Toeni Luhlahp
Ma Tiac Fal Ahkkasrkuhsrak
Toeni Luhlahp ke Eprel 2021


Ma tiac Fal Ahkkasrkuhsrak

Jisus Kraist El kahlwem ke ma tiac fal ac oasr kuh lal in ahkwoye.

Ke 1994 ah, sie ahkmas tuh sikyak ke facl luhn East Africa luhn Rwanda ma sie srihpac an pa ma ke sulaclah na fokokoiyacn sruhf sac. Sahp yohk liki tahfuhn miliacn mwet misac.1 Ahkihlenyuck, mwet Rwandan ingacn ke u na puhs se tuh wolac,2 tuhsruhk ma sikyak inge srack kalweniyuck.

Yac singucul somlah, ke muhtwacta lasr ke facl luhn Rwanda, muhtwacn kiyuck ac nga sramsram nuh sin mwet se ke acn oaksohk Kigali. El sramsram ke ma tiac fal luhn ahkmas sac ac siyuck, “Fin oasr God se, efuh wacngihn ma El oruh?” Nuh sin mukul sac—ac nuh sesr puhs—kweok ac ma tiac fal upac tiac oacna ma wowo ac kuhlwacng luhn Pahpah luhngse Tuhmasr Inkuhsrao. Tuh El moul, El kuhlwacng, ac El luhngse suwohs kais sie tuhlihk Nahtuhl. Ma siena inge mahtuh liki mwet uh ac tiac kuh in ahkkahlwemyeyucklac ke wowon kuh ke sticker fin stosah soko.

In muhtwacwacack kahlwem ke ma inge, lwelah kuht lutlutkihn ma tiac fal. Nuhnkuh ke sucu se ke kais sie tuhlihk eis mani wik nuhkwewa ke elos kahsruh orekma lun lohm uh. Sie tuhlihk mukul, John, molwelah candy se; sie tuhlihk muhtwacn, Anna, sefiyac mani lal uh. Sie lwen, Anna el molwelah pacskuhl soko. John el nuhnkuh lah tiac pwacr muh Anna eis bicycle sac tuh el tiacna wi pac eis. Tuhsruhk John el sifacna sulaclah, tiac ke ohiyacn ninac pahpah tuhmwacl. Sulaclah lal Anna in tiac wi ipeis candy sac tiac oruh koluk nuh sel John ke srihpen oasr pacl lal John in wi ipeis pac oacna el.

Sulaclah lasr kuh in oruh ma wo kuh koluk nuh ke moul lasr uh. Ke Leum El ahkkahlemye, “Fin mwet se lotwelah ac eis etwacack ke moul se inge sin oaru ac ahkostwen lal yohk liki mwet se sahyac, puhs ma wo ac tuhkuh nuh yohrohl ke facluh se tok uh.”3 Ke mwet sahyac eis ma wo ke srihpen sulaclah wowo lalos, kuht tiac kuh in nuhnkuh lah kuht tiacna eis ma wo pac ke oasr pacl lasr pac.

Sie srihkasrak sahyac ke ma tiac fal tuhkuh sin moul luhn muhtwacn kiyuck, Ruth, ke el tuhlihk srihsrihk. Sie lwen ah, Ruth el etwaclah ninac kiacl us tuhlihk muhtwacn se wiyacl Ruth, inel pa Merla, in moli fahluhk sasuc. Ruth el torkahskahs fahk, “Nac, tiacna fal! Merla eis fahluck sasuc see e luhlah ah lal.”

Ninac kiacl Ruth ah siyuck, “Ruth, fal sais ke fahluhk lom an?”

Ruth el fahk, “Ahok.”

Na ninac kiyacl Ruth el fahk, “Fahluhk lal Merla uh srihkeni.”

Ruth el nuhnkuh wo muh oasr fahluhk fal size an luhn kais sie tuhlihk luhn sucu lal. Finne Ruth el luhngse in oasr fahluhk sasuc lal ah, nuhnak koluk lal ekuhllah ke el kahlwem ke el liye sin ahtron muhtahl ninac kiacl.

