2021
Lea ʻaki e Ngaahi Meʻa Fakaʻofoʻofá
Sepitema 2021


Lea ʻaki e Ngaahi Meʻa Fakaʻofoʻofá

ʻOku nofo ʻa e tokotaha naʻá ne faʻú ʻi ʻIutā, USA.

Naʻe maʻu ʻe Sonatane ha fakakaukau foʻou naʻá ne fie ʻahiʻahiʻi.

“Ko e ngaahi lea fakaʻofoʻofá ʻoku … melie ki he laumālié” (Lea Fakatātā 16:24).

ʻĪmisi
speech bubbles showing nice things family does

Naʻe māpuhoi ʻa Sonatane ʻi heʻene foki ki ʻapi mei he akó. Naʻá ne faʻa nofo ʻo ʻamanaki fiefia atu ki he fakaʻosinga ʻo e uiké. Ka kimuí ni mai naʻe lahi ange ʻa e fakamatalili mo e fakakikihi ʻi hono fāmilí. Naʻe fakaʻamu ʻa Sonatane ke nau maʻu ha fiefia lahi ange fakataha.

ʻI he pō ko iá, naʻe tūʻulutui ʻa Sonatane ʻo lotu. “Tamai Hēvani, ʻoku ou fie tokoni ki hoku fāmilí ke mau feohi lelei ange. Kātaki ʻo tokoni mai ke u fakakaukau ki ha founga ke tokoniʻi ai kinautolu ke nau ongoʻi ʻoku ʻofaʻi kotoa kinautolu. Pea kātaki ʻo tokoniʻi kinautolu ke nau feohi lelei ange. ʻI he huafa ʻo Sīsū Kalaisí, ʻēmeni.”

Naʻe ongoʻi fiefia ange ʻa Sonatane ʻi heʻene kaka hake ʻo mohé. Naʻá ne ʻiloʻi ʻe tokoniʻi ia ʻe he Tamai Hēvaní ke ne ʻiloʻi e meʻa ke faí.

Hili e maʻu meʻatokoni efiafi he Sāpaté, naʻe vahe ange ʻe he Tangataʻeikí ʻa e ngaahi ngāue ke fai ʻi he efiafi fakafāmilí. Naʻe pehē ange ʻe he Tangataʻeikí, “Sonatane, ʻokú ke tokangaʻi hono tatakí.”

Naʻe malimali a Sonatane. Naʻá ne saiʻia ʻi he efiafi fakafāmili ʻi ʻapí. Ko ha taimi makehe ia naʻa nau feohi fakataha ai. Naʻe tokoni ia ke ne ongoʻi vāofi mo e mēmipa takitaha ʻo hono fāmilí.

Naʻe maʻu ai ʻe Sonatane ha fakakaukau! Mahalo ʻoku ʻi ai ha founga ke tauhi maʻu ai e faʻahinga ongo makehe ko iá ʻi he uiké kakato.

ʻI he pō Mōnité, naʻe sēsēlue pē ʻa Sonatane ʻi hono seá ʻi heʻene tatali ke kamata e efiafi fakafāmili ʻi ʻapí. Naʻe ʻuluaki fakahoko ʻe hono tehina ko Kulisí, ʻa e fua lotú.

Ne tuʻu hake ʻa Sonatane ki ʻolunga. Naʻá ne pehē ange, “Fakamālō atu ʻi he lotu fakaʻofoʻofa ko iá, Kulisi.” “ʻOku ou loto ke fakafeʻiloaki atu ha meʻa foʻou. ʻOku ui ia ko e, ʻLea ʻaki e Ngaahi Meʻa Fakaʻofoʻofá.’”

Naʻe ʻeke atu ʻe Kulisi, “ʻKo e lea ʻaki e ngaahi meʻa fakaʻofoʻofá?’”.

