„18. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal: Võtke vastu Päästja jumalik armu and”, Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend (2023)
„18. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal”, Jeesus Kristus ja Tema igavikuline evangeelium: õpetaja juhend
18. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal
18. õppetund. Õppetunni ettevalmistusmaterjal: Võtke vastu Päästja jumalik armu and
Kas teil on olnud aegu, mil teie patud, vead, nõrkused ja vajakajäämised on teid heidutanud? Kas te olete kunagi öelnud endale midagi sellist, et te pole piisavalt hea või ei küündi kunagi millegini? Mõtisklege uurides selle üle, kuidas Issanda arm saab vabastada enesekriitikast, muuta teie nõrkused tugevuseks (vt Et 12:27) ning anda teile väe olla parem ja teha rohkem head, kui te iial ise suudaksite.
1. osa
Miks ma vajan Päästja armu?
Apostel Paulus tunnistas: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” (Fl 4:13) Sellist tugevdamist või suutlikuks tegevat väge kutsutakse armuks ja seda antakse meile Issanda Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. (Vt märksõna „Grace”. – Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org)
Päästja kirjeldas meie vajadust Tema armu järele tähendamissõnas tõelisest viinapuust.
Õppetunnieelne uurimine
Lugege salme Johannese 15:1–8 ja mõtisklege, kuidas selle tähendamissõna sümbolid õpetavad meile, miks me Issanda abi vajame. (NB! Sõna „puhastab” 2. salmis saab tõlkida ka „pügab”. )
Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud selle tähendamissõna kohta järgmist:
„Kristus tähendab meie jaoks kõike ja meie peame „jääma” Temasse jäädavalt, lakkamatult, vankumatult, igavesti. Selleks, et evangeeliumi vili saaks õilmitseda ja meie elu õnnistada, peame olema kindlalt Tema külge kinnitatud. ‥ Tema on viinapuu, mis on meie tõeline jõuallikas ja ainus igavese elu allikas.” (Abide in Me. – Liahona, mai 2004, lk 32)
Jeesusesse Kristusesse jäämine võimaldab meil saada osa Tema armust, et saada jagu patust ja saavutada oma täielik potentsiaal. Lehhi õpetas: „Ükski liha ei saa elada Jumala juures muidu, kui ainult Püha Messia teenete ja halastuse ja armulikkuse läbi.” (2Ne 2:8) Ja Moroni tunnistas, et Kristuse armu läbi võime me saada Tema-sarnaseks – pühitsetuks, täiustatuks ja pühaks (vt Mn 10:32–33).
Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et Päästja lepituse kaudu võimalikuks saanud arm „aitab meil näha head, teha head ja saada heaks nii, nagu me oma piiratud surelike võimete juures iial ei märkaks ega saaks” (In the Strength of the Lord. – Liahona, nov 2004, lk 77).
Õppetunnieelne arutamine
Küsige mõnelt sõbralt või pereliikmelt, kuidas ta selgitaks Jeesuse Kristuse armu ja kuidas ta Tema armu kogeb.
2. osa
Milline roll on Päästja armust osasaamisel minu usul ja kuulekusel?
Mõtisklege kahe juuresoleva pildi üle. Need pildid sümboliseerivad jumalikku armu kahest vaatenurgast nähtuna. Mõni näeb armu kui kingitust, mida antakse heldelt, sõltumata sellest, mida me elus teeme. Teine usub, et me saame Jumala armu oma heade tegudega kuidagi välja teenida. Vanem Holland on öelnud nende kahe puuduliku vaatenurga kohta järgmist:
„Mõned lepitusest tulenevad annid on üleüldised, piiritud ja tingimusteta. Nende hulka kuuluvad Tema lunastusohver Aadama algse üleastumise eest ‥ [ja] surnuist üles[tõusmine].