Kuhtuh ma tiac fal tiac kuh in ahkkahlwemyeyucklac; ma tiac fal ahkkasrkuhsrak. Ma tiac faltuhkuh sin mahnosr sesuwohs, kweok, ac muhnahs. Moul fin facluh tiac fal. Kuhtuh mwet isuslac kahsruhp: kuhtuh tiacna. Kuhtuh mwet oasr ninac pahah luhngse; kuhtuh wacngihn. Kuhtuh mwet uh moul loes; kuhtuh, tiacna. Ac na ac na ac na. Kuhtuh mwet oruh tahfonglac finne elos srihke in oruh ma wo. Kuhtuh mwet sulaclah in tiac ahkwoye ma tiac fal finne elos kuh. Kuhtuh mwet orekmakihm sukohsohk in sulaclah lalos muh tuhkuh sin God in ahkngalye mwet sahyac finne koluk in oruh.

Ma tiac fal siena liki ma sahyac kuh fototoeni, in oruh tsunami yohk ke ma tiac fal. Oacna, COVID-19 pandemic ahkkolukye mwet suc kweok tari ke ma tiac fal pucspucs. Ngal insiyuck kaclos suc sun ma upac inge, tuhsruhk nga fahkwack ke heart luhk nofohn lah Jisus Kraist El kahlwem me tiac fal ac oasr kuh Lal in sang mihs. Wacngihn ma oacna sie nuh sin ma suhfal ma El puhlakihn. Tiac fal lah El puhla ngal ac ma toasr nuhkwewa luhn mwet fin facluh. Tiac fal lah El ngal kweok ke ma koluk luhk ac tahfonglac luhk ac ma lowos pac. Tuhsruhk El sulaclah in oruh ke srihpen luhngse Lal nuh sesr ac nuh sin Pahpah Tuhmasr Inkuhsrao. El kahlwem suwohs lah meac kuht puhla.4

Ma suhmuhslah fahk muh Mwet Israel tohrkahskahs fahk God el tiac fal nuh selos. Nuh selos, Jehova El siyuck, “Sie muhtwacn kuh in muhlkuhnlah tuhlihk katiti nahtuhl, tuh elan tiac pahkomuhta wen se ke insiacl?” Finne upac nuh sin ninac wowo in muhlkunlah ahwowo nahtuhl, Jehova El fahkwack muh luhngse Lal kuh in muhtweng. El fahk: “Ahok, elos kuh in muhlkuhnlah, tuhsruhk Nga fah tiacna muhlkihnkowoslac. … Liye, Nga sihmihskowoslac lun pouk; pot lowos oasr ye muhtuhk pacl nuhkwewa.”5 Ke srihpen Jisus Kraist muhtweng sin kihsac in iwaclah, El kahlwem suwohs ma ke moul lasr.6 El etwekuht pacl nuhkwewa ac moul lasr an.

Ke moul uh fin facluh, kuht kuh in “fahsr kuh” nuh sin Mwet Lahngo ac eis luhngse, onweyuck, ac kahsruh.7 Finne kuht kweok nuh upac, God kuh in ahkinsewowoye kuht ke ohiyac fihsrwacsr, fas, ac yohk srihpac. Ke kuht etwaclah in akihlen mwe insewowo inge, luhlahlfongi ke God ac kapkapwack. Ke moul ma pahtpaht, Pahpah tuhmasr Inkuhsrao ac Jisus Kriast ac fah ahkwoyelah ma nuhnkwewa ma suhfas. Kuht ke etuh, lah fuhkah ac ngac. Fuhkah Elos ac oruh ma ngwacn? Ngac Elos ac oruh ma ngwacn? Nuh sin etwacack luhk, Elos soenna ahkkahlwemye lah fuhkah kuh ngwac.8 Ma nga tuh oruh pa Elos ac oruh.

Fin pacl muh oasr ma tiacna fair, sie ma kuht enenuh in oruh pa luhlahlfongi muh “ma nuhkwewa ma tiac fal ke moul uh kuh in oreklac wo sin Iwaclah luhn Jisus Kraist.”9 Jisus Kraist El kuhtanglah facluh ac “eis” ma tiac fal nuhkwewa. Ke Srihpen, kuh in mihs fin facluh ac puhla engan.10 Fin kuht lwelah, Jisus Kraist Elan ekuhllah ma tiac fal in wo nuh sesr.11 Elac tiac ahkmihsyekuht ac fohlohk ma tuhlac muhkwena;12 Elac orekmakihn ma tiac fal in kahsrwekuht. Ke pacl in etuh lah fuhkah ac ngackuht enenuh akihlen ac eis, oacna Alma, “wacngihn srihpac, tuh God El etuh ma inge nuhkwewa; ac fal nuh sihk in etuh lah pa inge ohiyac uh.”13

