2022
Faikehekehe kae ʻIkai Tuēnoa
Sepitema 2022


Faikehekehe kae ʻIkai Tuēnoa

ʻOku fakataʻelata he taimi ʻe niʻihi ʻa e hoko ko e mēmipa pē ʻe taha ʻo e Siasí.

ʻĪmisi
boy talking to girl in class

Brrrrring! Naʻe tā ʻa e fafangú ki he kalasi fakaʻosi ʻo e ʻahó. Koeʻuhi ko e hū ʻa Meikeni ki he ako lotolotó, naʻá ne ʻalu ki ha ngaahi kalasi kehekehe he lolotonga ʻo e ʻahó. Pea naʻe lahi e meʻa ke akó. Naʻe fiefia ʻa Meikeni ko ʻene kalasi fakaʻosí ko e taimi akó. Naʻe ʻuhinga ia te ne lava ʻo kamata ʻene ngāue fakaako mei ʻapí.

Naʻe tangutu hifo ʻa Meikeni ʻi ha tēpile ne ʻatā. Naʻe lue atu ki ai ha kiʻi tamasiʻi ko Pēneti.

“Hei, Meikeni, ko e Māmonga koe, ko ia?”

Naʻe pehē ange ʻe Meikeni, “Ko ha mēmipa au ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní.”

Naʻe fehuʻi ange ʻe Pēneti, “ʻOkú ke pehē naʻe tohi ʻe Siosefa Sāmita ʻa e Tohi ʻa Molomoná, ko ia?”

Naʻe fai ʻe Meikeni ha kiʻi lotu nounou mo fakalongolongo ke ʻiloʻi e founga ke tali iá. Naʻá ne pehē, “Naʻá ne liliu e Tohi ʻa Molomoná.” “Naʻe ui ia ʻe he ʻOtuá ko ha palōfita ke tokoni ki hono fakafoki mai ʻo e Siasi ʻo Kalaisí.”

Naʻe kiʻi mingiʻi ʻe Pēneti hono ihú. Peá ne pehē ange, “ʻOku ngalivale ia.” Naʻá ne kata pea tafoki ʻo lue.

Naʻe ongoʻi māfana e fofonga ʻo Meikení. Naʻá ne sio hifo ki heʻene tohí.

“Hei, Meikeni.”

Ko e hā nai ʻeni? Naʻe sio hake ʻa Meikeni. “ʻOi. Mālō e lelei, Tasi.”

Naʻe pehē ange ʻe Tasi, “Kātakiʻi ʻa Pēneti.” Naʻá ne tangutu hifo he tafaʻaki ʻe tahá. “Naʻe hangē ʻoku mahuʻinga kiate koe ʻa e meʻa naʻá ke lea ʻakí.”

Naʻe pehē ange ʻe Meikeni, “Mālō”. “Ko ia.”

Naʻe pehē ange ʻe Tasi, “ʻOku ou tui ʻoku ou ʻilo e ongo ʻokú ke maʻú.” “Ko au pē ʻa e tokotaha Hinitū ʻi he akó. ʻOku faingataʻa e taimi ʻoku ʻikai feinga ai e kakaí ke mahino kiate kinautolu hoʻo tuí.”

Naʻe ongoʻi taʻelata ʻa Meikeni he taimi ʻe niʻihi ʻi heʻene hoko ko e mēmipa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻi honau ʻapiakó. Ka naʻe ʻikai ke ne teitei fakakaukau ʻoku ongoʻi pehē mo ha fānau kehe.

Naʻe pehē ʻe Meikeni, “ʻOku pehē ʻe heʻeku ongomātuʻá ko e taimi ʻoku angakovi ai ha tahá, ʻoku ʻuhinga ia ʻoku ʻikai ke nau ongoʻi loto fiefia.” Naʻá ne vilohi ha peni vahevahe ʻi hono ʻuluʻulutuhú. “ʻOku ou fifili pe ʻoku ongoʻi loto mamahi nai ʻa Pēneti. Pe tuēnoa.”

Ne kiʻi tafoki hake ʻa Tasi. “ʻOku ou tui ʻokú ke moʻoni. Mahalo pē ʻokú ne fie maʻu hano kaungāmeʻa.”

Naʻe mamali pē ʻa Meikeni. “Mahalo ʻokú ne fie maʻu ha toko ua!”

ʻI he ʻaho hono hokó ʻi he taimi akó, naʻe fakatokangaʻi ʻe Meikeni mo Tasi ʻoku tangutu toko taha pē ʻa Pēneti ʻi ha tēpile.

Naʻe pehē ange ʻe Tasi, “Mālō e lelei, Pēneti.”

Naʻe ʻohovale ʻa Pēneti. “Mālō e lelei.”

“Ko e hā hoʻo meʻa ʻoku faí?” Ko e fehuʻi ange ia ʻa Meikeni ʻi heʻene tangutu hifo ʻi ha sea.

“Hisitōlia.”

“Ki he siví ʻapongipongi?” Naʻe tangutu foki mo Tasi.

Naʻe pehē ange ʻe Pēneti, “ʻIo.”

Naʻe pehē ange ʻe Tasi, “ʻOku lahi e meʻa ke manatuʻí.” Ne kamokamo pē ʻa Pēneti.

“Mahalo te tau lava ʻo fefehuʻiʻaki.” Naʻe fakaava hake ʻe Meikeni ʻene tohi hisitōliá. Naʻa nau taufetongi ʻi hono ʻeke mo tali e ngaahi fehuʻí kae ʻoua kuo tā ʻa e fafangú.

ʻĪmisi
three kids talking in class

Naʻe talaange ʻe Pēneti ʻi heʻenau tuʻu ke ʻalú, “Meikeni, ʻoku ou kole fakamolemole atu he meʻa ne hoko ʻaneafí.” “Naʻá ku fanongo ʻi ha ngaahi meʻa fekauʻaki mo homou siasí pea naʻá ku fie ʻilo.” Naʻá ne feʻunuʻaki holo. “ʻOku ou tui ki ha ngaahi meʻa kehe, ka naʻe totonu ke u angalelei ange.”

Naʻe malimali ʻa Meikeni. “Mālō. ʻOku mahuʻinga hoku siasí kiate au, ka ʻoku sai pē kapau ʻoku tau tui ki ha ngaahi meʻa kehekehe.”

Naʻe pehē ʻe Tasi, “ʻOku ou tui ʻoku tau faʻu ha kulupu ako lelei neongo kapau ʻoku kehekehe ʻetau tuí.”

Naʻe malimali ʻa Pēneti. “Mo au pē. Pea ʻoku ou tui te tau maʻu ha ola lelei ʻi he kiʻi sivi ko iá.”

ʻĪmisi
boy and girl talking at school

Ngaahi tā fakatātā ʻa Mark Robison

Paaki