“ʻIo! Ko hai pē ʻe tatakí te ne lea ʻaki ha meʻa fakaʻofoʻofa ki he taha kotoa ʻi hotau fāmilí. Pea kuo pau ke nau manatuʻi ke nau lea ʻaki ha meʻa lelei fekauʻaki mo kinautolu! ʻOku ou tataki he uiké ni. Ko ia ʻoku ou lea ʻaki e ngaahi meʻa lelei.”

Naʻe malimali ʻa Sonatane kia Kulisi. “Kulisi, ʻokú ke ʻā fiefia hake he ʻaho kotoa pē. Ko ha faʻifaʻitakiʻanga lelei koe, tautautefito ki he taimi ʻoku ou matuʻaki helaʻia aí.”

Naʻe malimali ʻa Kulisi. “Mālō!”

Naʻe ongoʻi māfana ʻa Sonatane. “Soana, ʻokú ke ngāue mālohi ʻaupito, ka ʻoku ʻikai ke u teitei fanongo ʻokú ke lāunga. Pea ʻokú ke tuku maʻu pē ha taimi maʻaku.

Naʻe lea ange ʻa Sōana, “ʻIo, ʻoku ou ʻofa ʻiate koe.” Naʻá ne veuveuki hono laiʻulú ʻo fāʻofua kiate ia.

Naʻe toe ongoʻi māfana ange ʻa Sonatane. “Ko Tekí ko ha tokotaha fanongo lelei. ʻI heʻeku tā ki ai ʻi he ʻunivēsití, ʻokú ne fai mai maʻu pē kiate au ha faleʻi lelei mo talamai ke u hokohoko atu pē. Kimuʻa pea ʻalu ʻa Penisoni ʻo ngāue fakafaifekaú, naʻá ne tokoniʻi au ke u saiʻia ʻi he folofolá. ʻOku ou ongoʻi ʻene ʻalú, ka ʻokú ne fakahoko ha ngāue maʻongoʻonga ʻi hono akoʻi ki he kakaí e Tamai Hēvaní.

Naʻe tafoki hake ʻa Sonatane ki he Tangataʻeikí. “Tangataʻeiki, ʻokú ke tokoniʻi kimautolu ke mau fiefia tatau ai pē pe ko e hā e meʻa ʻoku mau fakahokó.”

Naʻe kata pē e Tangataʻeikí. “Pea aʻu ki he taimi ʻoku mau viviku mo pelepela ai he feinga ke tō tuʻo fā ʻetau ngoué?”

“ʻO aʻu pe ki he taimi ʻoku tau fakahoko ai iá!” Naʻe kata pē ʻa Sonatane “Pea ko koe Fineʻeikí, ʻokú ke teuteuʻi ʻa e ngaahi meʻatokoni pongipongi ifo tahá maʻatautolu he ʻaho kotoa kimuʻa he akó. Ko e meʻa ia ʻokú ne ʻai au ke u tuʻu mei hoku mohengá ʻi he pongipongí!”

“Ko e moʻoni!” Naʻe piki atu e Tangataʻeikí ki he Fineʻeikí.

Naʻe malimali e Fineʻeikí mo fakahaaʻi atu ʻene ʻofa kia Sonatané.

“Hei, kuo pau ke ke lea ʻaki ha meʻa lelei fekauʻaki mo koe, Sonatane!” Ko Kulisi ange ia.

Naʻe mamali fiefia pē ʻa Sonatane. “ʻI he tokoni ʻa e Tamai Hēvaní, naʻá ku fakakaukau ai ki he ʻLea ʻaki ʻa e Ngaahi Meʻa Fakaʻofoʻofá.ʻ “ʻOkú ne ngaohi au ke u fiefia!”

Naʻe malimali ʻa e tokotaha kotoa pē kia Sonatane. Naʻe ʻai ʻe he “Lea ʻaki e Ngaahi Meʻa Fakaʻofoʻofá” ke fiefia foki ai mo hono fāmilí.

ʻĪmisi
Friend Magazine, Global 2021/09 Sep

Tā fakatātā ʻa Garth Bruner

Paaki