Jeesus Kristus: meie hinge Hooldaja
Kui me siiralt oma pattudest meelt parandame, siis laseme Kristuse lepitusohvril oma elus täies ulatuses mõjusaks saada.
Mu kallid vennad ja õed! Sel säraval ülestõusmispühade hommikul rõõmustab mu süda, meenutades seda kõige imelisemat, kõige majesteetlikumat, kõige mõõtmatumat tegu, mis kogu inimkonna ajaloos on aset leidnud – meie Issanda Jeesuse Kristuse lepitusohvrit. Prohvet Jesaja väljapaistvad sõnad väljendavad, kui suur ja omakasupüüdmatu oli Päästja alandumine ja ohverdus kõigi Jumala laste eest.
„Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast pekstuks ja vaevatuks!
Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu! Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud!”1
Võttes vabatahtlikult enda peale kogu inimkonna patud, lastes end julmalt ristile naelutada ja kolmandal päeval surma üle võidutsedes,2 andis Jeesus paasapühadele pühama tähenduse, kui Iisrael oli sellele muiste andnud.3 Prohvetlikku kuulutust täites andis Ta oma keha ja kalli vere suure ja viimase ohvriannina,4 kinnitades traditsioonilisi Issanda paasapüha sümboleid.5 Seda tehes koges Kristus füüsilisi ja vaimseid kannatusi, mis on inimmõistusele arusaamatud. Päästja ise ütles:
„Sest vaata, mina, Jumal, olen neid asju kannatanud kõikide eest, ‥
milline kannatus pani mind, Jumalat ennast, suuremat kõigist, valust värisema ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus ning soovima, et ma et ma võiksin pääseda kibeda karika joomisest –
ometi, au olgu Isale, ja ma jõin ja lõpetasin oma ettevalmistused inimlaste heaks.”6
Kristus täitis armulikult Isa tahet7 oma lõputu ja halastava ohverduse kaudu. Ta võitis ära füüsilise ja vaimse surma astla,8 mille langemine oli maailma toonud,9 andes meile igavikulise pääste hiilgava võimaluse.10
Jeesus oli ainus, kes oli võimeline andma selle igavese ja täiusliku ohvri meie kõigi eest.11 Teda valiti ja määrati suures taevases nõukogus juba enne maailma moodustamist.12 Lisaks sellele, kuna Ta sündis surelikust emast, päris Ta füüsilise surma, kuid Jumalalt Isa Ainusündinud Pojana päris Ta väe oma elu anda ja siis uuesti üles võtta.13 Kristus elas täiuslikku elu, mis oli veatu ja seetõttu vaba jumaliku õigluse nõuetest.14 Prohvet Joseph Smith on õpetanud:
„Päästmine ei saanud tulla maailma ilma Jeesuse Kristuse vahenduseta.
Jumal ‥ valmistas ohverduse, kinkides omaenda Poja, kes pidi saadetama selleks määratud ajal ‥ avama ust, läbi mille inimene võiks siseneda Issanda juurde.”15
Kuigi Päästja oma ohverduse kaudu eemaldas tingimusteta füüsilise surma tagajärjed,16 ei kaotanud Ta meie isiklikku vastutust meie isiklike pattude üle meelt parandada.17 Ta esitas meile hoopis armastava kutse saada lepitatud meie Igavese Isaga. Jeesuse Kristuse ja Tema lepitava ohvri kaudu võime kogeda vägevat muutust meeles ja südames, mis toob uue suhtumise nii Jumalasse kui ka ellu üldiselt.18 Kui me siiralt oma pattude üle meelt parandame ja oma südame ja tahte Jumala ning Tema käskude poole pöörame, võime saada Tema andestuse ja tunda rohkem tema Püha Vaimu mõju. Halastavalt väldime seda, et peaksime kogema Päästja kogetud kannatuste sügavust.19
Meeleparanduse and on Jumala lahkuse väljendus Tema laste vastu ja see näitab Tema võrreldamatut jõudu, mis aitab meil oma pattudest üle saada. See on samuti tõend kannatlikkusest ja pikameelsusest, mida meie armastav Isa meie surelike nõrkuste ja eksimuste vastu üles näitab. President Russell M. Nelson, meie armas prohvet, on öelnud, et see and on „õnne ja meelerahu võti”.20
