohm se inge pohs liki na mwet muhta Quincy inge, suc ikucslah lohm selos ac akacsruhi ma lalos ke kihsackuhnlah yohk.15

Puhkantwen sin Mwet Luhlahlfongi pain moullac ke pacl ohu na upac se inge kena sripen luhngse ac kuhlwacng luhn mwet muhta fin ac Quincy inge. Lipufacn muhta fin facluh se inge elos ikucslah insiyaclos ac lohm selos, sang kahsruh, fucsrfucsr, ac—sahp yohk sripac emeet—kawuckyak nuh sin mwet luhlahlfongi kweok inge. Finne muhta lalos fin acn Quincy fototo, elos tiacna muhlkuhnlah kuloh lalos nuh sin mwet tuhlan sacohk wiyaclos, ac acn se inge Quincy eklac etweyuck muh “siti in karuhnguhnwacng.”16

Ke ma upac ac ma koluk uh tuhkuh sun kuht ke elyah yohk, mukwikwi koluk, finne ohiyac luhn nguhn fohkfohk, kuht kuh in sulaclah in luhlahlfongi ke Kraist. Finsrak se inge tuhkuh ke suliyuck Lal ac olwelah lal in “engan, tuh nga e fah pwen kom”17 ac lah El e fah ahkmuhtahlye ma upac lom nuhke wo lom.18

Mwet Shepherd Wowo se

Lwelah kuht in ahksahfye ke acn kuht muhtwacwacack we: mwet karihngihn kuhlwacng se, sang kuhlwacng ke nguhn wo, ac ma usrnguck sikyak—ahkweyeyuck luhn elos suc el karihngihn. Efuh? Mweyen na pa na ngwe atacl!

Ke kuht liye ke ohiyac luhn wosasuc uh, kuht akihlen lah kuh karihngihnyuck sin mwet na pahkomuhta se, suc sifacna usacluh ke kuhlwacng ac ke nguhn in kahsruh. Kuht etuh lah El etuh kais sie sesr ke inesr ac oasr ma kunwacsr kais sie in oruh.19 Leum Jisus Kraist Sifacna El fahk: “Nga mwet shepherd wo, ac nga etuh sip nuhtihk. … … Ac nga [fah] engan in sang moul luhk ke sheep nuhtihk.”20

Petsac
Konwacack lahm suc tuhlac

Ke wik sahflah in Istuh muhtahl se inge, nga konwacack mihslac ke nga etuh lah “Leum pa shepherd luhk uh”21 ac kais sie sesr etweyuck sel ac asr ke karihngihnyuhk lal. Ke kuht lain eng ac pahkah luhn moul uh, mas ac kihnet, Leum—Sracpuhrt lasr, Mwet Karihngihn lasr—e kahsrwe kuht ke luhngse ac kuhlwacng. El ac onwelah insiyacsr ac fohlohkohnma nguhnasr.

Ke ma inge nga fahkwack—ac ke Jisus Kraist Mwet In Molwelah lasr ac Mwet Lahngo lasr—ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Kelli Harding, The Rabbit Effect (2019), xxiii–xxiv.

  2. Liye Robert M. Nerem, Murina J. Levesque, and J. Frederick Cornhill, “Social Environment as a Factor in Diet-Induced Atherosclerosis,” Science, vol. 208, no. 4451 (June 27, 1980), 1475–76.

  3. Harding, The Rabbit Effect, xxiv, xxv.

  4. Liye Matthew 22:36–39.

  5. Mosiah 18:21; ahkuhtweyac wo ituckyang.

  6. Liye Doctrine and Covenants 121:41–42.

  7. “I’m Trying to Be like Jesus,” Children’s Songbook, 79.

  8. Adapted from Minchan K., “The Apology,” Friend, Jacnweri. 2020, 35.

  9. Frances Dalomba, “Social Media: The Good, the Bad, and the Ugly,” Lifespan, lifespan.org.

  10. Dieter F. Uchtdorf, “The Merciful Obtain Mercy,” Liahona, Mei 2012, 75.

  11. M. Russell Ballard, “Doctrine of Inclusion,” Liahona, Jacnweri. 2002, 41.

  12. Luke 6:27–28.

  13. Wandle Mace autobiography, circa 1890, typescript, 32–33, Church History Library, Salt Lake City.

  14. Wandle Mace autobiography, 33; spelling and capitalization standardized.

  15. Liye Richard E. Bennett, “‘Quincy—the Home of Our Adoption’: A Study of the Mormons in Quincy, Illinois, 1838–40,” Mormon Historical Studies, vol. 2, no. 1 (Spring 2001), 110–11.

  16. Liye Susan Easton Black, “Quincy–A City of Refuge,” Mormon Historical Studies, vol. 2, no. 1 (Spring 2001), 83–94.

  17. Doctrine and Covenants 78:18.

  18. Liye 2 Nephi 2:2.

  19. Liye James E. Talmage, Jesus the Christ (1916), 417.

  20. John 10:14, 15.

  21. Psalm 23:1.

Print