Kuht kuh in sruok kihsen siyuck lasr ke lah fuhkah ac ngac ke pacl se tok ac srihke ahkyohkye luhlahlfongi lasr ke Jisus Kraist, tuh oasr kuh Lal in ahksuwohsye ma nuhkwewa ac luhngse in oruh.14 Kuht tiac enenuh in etuh lah fuhkah ac ngac ac, tukun ma nuhkwewa, ma inge pa sulongihn.15

Ke kuht ahkyohkye luhlahlfongi ke Jisus Kraist, kuht enenuh in srihke moul oacna El. Na kuht ac ohsun mwet sahyac ke luhngse ac srihke ahksri ma tiacna fair fin oasr;16 kuht kuh in srihke ahkwoye ma ke moul lasr. Ohinge, Mwet Lahngo fahk lah kuht eneuh in “oaru in oruh ma wo, ac oruh ma pucspucs ke sulaclah sifacna [lasr], ac oruh ma suwohs puhs.”17

Sie mwet suc oaru in lain ma tiac fal pa attorney se Bryan Stevenson. Orekma lwelah nuh sel fin acn America som yohk nuh ke kosraclah ahkoluk stuhuh, tulokunyac mwacta yohk, ac karihngihn suwos srihsrihk luhn mwet. Ke kuhtuh yac somlah ah, Mr. Steveson el kahsruh sie mukul ma ahkoluk stuhuh ke ahkmas ac tuh nuhnuhnkweyuck in acnwucki. Mr. Stevenson siyuck mwet luhn Alu Kristin lal in kahsruh, finne mukul sac tiac arulacna wi alu ac nuhnuhnkweyuck yurin mwet tuhlan lal ke srihpen el suk muhtwacn se sahyac finne el pahyuck tari.

In oruh un mwet sac in lohacng nuh ke ma sikyak na pwacye ah, Mr. Stevenson el sruhmuhn nuh selos sramsram se ke muhtwacn se ahkkolukyeyuck muh kosro ma utuckuh nuh yurin Jisus ah. Mwet nuhnuhnkuh lal ke ahkngalisyacl nwe ke el misac, tuhsruhk Jisus El fahk, “El suc wacngihn ma koluk yuruwos, lwelah elan tollah yot se nuh sifacl.”18 Mwet nuhnuhnkuh luhn muhtwacn sac fahlac. Jisus El tiacna lahfwekihn muhtwacn sac tuhsruhk El sapkihn sel in tui oruh ma koluk.19

Tukun el sruhmuhn ip se ngwe ah, Mr. Stevenson el liye lah suwohs lasr sifacna, sahngweng, ac toasr uh ac oruh finne mwet kristin se in tohlwacng yot nuh ke mwet ma tihkuclkucl uh. Na El fahk, “Kuht tiac kuh in liye ma inge sikyak,” ac al fahk nuh sin mwet liyactwen in “stone catchers.”20 Tamuhlwel ac tahmtahel, step se emet in ohsun mwet sahyac ke luhngse pa tiac tol yot uh. Step ahkluo pa srihke in tui yot ma tolyuck sin mwet sahyac.

Fuhkah kuht moul ke ma wo ac mwe muhnahs infulwen srihke luhn moul uh. Kuht ac tiac nuhnuhnkweyuck ke ma kuht fahk ah tuhsruhk ke ohiyacn kuht ohsun mwet muhnahs ac mwet suhkahsruhp.21 Ke Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-Sahflah, kuht suk in ukwe srihkasrak luhn Mwet Lahngo, in fahsr oruh ma wo.22 Kuht ahkkahlwemye luhngse nuh sin mwet tuhlan lasr ke kuht oaru in loang kuh luhn tuhlihk nuhkwewa nuhtin Pahpah Tuhmasr Inkuhsrao.

Ke kuht nuhnkuh ke ma wo ac ma koluk lasr, wo nuh sesr kuht fin motko kac. Wo nuh sel John in kahlwem lah efuh Anna el eis bicycle soko. Wo nuh sel Ruth in liyac enenuh lal Merla in eis fahluhk ke ahtron muhtahl ninac kiacl. In srihke in liye ma uh ke sie ngwetngwet nwe tok kuh in kahlwem. Ke kuht moul oacna Mwet Lahngo, kuht ahkyohkye kuhlwacng, kahlwem, ac luhngse lasr.

