Pornograafiast kõnelemine: kaitske, reageerige ja tervendage
Joy D. Jones
Algühingu üldjuhataja
Artikkel põhineb Salt Lake Citys peetud Utah’ osariigi Pornograafiavastase Liidu 2018. aasta konverentsi põhiettekandel.
Kui meie lapsed peaksid kokku puutuma pornograafiaga, võib neil olla abi neist kolmest armastuse väljendamise viisist.
Foto: Getty Images, mõeldud näitlikustamiseks, kasutatud on modelle
Olen valusalt teadlik pornograafia mõjust ka noorimaile meie ühiskonnas – meie lastele. Ilmatud mõõtmed võtnud nuhtlusena võib pornograafia põhjustada häbi, petmist, moonutatud tundeid, enesekontrolli kaotamist, vastupandamatut sõltuvust ning kogu aja, mõtete ja jõuvarude täielikku endasse neelamist. Meil kõigil – vanematel, peredel, õpetajatel, juhtidel – on suur vajadus oma lapsi ja noori tõeliselt märgata, hinnata ja kaitsta.
Armastus on üks ülimaid Jumala ande. Jumala armastamine ja oma ligimese armastamine on kaks suurimat käsku, mille andis meile Jeesus Kristus ise. Usun, et armastus on ühtlasi meie suurim relv võitluses pornograafia vastu.
Nagu ütleb üldtuntud lööklause, tapab porno tõepoolest armastuse, kuid pidagem samuti meeles, et armastus tapab porno. See ei tähenda, nagu saaks meie armastus kellegi vastu muuta tema sõltuvust või kas või käitumist. Kuid armastus saab meid motiveerida. See saab motiveerida, kuidas me valmistume, kuidas reageerime, kuidas kuulame – ennekõike oma lapsi silmas pidades. Kui meil on veidigi lootust see nuhtlus maailmast hävitada, peab armastus olema nii kõigi meie jõupingutuste ajendiks kui ka aluseks.
Soovin välja tuua kolm armastuse väljendamise viisi ning loodan, et pöörame neile tähelepanu, võtame need omaks ja viime ellu. Need kolm väljendusviisi on seotud kolme faasiga, mis tasandil meie lapsed võivad pornograafiaga kokku puutuda.
Esiteks ütleme „ma armastan sind”, kui me neid tõeliselt kaitseme. Teiseks ütleme „ma armastan sind ikka” seeläbi, kuidas me nende kokkupuutele pornograafiaga reageerime, olgu see siis olnud tahtlik või tahtmatu. Ja kolmandaks ütleme „ma armastan sind alati”, kui toetame neid armastusega, kui nad püüavad terveneda kogemusest, kus pornograafiast oli saanud neile kinnisidee või sõltuvus. Armastus on võtmeks igas faasis.
1. Kaitse: „Ma armastan sind!”
Kujutage oma mõtteis ette last, keda te armastate. Kui ütlete sellele lapsele: „Ma armastan sind,” siis mida see tähendab? Oma tuumikus tähendab see seda, et me pakume kaitset, et võiksime aidata neil, keda armastame, saada nii heaks, kui neil on võimalik saada, ning pidada vastu elu väljakutsetele. Kaitsmine hõlmab tugevate, usaldavate ja järjepidevate suhete loomist. Sellised suhted aitavad meil saada oma lastega lähedaseks. Kui tugevdame usaldussuhet ning kaitseme oma lapsi ja lapselapsi või ükskõik millist last, loome neile turvalise koha, kuhu pöörduda. Selline kaitse aitab neil mõista, kes nad on, ja aitab neil tajuda oma suhet Jumalaga. Kui lapsed tunnevad, et neid hinnatakse ja armastatakse, aitab see neil ette kujutada hoolivat Taevast Isa, kes annab juhiseid, kuidas nad saaksid olla õnnelikud, ja loota Temale.
Mulle teeb muret, et paljud lapsevanemad veel ei mõista, kui ohtlik on pornograafia tegelikult, või peavad seda vaid naabripoisi probleemiks. Tegelikult mõjutab see probleem ka meie poisse ja tüdrukuid ning me ei räägi sellest piisavalt.
Palju aastaid tagasi kuulsime me abikaasaga ühte tähenduslikku lugu, mida oleme sageli oma lastele korrutanud. Lugu räägib vanast lõgismaost, kes palus, et temast möödunud poisihakatis viiks ta veel enne tema surma viimase päikeseloojangu nägemiseks mäetippu. Poiss kõhkles, kuid lõgismadu lubas, et vastutasuks priiküüdi eest ta teda ei hammusta. Sellise kokkuleppe järel tassis poiss lahkelt mao mäetippu, kus nad koos päikeseloojangut jälgisid.