Mu kallid sõbrad! Ma tunnistan teile, et kui me siiralt oma pattudest meelt parandame,21 siis laseme Kristuse lepitusohvril oma elus täies ulatuses mõjusaks saada.22 Me vabaneme patuorjusest, leiame rõõmu oma maises rännakus ja saame igavese pääste vääriliseks, mis on maailma rajamisest alates ette valmistatud kõigile, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse ja tulevad Tema juurde.23
Lisaks ülevale päästmise annile pakub Päästja meile leevendust ja tröösti, kui seisame silmitsi sureliku elu vaevuste, kiusatuste ja nõrkustega, sealhulgas asjaoludega, mida oleme hiljuti kogenud praeguses pandeemias. Võin teile kinnitada, et Kristus on teadlik raskustest, mida me surelikkuses kogeme. Ta mõistab nii kibestumist, heitlusi ja füüsilist valu kui ka emotsionaalseid ja vaimseid väljakutseid. Päästja sisemus on täidetud halastusega ja Ta on alati valmis meid abistama. See on võimalik, kuna ta koges isiklikult ja võttis enda peale lihas meie nõrkuste ja vaevuste valu.24
Südame tasaduses ja alandlikkuses laskus Ta allapoole kõigist asjadest, olles inimestest põlatud, hüljatud ja alandatud, saades haavatud meie üleastumiste ja süütegude tõttu. Ta kannatas neid asju, võttes enda peale maailma patud,25 saades seeläbi meie ülimaks vaimseks hooldajaks.
Kui me Temale läheneme, andudes vaimselt Tema hoolele, suudame võtta enda peale Tema ikke, mis on hea, ja Tema koorma, mis on kerge, leides nii lubatud tröösti ja puhkuse. Lisaks saame jõudu, mida me kõik vajame, et ületada elu raskusi, nõrkusi ja muresid, mida on ülimalt raske taluda ilma Tema abi ja tervendava väeta.26 Pühakirjad õpetavad meile: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest.”27 „Ja seejärel andku Jumal [meile], et [meie] koormad oleksid tema Poja üle rõõmustades kerged.”28
Eelmise aasta lõpus sain teada ühe kalli paari, Mario ja Regina Emericki surmast, kes olid olnud väga ustavad Issandale ja surid neljapäevase vahega COVID-19 komplikatsioonide tõttu.
Üks nende poegadest, kes praegu teenib Brasiilias piiskopina, jagas minuga järgmist: „Nii raske oli näha, kuidas mu vanemad sellises olekus siitilmast lahkusid, kuid tundsin selgelt Issanda kätt oma elus selle tragöödia keskel, sest sain jõudu ja rahu, mis ületas minu enese mõistmist. Oma usu kaudu Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse sain jumalikku abi oma pereliikmete ja kõigi nende tugevdamiseks ja lohutamiseks, kes meid selle katsumuse ajal aitasid. Kuigi imet, mida kõik lootsid, ei juhtunud, olen isiklikult tunnistajaks mitmetele teistele imedele, mis toimusid minu enda ja minu pereliikmete elus. Tundsin seletamatut rahu, mis tungis mu südamesse, andes mulle lootust ja kindlustunnet Päästja armastusse minu vastu ja Jumala õnneplaani tema lastele. Õppisin, et kõige kurvematel päevadel on Päästja armastavad käsivarred alati avali, kui otsime Teda kogu oma südamest, väest, meelest ja jõust.”
Mu kallid vennad ja õed! Tunnistan sel ülestõusmispühal pühalikult, et Jeesus tõusis surnuist üles ja Ta elab. Tunnistan teile, et Päästja andis enda ja oma lõputu lepituse kaudu meile viisi saada üle nii füüsilisest kui ka vaimsest surmast. Lisaks nendele suurtele õnnistustele toob Ta meile tröösti ja kindlust rasketel aegadel. Kinnitan teile, et kui usaldame Jeesust Kristust ja Tema taevalikku lepitusohvrit ning oma usus lõpuni vastu peame, siis saame osa meie armastatud Taevase Isa lubadustest, kes teeb kõik endast oleneva, et aidata meil ühel päeval Tema juurde tagasi pöörduda. See on Tema töö ja Tema hiilgus!29 Tunnistan teile, et Jeesus on Kristus, maailma Lunastaja, lubatud Messias, Ülestõusmine ja Elu.30 Jagan neid tõdesid teiega Tema pühal nimel, Isa Ainusündinu, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel, aamen.