Nga siyuck kihsen siyuck lal Kigali suc fahk ma tiacna fair luhn misac yohk luhn Mwet Rwanda, “Fin oasr God uh, efuh wacngihn ma el oruh?”

Kuht tiacna ahksrihklac kweok luhn mwet ke srihpen ahkmas nuh upac, ac tukun kuht akihlen muhnahs lasr in kahlwem kweok inge, kuht fahk lah Jisus Kraist El oruh ma wolacna in ahkmihsye ma tiacna fair ke moul uh.23 Kuht ahkkuhtweyac akwuck puhs luhn wosasuc ke Jisus Kraist ac Folokyak ke Alu Lal.24

Tukun ma inge, kawuck sac lasr siyuck, ke el tuhng, “Kalmac pa oasr ma nga kuh in oruh ke pahpah ninac misac kiyuck ac mukul wiyacn pahpah tuhmuck?”

Kuht fahk, “O, aok!” Na kuht fahkwack ma nuhkwewa tiacna fair ke moul uh kuh in wolac sin Iwaclah luhn Jisus Kraist ac ke wal Lal sucu kuh in tuhkweni nwe tok ma pahtpaht.

Ke kuht sun ma upac, kuht kuh in loes liki God kuh fahsr nuh Yohrohl ke kahsruh. Ke srihkasrak, Mormon el suhmuhslah lah fuhkah mweun loes liki Mwet Nephi ac Mwet Laman ahkwoye kuh ahkkolukye kain mwet inge. Mormon el liye muh “puhslac mwet upaclah” ac mwet sahyac “fihsrwacsrlah ke srihpen ongaiyac lalos, yohkne oruh elos tuh ahkpuhsisaclyelos sifacna muhtuhn God.”25

Nik kom lwelah ma tiacna fair upaclah kom, ahkmwelyekom, kuh ahkmuhnahslah luhlahlfongi lom ke God. Sahyacna, siyuck sin God ke kahsruh. Ahkyohkye tarilacna lom nuh Sel ac luhlahlfongi lom nuh sin Mwet Lahngo. Sahyacna in puhla koluk, lwelah El in kahsruh kom in wolac.26 Lwelah Elan kahsrwekom kampare, in lwelah ma upac lom in “eisyucklac sin engan luhn Kraist.”27 Ac Weluhl ke misin Lal in “unwelah mwet toasr insiyac,”28 oaru in ahkwoye ma tiac fal, ac sauklah yot ah.29

Nga fahkwack lah Mwet Lahngo El moul. El kahlwem ke ma tiac fal. Mahk ke lun Pahol ah srwackna ahkacsmakuhnuhl keim ac ohiyac lom uh. El karingihn kom ke ma fohsrngah lom an. Nuh selos ma tuhkuh muh Yohrohl, sie twefuroh kahto ac ahollah apact luhn tuhng, engan ac puhla wo fah ahollah kweok ac suhpwacr, srui ac ahkfuhlwact fah ahollah sepuhlaik ac fuhlweack.30 Luhlahlfongi lom ke Pahpah Tuhmasr Inkuhsrao ac Jisus Kraist ac fah wo nuh sum yohk likina kom nuhnkuh. Ma tiac fal nuhkwewa—yohkna ma tiac ahkkasrkuhsrak uh—ac fah ahkmuhtahlyeyucklac nuh ke kapwack lom. Nga fahkwack ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye John Reader, Africa: A Biography of the Continent (1999), 635–36, 673–79.

  2. Finne kuh in sikyak, ahkweyeyacn Rwanda tiac fihsrwacsr. Oasr kihsen siyuck ke fokoko ac lusac la. Liye, ke srihkasrak, “The Great Rwanda Debate: Paragon or Prison?,” Economist, Mahs 27, 2021, 41–43.

  3. Doctrine and Covenants 130:19; ahkuhtweyac wo ituckyang.

  4. Liye Met Hibru 4:15.

  5. 1 Nephi 21:15–16.

  6. Liye Alma 7:11–13

  7. Liye Hebrews 4:16; liye pac Isaiah 41:10; 43:2; 46:4; 61:1–3.

  8. Sie kahs in sensenkihn: Kuht enenuh in lain mwe sruhf in oraclah plwacn lasr sifacna pa nuh ke fuhkah ac ngac, wacngihn ma ke woiyac an kuh tiac fal la an. Kuht tiac kuh in ahkfalye ma luhn God soenna ahkkahlwemyeyucklac.