Muud Kristuse lepitava anniga seotud valdkonnad on tingimuslikud. Need sõltuvad sellest, kui usinalt keegi käskudest kinni peab. Näiteks, kui kõikidele inimkonna liikmetele antakse heldelt kergendust Aadama patust ilma ühegi nendepoolse pingutuseta, siis nende enda pattudest antakse neile kergendust vaid juhul, kui nad panevad panti oma usu Kristusesse [ja] parandavad meelt nendest pattudest. ‥
Lepituse tingimusteta õnnistused pole ilmselgelt välja teenitud, kuid tegelikult ei vääri me täielikult ka tingimuslikke õnnistusi. Kui elada ustavalt ja pidada kinni Jumala käskudest, võib saada veel täiendavaidki privileege, ometi antakse ka neid tasuta ja need pole tegelikult välja teenitud.” (Jeesuse Kristuse lepitus. – Liahoona, märts 2008, lk 36–37)
Rääkides Päästja lepituse kaudu võimalikuks saanud tingimuslikest armuandidest, ütles Nefi: „Me teame, et pärast kõike, mida me saame teha, saame me päästetud armu läbi.” (2Ne 25:23) Fraas „pärast kõike, mida me saame teha” on teinud osa inimesi rahutuks. Lugege Nefi sõnade paremaks mõistmiseks läbi järgmised Kiriku juhtide mõtteavaldused:
„Vahel ma kahtlen, kas me mitte ei tõlgenda valesti fraasi „pärast kõike, mida me saame teha”. Me peame mõistma, et „pärast” ei ole sama, mis „seepärast”.
Meid ei päästeta „sellepärast”, mida me saame teha. Kas keegi meist on teinud kõike, mida me saame teha? Kas Jumal ootab, kuni me oleme ammendanud kõik isiklikud püüdlused, enne kui Ta oma päästva armuga meie ellu sekkub? ‥
Ma olen kindel, et Nefi teadis, et Päästja arm lubab ja võimaldab meil patust üle saada (vt 2Ne 4:19–35; Al 34:31). Selle pärast töötas Nefi nii usinasti, et veenda oma lapsi ja vendi „uskuma Kristusesse ning saama lepitatud Jumalaga” (2Ne 25:23).” (Dieter F. Uchtdorf. Armu and. – 2015. a kevadine üldkonverents)
„Me ei pea saavutama mingit võimete või headuse miinimumtaset enne, kui Jumal meid aitab – me võime saada jumalikku abi iga päeva igal tunnil hoolimata, kus me kuulekuse rajal asume. ‥ Minu palve on, et võtaksime vastutuse ja läheksime tööle, nii et Jumalal oleks midagi, millega meid aidata.” (D. Todd Christofferson. Igavesti vabad, et tegutseda ise. – 2014. a sügisene üldkonverents)
„Päästja armu and pole tingimata ajaliselt piiratud ja me ei saa sellest osa vaid „pärast” kõike, mida me saame teha. Me võime saada Tema armu enne omapoolseid pingutusi, nende ajal ja pärast neid.” (Bruce C. Hafen. The Broken Heart: Applying the Atonement to Life’s Experiences, 1989, lk 155–156)
Õppetunnieelne mõtisklemine
Milliseid väärarusaamu olete kuulnud Päästja armu kohta? Kuidas võiks see, mida te armu kohta õpite, teid ja teie tuttavaid õnnistada?
3. osa
Kuidas saab Päästja arm minu elu muuta?
Jeesus Kristus koges kõiki sureliku elu valusid, kiusatusi, jõuetusi ja nõrkusi ning teab seega, kuidas meid aidata (vt Hb 2:18; 4:15; Al 7:11–12; ÕL 62:1). Kuna Jeesus Kristus tahab olla Päästja ja on selleks ka suuteline, võime me minna „julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks” (Hb 4:16).
Õppetunnieelne uurimine
Mõtisklege selle üle, mida õppida Issanda armu otsimise või saamise kohta vähemalt ühest järgmisest pühakirjaloost.
-
Eteri 12:23–28: Moroni muretseb, et ta on kirjutamises nõrk.
-
2. Nefi 4:17–26, 30–33: Nefi muretseb oma pattude pärast.
-
Moosia 24:8–16: Alma rahvas vaevleb vangistuses.
-
Moosese 6:27, 31–32; 7:10–13: Eenok tunneb, et ei küündi jutlustama ja prohvetlikult kuulutama.
-
2. korintlastele 12:7–10: Paulus räägib „liha sisse antud vai[ast]”. See kõnekujund viitab sellele, et ta elas nõrkusega, mis talle muret tegi.
Mõtisklege lugedes järgmiste küsimuste üle:
-
Kuidas armu ilmutati?
-
Mida see inimene (või need inimesed) tegi(d), et Issanda armu paluda või sellele loota?
-
Kuidas ma saaksin seda lugu oma eluga siduda?
Pange oma mõtted kirja
Meenutage aega, mil te võisite Issanda armust osa saada, ja pange see kirja. Pidage meeles, et enamik ajast tuleb arm väiksel ja lihtsas viisil. Olge valmis oma näidet tunnis jagama.