Kandnud mao tagasi orupõhja, valmistas poiss endale süüa ja ööbimiseks aseme. Hommikul palus madu: „Väike poiss, palun vii mind mu koju! Mul on nüüd aeg sellest maailmast lahkuda ja tahaksin koju naasta.” Väike poiss oli tundnud end turvaliselt ja madu oli sõna pidanud, seega otsustas ta mao koju viia, nagu see oli palunud.
Ta võttis ettevaatlikult mao sülle, hoidis seda oma rinna lähedal ja tassis ta tagasi kõrbesse, tema koju, surema. Vahetult enne seda, kui poiss hakkas lõhismadu maha panema, pööras see end ümber ja lõi talle hambad rinda. Väike poiss karjatas ja viskas mao maha. „Härra Madu, miks sa seda tegid? Ma ju suren!” Madu vaatas talle otsa ja irvitas: „Sa teadsid, kes ma olen, kui sa mind sülle võtsid.”
Ma näen tänapäeva maailmas, kuidas paljud vanemad oma lastele mao ulatavad. Ma räägin nutitelefonist. Me ei saa anda internetiühendusega mobiiltelefone väikeste laste kätte, kes pole küllalt vanad, et neid oleks piisavalt õpetatud, kel pole veel vajalikku mõtlemis- ega otsustusvõimet, ning kel puuduvad vanemlik kontroll ja muud vahendid, mis neid kaitsta aitaksid. Brigham Youngi Ülikooli pereelu professor Jason S. Carroll on väitnud: „Kaitseme oma lapsi ajani, mil nad suudavad ennast ise kaitsta.” Ajutüvi, kus asuvad aju naudingukeskused, areneb välja esimesena. Alles hiljem arenevad laubasagaras täielikult välja mõtlemis- ja otsustusvõime. „Seega on lastel gaasipedaal ilma täispidurita.”1
Igas telefonis, ka teismeliste omades, peaksid olema turvafiltrid. See on hea nõuanne ka täiskasvanutele. Keegi pole mürkmao hammustuse vastu immuunne. Mõned vanemad valivad oma lastele nuputelefone, et kasutamine piirduks helistamise ja sõnumite saatmisega.
Lisaks nutitelefonile on arvukalt muidki seadmeid, millega jõuab interneti vahendusel soovimatu meediani. Hiljutisest uuringust nähtus, et 79 protsenti soovimatust kokkupuutest pornograafiaga leiab aset kodus.2 Lapsed võivad sellega kokku puutuda tahvelarvutis, nutitelefonis, mängukonsoolis, kaasaskantavas DVD-mängijas ja nutiteleviisoris ja veel paljudes seadmetes. Tean perekondi, kes on määranud oma kodus elektroonikaseadmete kasutamiseks ühe käidava koha. Nendes peredes nimetatakse seda „meediatoaks” ja kõiki seadmeid hoitakse nähtaval kohal, valguse käes. Keegi pole kunagi selles toas meediaseadme taga üksinda.
Teistes peredes on otsustatud näiteks sellise reegli kasuks, et telefoniga ei minda magamis- ega vannituppa. Osa ütleb lihtsalt, et „üksinda telefoni ei kasuta”. Teised lubavad oma lastel hakata järk-järgult kasutama tarkvararakendusi, mis võimaldavad lapsevanemal lapse telefoni seadistada. Nad õpetavad seeläbi, et usaldus tuleb välja teenida ja et telefoni on tähtis kasutada turvaliselt.
Olgu meie enda pere vajadused millised tahes, õpetagem algusest peale kõiki oma pere liikmeid kasutama tehnikaseadmeid arukalt ja positiivselt – kujundama kõlbelist mõtteviisi. Õpetagem lastele konstruktiivselt, kuidas kasutada tehnikaseadmeid heal otstarbel. Me saame õpetada neid küsima endilt hindavalt: „Kas selle kasutamine teenib head eesmärki?” Meie praegused valikud oma perekonna õpetamisel mõjutavad tulevasi põlvkondi.
Loodan, et kaalume lastevanematena, kui tähtsad on meie suhted lastega ja mida konkreetset teeme nende kaitsmiseks. Kui me tugevdame neid armastavaid suhteid, mõistavad meie lapsed paremini, miks Jumal hoiatab pornograafiaga kaasneva halva eest, nad märkavad, kuidas seda vältida, ja on valmis, kui peaksid sellega kokku puutuma.
