„7. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal: Jumala õiglusest, halastusest ja armastusest osasaamine”, Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend (2023)
„7. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal”, Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend
7. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal
Jumala õiglusest, halastusest ja armastusest osasaamine
Mooses õpetas, et Jehoova on „õige ja õiglane” (5Ms 32:4). Lisaks ütles ta, et Jehoova on „halastaja ja armuline” (2Ms 34:6). Kas te olete kunagi mõtisklenud, kuidas Taevane Isa ja Jeesus Kristus saavad olla nii õiglased kui ka halastavad? Need jumalikud omadused õpetavad sellest, kuidas Jumal teid armastab, ning toovad ühtlasi näite selle kohta, kuidas teie saate teistele armastust näidata.
NB! Pühakirjades võib Jumala nimetus viidata nii Taevasele Isale kui ka Jeesusele Kristusele. Mõlemad kehastavad täiuslikult kõiki jumalikke omadusi. Kõik, mida me õpime neist ühe kohta, kehtib võrdselt ka teise kohta (vt Jh 14:9; 17:21).
1. osa
Mida Jumala õiglus õpetab mulle Tema armastuse kohta?
Mõne arvates käitub „Vana Testamendi Jumal” „Uue Testamendi Jumalast” erinevalt. Nad näevad Vana Testamendi Jumalat, Jehoovat, kättemaksuhimulise, nõudliku ja karmina. Ja nad näevad Uue Testamendi Jumalat, Jeesust Kristust, lahke, andestava ja halastavana. Kuid nagu te eelmises õppetunnis õppisite, oli Jeesus Kristus „Vana Testamendi Vägev Jehoova [ja] Uue Testamendi Messias” (Elav Kristus: apostlite tunnistus. – ChurchofJesusChrist.org). Kuidas saab ükssama Jumal olla nii jäik kui ka lahke, nii vihane kui ka pikameelne, nii õiglane kui ka halastav?
Need näiliselt vastanduvad omadused on näited Jumala iseloomu sügavusest ja laiaulatuslikkusest. Kui me mõistame, kuidas Ta kõiki neid omadusi kehastab, võimaldab see meil Teda paremini usaldada. Mõelge, milliseid probleeme võiksime oma elus kohata, kui näeksime Jumala jumalikke omadusi vaid ühest või teisest vaatenurgast – et Ta on kas õiglane ja jäik või kaastundlik ja andestav. Mõelge pühakirju uurides, kuidas kõik Jumala omadused on seotud Tema täiusliku armastusega.
Alustame sellisest omadusest nagu õiglus. Milliseid mõtteid see sõna teis tekitab? Mõnikord võib Jumala õiglus kõlada pühakirjades karmina. Osas Vana Testamendi lugudes kirjeldatakse Jumala õiglust sõnakuulmatute ja paheliste suhtes selliste sõnadega nagu viha ja raev (vt Js 30:27; Jr 32:31). Näiteks, inimeste sõnakuulmatuse pärast hävitati Soodom ja Gomorra tulega taevast (vt 1Ms 19:15–25), assüürlased hajutasid Iisraeli koja (vt 2Kn 15:27–31) ja babüloonlased vangistasid Juuda rahva (vt 2Kn 24:10–16). Lühidalt öeldes pidid pahelised sageli kandma Jumala õigluse koormat.
Me ei peaks Jumala vihast lugedes eeldama, et see, kuidas me langenud inimestena viha tunneme ja väljendame, on sama, mis Jumala õigemeelne viha. Prohvet Jesaja tuletab meile meelde: „Minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova!” (Js 55:8)
President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on näinud seda asja järgmisest vaatenurgast:
„Piiblist ja kaasaja pühakirjadest loeme ikka ja jälle Jumala vihast paheliste vastu ning Tema raevust nende vastu, kes rikuvad Tema seadusi. Kuidas tõendavad viha ja raev Tema armastust? ‥ Jumala armastus on nii täiuslik, et Ta armastavalt soovib, et järgiksime Tema käske. Ta teab, et ainult siis, kui kuuletume Tema seadustele, võime saada täiuslikuks nagu Tema. Sellel põhjusel ei vastandu Jumala viha ja raev Tema armastusele, vaid on Tema armastuse tõendiks.” (Armastus ja seadus. – 2009. a sügisene üldkonverents)
Ka Jumala õigluse ajastus on märk sellest, et Ta oma lapsi armastab. Võtkem näiteks lugu Noast ja veeuputusest. Noa päevil „maa oli Jumala ees rikutud” (Ms 8:28). Vägivald oli laialt levinud ja rahvas tegeles pidevalt millegi halvaga. Noa hoiatas rahvast umbes 120 aastat, et kui nad meelt ei paranda, hävitatakse nad veeuputusega (vt Ms 8:17–30). Nad ei pööranud Jumala armastavale palvele tähelepanu ning kõik peale Noa ja ta pere hukkusid veeuputuses (vt 1Ms 8:15–21).
Esmapilgul võib see sündmus näida pelga karmi ja jäiga õiglusejagamisena. Kuid prohvet Eenoki nägemusest Noa päevade kohta saame tähendusrikkaid kaemusi sellest, kuidas Jumala õiglus ja Ta armastus on omavahel seotud.
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme Moosese 7:28, 32–33, 37 ja leidke tõendeid Jumala sügavast armastusest ka nende vastu, kes Ta käske kuulda ei võta.
Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud selle liigutava sündmuse kohta järgmist:
„See ainukordne lummav sündmus õpetab Jumala tõelise loomuse kohta enam, kui ükski teoloogiline uurimus võiks kunagi edasi anda. ‥
Milline kustumatu pilt Jumala osalusest meie elus! ‥ Kui kerge on armastada kedagi, kes meid nii erakordselt armastab!” (The Grandeur of God. – Liahona, nov 2003, lk 72)
Kui te mõtlete, mida Jumala armastus teie jaoks tähendab, siis mõelge ka selle üle, kuidas oleks seda kõige parem teistele kirjeldada. Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Jumaliku armastuse kirjeldamiseks ja sellest rääkimiseks on palju viise. Me kuuleme sageli öeldavat, et Jumala armastus on tingimusteta. Kuigi ühest küljest on see tõsi, ei ole kusagil pühakirjades kasutatud sõna tingimusteta. Pigem kirjeldatakse Tema armastust pühakirjades kui suurt ja imepärast armastust (vt ÕL 138:3), täiuslikku armastust (vt 1Jh 4:18; Mn 8:16), lunastavat armastust (vt Al 5:26) ja igavest armastust (Jr 31:3). Need väljendid sobivad paremini, sest sõna tingimusteta võib jumalikust armastusest tekitada valearusaama, nagu salliks Jumal kõike ega paneks meile pahaks midagi, mida teeme, kuna Tema armastus on tingimusteta, või nagu poleks Jumalal tingimusteta armastuse tõttu mingeid nõudeid, või nagu oleks kõik Jumala taevases kuningriigis päästetud seetõttu, et Tema armastus on tingimusteta. Jumala armastus on piiritu ja igavene, kuid mida see meie kõigi jaoks tähendab, oleneb sellest, kuidas me Tema armastusele vastame.” (Jääge minu armastusse. – 2016. a sügisene üldkonverents)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Kuidas te selgitaksite, kuidas Jumala õiglus ja Ta armastus Tema laste vastu omavahel seotud on?
2. osa
Mida Issanda halastus õpetab mulle Tema armastuse kohta?
On hea tunne, kui Jumal meid kuulekuse eest õnnistab. Kuid omaenda viletsate valikute tagajärgi kogeda on raske. Ja tõsiste tagajärgede puhul võib see olla lausa hirmus. Sellistel hetkedel võime anuda, et Issand meile halastaks.
Kuid paljudel teistel juhtudel ei mõista patustajad, et nad Jumala halastust vajavad. Mõelge Alma noorema poja Koriantoni juhtumile. Kui Korianton oma misjoni hülgas ja tõsist pattu tegi, tundus talle patustaja karistamine ja ta õnnetusse seisundisse jätmine „ebaõiglane” (vt Al 42:1).
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme Alma 42:15, 22, 24–25 ning leidke, mida õpetas Alma Jeesuse Kristuse õigluse, halastuse ja lepituse kohta.(NB! Patukahetseja on „keegi, kes patust meelt parandab ja oma üleastumiste pärast kurvastab” (märksõna „Penitent”. – Webster’s Dictionary, 1828).)
Teid ja kõiki isiklikult sügavalt armastades seisab Jeesus Kristus meie ja meid ees ootava õigluse vahel (vt Mo 15:9). Ta on juba maksnud meie pattude eest piinarikast hinda. Ja Ta tahab patukahetsejatele halastada (vt ÕL 19:16–18). Tookord Esimeses Presidentkonnas nõuandjana teeninud president Dieter F. Uchtdorf on õpetanud:
„Me ei või oma teed taevasse välja teenida; meid takistavad õigluse nõuete barjäärid, mille ületamiseks me ise jõuetud oleme.
Kuid kõik ei ole kadunud. ‥
Kuigi meie patud võivad olla helepunased, võivad nad saada lumivalgeks. Kuna meie armas Päästja „andis iseenese lunastushinnaks kõikide eest” (1Tm 2:6), on sissepääs Tema igavesse kuningriiki meile avanenud.”(Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)
Mõelge taas Eenoki nägemusele veeuputuse kohta. Eenok sai teada, et vaimumaailmas saavad ka veeuputuse ajal surnud sõnakuulmatud lõpuks tulla ja seista „Jumala paremal käel”, kui nad rakendavad usku Jeesusesse Kristusesse ja parandavad meelt oma pattudest (Ms 7:57; vt ka Ms 7:38, 55–56; ÕL 138:6–8, 28–37).
Vanem Lynn G. Robbins Seitsmekümnest on õpetanud, kuidas Issanda arm pakub meile palju võimalusi muutuda:
„Meid kõiki [hämmastab] Päästja armulikkus, kui Ta annab meile teise võimaluse saada võitu patust ehk südames ebaõnnestumisest.
Keegi pole rohkem meie poolt kui Päästja. ‥
Teades, et kitsa ja ahta teeraja igasse külge on puistatud katsumusi ning et me igapäevaselt läbikukkumist kogeme, maksis Päästja lõputut hinda, et anda meile nii palju võimalusi kui vaja sureliku prooviaja edukaks läbimiseks. ‥
Kuna me ei taha, et meiega oleks kõik läbi enne, kui saame meie Päästja sarnaseks, peame me jätkama püstitõusmist iga kord, kui me kukume, sooviga kasvada ja edeneda meie nõrkustest hoolimata.”(Seitsekümmend korda seitse korda. – 2018. a kevadine üldkonverents)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Mida te Jeesuse Kristuse suhtes mõtlete või tunnete, teades, et Ta rahuldas õigluse nõuded, et te võiksite meelt parandada ja halastuse osaliseks saada? Mida te saate teha, et Talle teie eest tehtud lepitusohvri eest tänulikkust näidata?