2009
Talitali Lelei ʻi ha Faʻahinga Lea Pē
Sune 2009


Talitali Lelei ʻi ha Faʻahinga Lea Pē

ʻOkú ke ʻi ha kolo pe uooti nai ʻoku ʻikai lea ʻaki ai ʻe hono kāingalotú ʻa e lea tatau? ʻOku fakaʻau ke lahi ange ʻene hokó ʻi he hokohoko atu ko ia e tupulaki ʻa e Siasí ʻi he māmaní. Ne u kau mo hoku husepānití ki ha kolo pehē ʻi Niu ʻIoke ʻi ha taʻu ʻe ua. Naʻe ʻaonga ʻeku taukeí ʻi hono akoʻi ʻo e lea faka-Pilitāniá ki he niʻihi ne fakaʻaongaʻi e ngaahi lea fakafonua kehé, ka neongo kuo teʻeki ai ke ke maʻu ʻa e taukei ko ʻení, ʻoku lahi ʻaupito e meʻa te ke lava ʻo fai ke fakaleleiʻi e vā fetuʻutaki mo e niʻihi ko ia ʻoku ʻikai te nau lea ʻaki hoʻo lea fakafonuá.

Malimali mo fakafeʻiloaki ki he niʻihi kehé. Feinga ke ke ako ke lea mālō e lelei ki he niʻihi kehé ʻi heʻenau lea fakafonuá. Ka neongo ʻa e ʻikai ke ke lava ʻo lea ʻaki ha foʻi lea ʻi heʻenau lea ʻanautolú, te ke kei lava pē ʻo ʻai ke nau ongoʻi ʻoku talitali lelei kinautolu. Naʻe talitali au ʻe Maʻata he Sāpate kotoa pē ʻaki ʻene fāʻofua kiate au mo fakafeʻiloaki mai ʻi he lea faka-Sipeiní. Neongo naʻe ʻikai mahino kiate au ʻene leá, ka ne u ongoʻi ʻene ʻofá ʻi heʻene fāʻofua kiate aú mo hono leʻó.

Tali ʻaki ʻa e kalama totonú. Ko e founga ʻe taha hono ako ʻe he kakaí ha lea ko ʻenau fanongo ki aí. ʻE lelei ange ke ako ʻe ha taha ʻa e “ʻOku ʻikai ke ʻi heni ʻeku tohi lēsoní” ʻi haʻane ako ke pehē “ʻIkai heni lēsoní.” Neongo ʻoku motumotu e lea ʻa ha taha, tali ʻaki pē ʻe koe ʻa e lea totonú. ʻOku fakahā ʻaki ʻeni ʻa e fakaʻapaʻapaʻi ʻo e niʻihi kehé mo tokoniʻi kinautolu ke nau ako e leá ʻi hono fakalea totonú.

Lea māmālie, kae ʻikai leʻolahi. ʻOku faʻa ongo tatau pē ha ngaahi foʻi lea ia he taimi ʻoku tau fanongo ai ki aí, tautautefito kapau ʻoku ako ʻe ha taha ha lea foʻou. Lea māmālie he taimi ʻokú ke lea aí ke fakapapauʻi ʻoku faingofua ke mahino e meʻa ʻokú ke lea ʻakí. ʻOku ʻikai fie maʻu ke ke lea leʻolahi tuku kehe kapau ʻoku ʻikai lelei e fanongo ʻa e tokotaha ʻokú ke lea ki aí. Kapau ko ha faiako koe, fakakau ʻa kinautolu lea mulí ʻo ka faingamālie ke mahino kiate kinautolu ha fehuʻi pea nau faʻu ha tali faingofua ki ai. Poupouʻi e niʻihi kehé ke tokoni atu, ʻo tupu ai ha ongoʻi anga fakakaumeʻa mo fakafaingofua ʻi lokiako.

Fakaʻaongaʻi ha ngaahi fakatātā. Hangē ko ʻení, mahalo he ʻikai mahino ki he tokotaha ʻoku ʻikai te ne ʻilo ʻa e lea fakafonuá, ʻa e ngaahi lea kotoa ko ia ʻoku ngāue ʻaki ʻi ha lēsoni ki he ʻUluaki Mata-Meʻa-Hā-Maí. Ka ʻe mahino kiate kinautolu ha fakatātā ʻo Siosefa Sāmita ʻokú ne tūʻulutui ʻi he ʻao ʻo e ʻOtuá mo Sīsū Kalaisi. ʻE lava foki ke toe lahi ange ʻa e ngaahi lea te nau ʻiloʻí ʻi haʻanau fakafekauʻaki e ngaahi lea ʻokú ke ngāue ʻakí mo e fakamatala kuo nau ʻiloʻi ʻo kau ki hono Toe Fakafoki Mai ʻo e Ongoongoleleí.

Hiki he palakipoé ʻa e ngaahi fakamoʻoni mei he folofolá mo e lēsoní. ʻE faingofua ange heni hono kumi ʻo e ngaahi fakamoʻoní ʻe kinautolu ʻoku ʻikai te nau ʻilo e leá. Meʻamālie pē he ʻoku maʻu ʻetau ngaahi tohi lēsoní ʻi ha ngaahi lea fakafonua kehekehe. Lolotonga hono lau leʻolahi ʻe ha tahá, ʻe lava pē ke muimui e niʻihi kehe he kalasí ʻi heʻenau lea pē ʻanautolú ʻi heʻenau tohi lēsoní. ʻE ʻikai ngata ʻi he lava ke kau atu ki he kalasí ʻa e tokotaha kotoa pē, ka ʻe fakalotolahiʻi ai e kalasí ke nau ʻomi ʻenau folofolá mo e tohi lēsoní.

Hoko ko ha faiako ʻaʻahi pe faiako fakaʻapi lelei ange. Fakahā hoʻo fie tokoni kiate kinautolu ʻoku foʻou mai ki homou fonuá. Kiate kinautolu ʻoku toki hiki foʻou maí, te ke ala tokoni kiate kinautolu ʻi heʻenau ngaahi fakataú, fakaʻaongaʻi ʻo e pōsiti ʻōfisí, pe lesisita ki he akó.

Ko e niʻihi ʻo ʻeku ngaahi feohi fakakaumeʻa mamae taha ʻi Niu ʻIoké naʻe fakahoko ia mo kinautolu naʻe ʻikai te u lava ʻo lea ʻaki ha foʻi lea ʻe nima ʻi heʻenau lea fakafonuá. Ne u ʻiloʻi ʻenau fie maʻu ʻeku tokoní, pea naʻe feʻunga pē ia ke kamata ai haʻamau feohi fakakaumeʻa.

Paaki