Foto: Getty Images, mõeldud näitlikustamiseks, kasutatud on modelle
2. Reageering: „Ma armastan sind ikka!”
Meeldivate, avameelsete ja kütkestavate jutuajamiste alustamine, millega innustada lapsi jagama oma vanematega mõtteid, kogemusi ja küsimusi, pole sugugi kerge. Me saame kutsuda igas vanuses lapsi tulema meie jutule, kui pornograafia peaks neile ükskõik millisel tasandil probleeme tekitama – varajasest tahtmatust kokkupuutest juhuslikuni, juhuslikust intensiivse jälgimise ning sellest kinnisideeni välja. Varasemad jutuajamised on paremad ja lapsed on varmamad meie poole pöörduma, kui nad teavad, et neid armastatakse, ja miski, mida nad ütlevad või teevad, seda armastust ei muuda.
Siiski tulevad lapsed haruharva vabatahtlikult meie jutule. Tavaliselt juhtub seda siis, kui tähelepanelik lapsevanem last selleks õhutab, küsides: „Kas midagi on halvasti?” või „Tundub, et sinuga on midagi lahti.” Mida enam armastust laps tunneb, seda kergem on tal end avada.
Kindlustunne, et teda armastatakse, kujuneb lapses välja pisikeste üha uuesti saadud kogemuste kaupa. Kui pisimuredest räägitakse armastavalt, loob see aluse elutervele vastusele, nii et suurte murede tulles on suhtlus ikka veel avatud. Seejuures on kõige tähtsam, et lapsed teavad oodata teie reaktsiooni: „Ma armastan sind ikka. Ma ei lakka sind armastamast, kuna midagi juhtus. Ma jään sind alati armastama.”
Mingil põhjusel ei räägi me eriti noorte ja lastega ühest tugevaimast tungist ja suurimast kiusatusest, millega nad silmitsi satuvad. Meie vastumeelsus paneb neid õppima peamiselt internetist, teistelt lastelt või teismelistelt või koguni menukast meediast. Osa meist võib lausa karta kasutada sõna pornograafia laste juuresolekul, püüdes kaitsta nende süütust. See tundub olevat piinlik. Ehk ei rääkinud meie vanemad meiega kunagi nii avameelselt. Mis siis, kui meie jutuajamine tekitab uudishimu? Mis siis, kui nad tahavad rohkem teada saada? Kuidas me saame oodata, et lapsed räägiksid meiega pornograafiast, kui me ise nendega sellest kunagi ei räägi?
Vanemad, meil tuleb endil vestlust alustada ja mitte oodata, et lapsed meie juurde tulevad. Mulle meeldib soovitus pidada ühekordse sündmuse asemel pigem regulaarseid, sagedasi ja meeldivaid jutuajamisi. Hoolivate jutuajamiste kasu peitub selles, et asjatundjateks on vanemad ja usaldusväärsed juhid, mitte „Google”, jutuajamine võib leida aset turvalises õhkkonnas ja suurendab lapse usaldust. Tahame, et lapsed tunneksid, et nad on ette valmistunud ja tugevad, ega tunneks hirmu. Tahame rääkida nendega, mitte neile.
Me ei saa vanemate ja õpetajatena lapsi aidata, kui me ise teadmisi ei omanda. Oluline on õpetada, mis see on ja miks seda vältida. Me võime iseendale selgeks teha ja aidata lastel mõista, miks pornograafia on vale, miks see on nii ohtlik, miks me ei taha, et see neile haiget teeb, ja mida teha, kui nad sellega kokku puutuvad.
Kas meie selgitused, miks seda vältida, on lastele eakohased ja piisavad? Kui esitame neile ainsa põhjusena pornograafia vältimiseks selle, et „see on paha”, ei pruugi sellest põhjusest piisata. Selle asemel peaksime tooma välja nii palju mikse, kui võimalik, et tekiks moraalne surve, mis meie noori motiveeriks.
Pornograafia vältimiseks on rohkelt põhjuseid, kuid siin on vaid mõned mittetulundusorganisatsiooni Fight the New Drug (võitle uue narkootikumiga) motiveeringud, mis võiksid meie noortes huvi äratada:
-
Porno võib muuta su aju ja panna selle teisiti toimima ning uuringutest nähtub, et ajumaht võib kahaneda ja aju võib muutuda loiumaks.
-
Porno võib tekitada sinus sõltuvust.
-
Porno hävitab su enesekindluse.
-
Porno võib muuta sind üksildaseks.
