Milline on Kiriku seisukoht seoses looduskeskkonnaga?

Meie vaates keskkonnale on võtmesõnaks majapidaja. See ei tähenda, et maa on inimeste omand ja nad võivad seda ekspluateerida, kuidas heaks arvavad, vaid me oleme vastutavad selle eest, kuidas kasutame maa ressursse (vt ÕL 104:13–15). Kuigi „selles on rohkem kui küllalt” (ÕL 104:17), soovib Jumal, et kasutaksime maa varusid arukalt (vt ÕL 59:20).

Jumal lõi maa ja kuulutas, et Tema loodu on „väga hea” (vt 1Ms 1:1, 31). See maa loodi, et vastavalt Tema päästmisplaanile võiksid sellel elada Jumala lapsed. Maa pühitsetakse ja saab selestilise auhiilguse (vt ÕL 88:18–19).

Jumal ei teinud maad vaid kasulikuks, vaid ka kauniks. Kõik asjad maa peal „on tehtud inimese heaks ja temale kasutamiseks, nii meeldima silmale kui ka rõõmustama südant” ning ka „hinge värskendamiseks” (ÕL 59:18–19).

Me peaksime austama Jumalat, hinnates Tema loomingut, väljendades selle eest tänu ja püüdes hoida seda kaunina. Me peaksime hoidma ressursse, kaitsma loodust ja vältima saastamist ja raiskamist.