Ainult digitaalne: noored vallalised
Olin võidelnud, et pornograafiast üle saada. Miks tema seda ei tee?
Kui ma sain teada, et minu poiss-sõbral on probleem pornograafiaga, andsin ma endast parima, et aidata tal pöörduda abi saamiseks Päästja poole.
Autor elab Guatemalas.
Olin terve aasta käinud kohtamas noore mehega, kellesse olin meeletult armunud. Arvasin, et abiellun temaga! Kuid ma ei arvanud, et temaga kohtamas käimine paneb mind seisma silmitsi probleemiga, millega olin kord ise kogu väest võidelnud.
Kui valmistusin misjonile minema, pidin kohtuma oma piiskopiga ja tunnistama, et mul on olnud probleem pornograafiaga. Kui olin meelt parandanud ja selle koorma oma hingelt heitnud, ei arvanud ma, et pornograafia veel kunagi minu elu mõjutab. Kuid ma eksisin.
Kui avastasin, et see mees, kellega plaanisin abielluda, tarbis pornograafiat, siis olin innukalt valmis teda aitama ja toetama sellest vabanemisel. Olin ise varem meeleparanduse protsessi läbi teinud ja pornograafia pahest üle saanud ning teadsin, mida Issand tema heaks teha võib. Kuid tundus, et iga kord, kui püüdsin juhatada teda vajaliku abi juurde, et probleemist üle saada, läksid asjad valesti. Ta ei paistnud soovivat abi. Mõne aja pärast mõistsin, et meie arusaamad pornograafiast polnud ühesed. Jah, me olime mõlemad Kiriku liikmed, kuid evangeeliumiõpetused ei tundunud meile mõlemale üht ja sama tähendavat.
See tekitas meelehärmi. Ma armastasin teda ja uskusin, et abi saades võime sellest probleemist üle saada. Tundsin end ka ise haavatavana, kuna pidin seisma taas silmitsi sama probleemiga, millest ülesaamiseks olin minevikus nii palju tööd teinud. Ühel õhtul otsustasin palvetada ja paluda oma Taevaselt Isalt tarkust, kuidas edasi minna, sest vajasin väge, et kiusatusele vastu panna, ning soovisin teada, kuidas toetada seda inimest, kellega plaanisin oma elu jagada.
Kui ma lõpuks vastuse sain, tundsin rahu ja teadsin, et pean rääkima selle mehega, kellega kohtamas käisin, pidades silmas kindlat eesmärki. Ma tahtsin talle rääkida, mida ootasin inimeselt, kellega kohtamas käin, mu eesmärk oli templiabielu ja laste saamine. Ma pidin teadma, et meie tulevikud joondusid ja et ta liikus Päästja suunas. Ma pidin teadma, kas peaksime oma suhtega edasi minema. Mul olid selle suhtes suured lootused ja uskusin, et kui räägime, laheneb kõik.
Ühel päikesepaistelisel pärastlõunal jagasin temaga oma unistusi ja eesmärke tulevasest perest ja laste kasvatamisest evangeeliumis. Minu üllatuseks ärritus mees pärast minu ärakuulamist. Mõistsin, et meil olid tuleviku suhtes väga erinevad ideed. Olin löödud, kuid tundsin enda üllatuseks rahu ja teadsin, et minu vastuseks on see suhe lõpetada. Mehel polnud soovi proovida oma pornograafiaprobleemist üle saada või abi saamiseks Päästja poole pöörduda ja mina ei saanud teda aidata, kui ta abi ei tahtnud.
Mõnda aega mõtisklesin, mispärast – kui olin talitanud õigesti ja püüdnud teha kõik, mis suutsin, et teda aidata – purunes minu süda ikkagi tuhandeks tükiks. Kuid lõpuks valasin tema pärast viimased pisarad ja keskendusin rahule, mida olin tundnud meie suhet lõpetades. Teadsin, et see vastus oli tulnud taevast.
On möödunud aastaid ajast, mil minu suhe selle mehega lõppes. Ma näen teda siiani selle hea inimesena, kes ta oli. Kuid ma tean, et tema peab olema see, kes abi saamiseks Päästja poole pöördub – mina ei saa teda sundida. Temal on oma valikuvabadus ja minul on minu oma. Sellest kogemusest saadik olen püüdnud järgida Püha Vaimu häält ilma kõhklemata. Ma tean, et Taevasel Isal on plaan meie kõigi jaoks ja me võime teada, et kui teeme otsuseid vastavalt Vaimu õhutustele, ei juhi Tema meid kunagi eksiteele. Tema valmistab meie alati ette tulevasteks headeks asjadeks.