-
Porno võib teha haiget neile, keda sa armastad.
-
Porno võib rikkuda seksuaaltervist.
-
Porno on seotud vägivallaga.
-
Porno muudab inimesed lõpuks ebaausaks.
-
Porno röövib sinult aega ja energiat.
-
Porno põhjustab depressiooni, ärevust ja häbi.
Lisaksin veel, et pornograafia on Jumala käskude vastane. Nende ja terve hulga muude põhjustega koostame me kohtuasja pronograafia vastu, kuid teadmised ilma neid rakendamata viivad nurjumiseni. Me peame seadma mõistlikke ja abistavaid piire, piiranguid ja ootusi. Oluline on aidata lastel hakata oma sisimas juurdlema, miks nad tahavad pornost eemale hoida. Kui laps ei otsusta ise, milline on tema seisukoht selles küsimuses, hakkab praegune vapustav statistika kaasama tõenäoliselt ka teda.
3. Tervenemine: „Ma armastan sind alati!”
Kui lapsed on pornograafia ees kaitsetud ja jäävad selle küüsi, on neil raskusi sellele vastu hakata, sellest toibuda ja terveneda. Kui lapsed võtavad endale vastutuse pornograafiast toibuda ja eluga edasi minna, vajavad nad siirast, tõsimeelset, järjepidevat, kindlat ja kannatlikku tuge. Keegi muu ei või pakkuda sellist tuge nagu lapsevanem. Kui oleme hoolikalt ja isiklikult tõde õpetatud, kui oleme hellalt usalduse võitnud ja jutuajamiseks julgust andnud, siis on lastel vaja teada, et vaatamata nende vigadele ja valikutele on nad saanud meilt garantii, et „mis ka ei juhtuks, ma armastan sind alati”.
Mulle meenub üks lihtne juhtum, mis leidis meie peres aset aastaid tagasi. Olime mehega kodunt ära ja meie vanim poeg jäi teisi lapsi valvama. Meile helistas murelik naaber, kes teatas meile, et meie maja ees on tuletõrjeauto. Tormasime koju ja avastasime, et meie kümneaastane poeg oli mänginud tagaaias kahe ja poole hektarilise pikka ja kuiva rohtu täis heinamaa kõrval. Ta katsetas, kas tal õnnestub sädemest leeki tekitada.
Ilmselgelt see tal õnnestus! Kui meie kohale jõudsime, oli tuletõrje väikese tulekahju kustutanud, tuletõrjujad olid meie pojale loengu pidanud ja naabrid hakkasid laiali minema. Meie poeg tundis häbi ja hirmu, ta oli nutma puhkemas ja teadis, et on päris kindlasti hädas.
Läksime kõik majja. Meie poeg oli nii hirmunud, et isegi kui olukord oli tõsine, ei saanud me muud, kui panna oma käed selle armsa poisi ümber ning kinnitada, et me teda armastame ja tunneme kergendust, et ta ei saanud viga.
Kui lapsed on pornograafia ees kaitsetud ja eriti siis, kui nad satuvad selle võrku, tunnevad ka nemad häbi ja hirmu ning on nutma puhkemas. Raske on tuua midagi pimedusest valguse kätte. See tekitab piinlikkust ja kaitsetust. Toibudes ja tervenedes võib nende teel ette tulla nurjumist ja väljakutseid. Neil on tõsine vajadus lakkamatu armastuse järele. Kuid vanemad peavad olema teadlikud, et nende armastusest on alati abi, kuid see pole kõik, mida vajatakse.
Tervenemiseks tuleb teil suunata osa oma armastusest lapse vastu õige abiallika leidmisele. Teie armastus on selle aluseks, mis peab aset leidma, kuid kui keegi, keda armastate, on lõksus, on teil tõenäoliselt vaja leida asjatundjaid, kes saavad teile armsat inimest ja ka teid aidata.
Ma loodan, et kui te püüate koos teile armsa inimesega terveneda, leiate te jõudu Temast, kel on vägi kõik haavad parandada, inimesed ühte siduda ja luua suhteid, mida me ei suuda praegu üsna hästi ette kujutada. Meie Päästjal, hellal Tervendajal, on vägi päästa. Me saame olla oma laste vanemad ja suunata neid Tema poole, kuid ainult Tema saab olla nende Päästja. Ja seejuures on hämmastav, et mis ka ei juhtuks, Tema armastab meie lapsi veelgi täiuslikumalt kui meie ise.
Carl Heinrich Bloch: Laske lapsukesed minu juurde tulla (fragment)