  9. Preach My Gospel: A Guide to Missionary Service (2018), 52; liye pac Isaiah 61:2–3; Revelation 21:4. “All that is unfair about life can be made right” likely means that the consequences of unfairness to us will be resolved, mitigated, or lifted. Ke sramsram sahflah lal ke toeni luhlahp, “Come What May, and Love It,” Elder Joseph B. Wirthlin el fahk, “Sroninmuhta nuhkwewa mihsenge fah sahflahiyac fohlohkohnma pacl siofok ke sroninmuhta luhn engan ac srui. … Sie ip yohk luhn ahkinseeowoye kuhtanglah” (Liahona, Nohfuhmpuh 2008, 28).

  10. Liye John 16:33.

  11. Liye 2 Nephi 2:2.

  12. Liye Job 42:10, 12-13; Jacob 3:1.

  13. Alma 40:5.

  14. Liye Mosiah 4:9.

  15. Liye Russell M. Nelson, “Let God Prevail,” Liahona, Nohfuhmpuh 2020, 93. Sulongihn pa koflah in liye ma loes.

  16. Ke srihkasrak, Captain Moroni el fahk muh koluk fin mwet tu na ac “oruh wacngihn” ke elos kuh in kahsruh mwet sahyac (liye Alma 60:9–11; liye pac 2 Corinthians 1:3–4).

  17. Doctrine and Covenants 58:27; liye pac fuhs 26, 28–29.

  18. John 8:7.

  19. Liye John 8:10–11; Joseph Smith Translation ke fuhs 11 asr kac, “Na muhtwacn sac ahkfuhlwactye God ke ao sac, ac luhlahlfongi ke Inel,” fahk lah tiacna nuhnuhnkuh lal Mwet Lahngo ac sap Lal in “tiac sulpac oruh ma koluk” kahsruh na pwacye moul luhlah luhn muhtwacn sac.

  20. Bryan Stevenson, Just Mercy: A Story of Justice and Redemption (2015), 308–9.

  21. Liye Mattu 25:31–46.

  22. Liye Orekma 10:38; liye pac Russell M. Nelson, “The Second Great Commandment,” Liahona, Nohfuhmpuh 2019, 96–100.

  23. Liye Doctrine and Covenants 1:17, 22-23.

  24. Mwe luti inge akuhtweyucki kahlem ke “The Restoration of the Fulness of the Gospel of Jesus Christ: A Bicentennial Proclamation to the World,” ChurchofJesusChrist.org.

  25. Alma 62:41.

  26. Liye Amos C. Brown, in Boyd Matheson, “‘It Can Be Well with This Nation’ If We Lock Arms as Children of God,” Church News, Julahe 25, 2019, thechurchnews.com.

  27. Alma 31:38.

  28. Liye Luke 4:16–19. In unwelah inse muhsahl pa in fohlohkohnma elos suc ma nuhnak la, luhngse, etwacack, kuh kaclos sifacn tuh muhsahllah kuh ipwelihk(liye James Strong, The New Strong’s Expanded Exhaustive Concordance of the Bible [2010], Hebrew dictionary section, 139 and 271).

  29. Liye, ke srihkasrak, Russell M. Nelson, “Let God Prevail,” Liahona, Nohfuhmpuh 2020, 94; Dallin H. Oaks, “Love Your Enemies,” Liahona, Nohfuhmpuh 2020, 26–29. Prestuhn Nelson fahkwack: “Mihsenge nga pahng nuh sin mempucr wiyacsr yen nuhkwewa in kol ohiyac in sislah nuhnak ac mukwikwi luhn sruhnga. Nga kwacfe kowos in oruh wo nuh sin tuhlihk nuh kwewa nuhtin God.” Ma se inge yohk likina in pa na asr lain nuh ke elah ac mukwikwi ma ac fah sun kuht uh. Prestuhn Oaks el fahk kahs luhn Theresa A. Dear: “Sruhnga nuh sin mwet se yohklacna ke ahkkasrkuhsrak, ahkkolukye mwet, ac mihs.” Na El fahk, “Ke mempucr ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah, kuht enenuh in oruh wo liki met in kuhtanglah sruhnga nuh sin un mwet se.”

  30. Liye Isaiah 61:3. Eis sie twefuroh luhn kahto kalmac pa kuht eklac mwet usru wi Jisus Kraist ke tohkohsrahi luhn God. Liye pac Donald W. Parry, Jay A. Parry, ac Tina M. Peterson, Understanding Isaiah (1998), 541–43.

Print