Enesekindlalt Jumala troonile lähenedes
Rakendades Jeesuse Kristuse lepitust, võite juba täna hakata suurendama oma vaimset enesekindlust, kui olete valmis kuulama ja tegutsema.
Kuidas hindaksid oma enesekindlust Jumala ees skaalal ühest kümneni? Kas sul on isiklik tunnistus, et sinu praegune ohverdus viimse aja pühana on küllaldane, et pärida igavene elu? Kas võid enesele öelda, et Taevasel Isal on sinu üle hea meel? Mis mõtted sulle pähe tuleksid, kui sul minuti aja pärast oleks isiklik vestlus Päästjaga? Kas sinu nägemust endast varjutaksid patud, kahetsused ja puudused või kogeksid sa lihtsalt rõõmsat ootusärevust? Kas vaataksid Talle silma või väldiksid Tema pilku? Kas viivitaksid ukse juures või astuksid kindlal sammul Tema juurde?
Kui vastasel ei õnnestu veenda ebatäiuslikke, kuid edasipüüdvaid pühasid, nagu teie, hülgama oma usku isiklikku ja armastavasse Jumalasse, algatab ta õela kampaania, et lõhet teie ja Jumala vahel võimalikult suureks ajada. Vastane teab, et usk Kristusesse – selline usk, mis kutsub esile ühtlase voolu õrna halastust ja isegi suuri imesid – käib käsikäes isikliku kindlusega, et püüate valida õiget. Sel põhjusel otsib ta juurdepääsu teie südamele, et teile valesid rääkida – valesid, et Taevane Isa on teis pettunud, et lepitus on väljaspool teie käeulatust, et pole mõtet isegi proovida, et kõik teised on paremad kui teie, et te ei ole vääriline ja tuhat teist variatsiooni selsamal pahelisel teemal.
Senikaua kui lubate nendel häältel oma hinge närida, ei või te läheneda Issanda troonile tõelise enesekindlusega. Mida tahes te teete, ükskõik mille nimel te palvetate, mis tahes lootused imedele teil ka poleks, leidub alati ka küllaldaselt kahtlust enda suhtes, mis teie usku õõnestab – mitte ainult teie usku Jumalasse, vaid ka usku iseendasse. Sel viisil evangeeliumi järgi elamine ei too meile rõõmu ning see ei ole ka tervisele väga kasulik. Ennekõike on see täiesti tarbetu! Otsuse muutuda saate langetada teie ja ainult teie.
Sooviksin jagada kuus praktilist soovitust, millele kuuletumine ajab eemale need kurjad hääled ja taastab teile sellise rahu ja kindluse ning vaimse kindlustunde, mida võite jäädavalt tunda, kui te seda vaid soovite. Hoolimata sellest, millise hinde te endale sellel kümne palli skaalal andsite, rakendades Jeesuse Kristuse lepitust, võite juba täna hakata suurendama oma vaimset enesekindlust, kui olete valmis kuulama ja tegutsema. Ma kõnelen julgelt, lootes ülendada, mitte solvata.
1. Võtke vastutus iseenda vaimse heaolu eest. Ärge süüdistage teisi oma olukorra pärast, ärge õigustage ega leidke vabandusi sellele, miks te ei püüa täielikult kuulekas olla. Leppige teadmisega, et olete „vaba vastavalt lihale” ja „vaba, et valida vabadust ja igavest elu” (2Ne 2:27). Issand teab teie olukorda täiuslikult, kuid Ta teab samuti ka seda, kui olete otsustanud, et ei ela täielikult evangeeliumi järgi. Kui asjalood on nii, siis olge ausad ja möönge seda endale ning püüdke olla täiuslikud enda olukorras. Vaimne kindlustunne suureneb, kui võtate vastutuse enda vaimse heaolu eest, rakendades iga päev Jeesuse Kristuse lepitust.
2. Võtke vastutus iseenda füüsilise heaolu eest. Teie hinge moodustavad keha ja vaim (vt ÕL 88:15). Kui toidame hinge, jättes hooletusse keha, mis on tempel, tekitab see vaimse ebakõla ja alandab enesehinnangut. Kui olete vormist väljas, kui tunnete ennast oma kehas ebamugavalt ja teil on võimalik selles suhtes midagi ette võtta, siis tehke seda! Vanem Russell M. Nelson õpetas, et me peaksime „vaatama keha kui oma isiklikku templit” ja et meil tuleks „kontrollida oma toitumisharjumusi ja teha trenni, et füüsiliselt vormis olla” (We Are Children of God. –Ensign, nov 1998, lk 87; Liahona, jaan 1999, lk 103).
President Boyd K. Packer õpetas, et „meie vaim ja keha on ühendatud sellisel viisil, et meie kehast saab meie meele instrument ja meie karakteri alustala” (The Instrument of Your Mind and the Foundation of Your Character. – KHS-i pühalik koosolek, 2. veebr 2003 lk 2; speeches.byu.edu). Seepärast kasutage palun head otsustusvõimet selles, mida ja eriti kui palju te sööte, ja pakkuge oma kehale regulaarset treeningut, mida see vajab ja väärib. Kui olete füüsiliselt võimelised, siis võtke täna nõuks olla oma maja peremehed ja tehke algust regulaarse, pikaajalise treeningprogrammiga, mis vastab teie võimetele, ning liitke sellele tervislikum toitumine. Vaimne kindlustunne suureneb, kui teie vaim Päästja abiga tõepoolest valitseb teie loomuliku inimese üle.
3. Võtke nõuks elada vabatahtlikult ja kogu hingest kuulekana. Tunnistage endale, et ei saa armastada Jumalat ilma, et armastaksite ka Tema käske. Päästja käitumisnorm on selge ja lihtne: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!” (Jh 14:15) Valikuline kuulekus toob endaga valikulisi õnnistusi, ja kui valite midagi halba millegi veel halvema asemel, valite ikkagi valesti. Te ei või vaadata halba filmi ja oodata, et tunnete ennast vooruslikuna, kuna te ei vaadanud midagi veel halvemat. Osadest käskudest kuulekalt kinnipidamine ei õigusta teiste käskude eiramist. Abraham Lincoln ütles õiged sõnad: „Kui ma teen head, tunnen ma end hästi. Kui ma teen halba, tunnen ma end halvasti” (William Henry Herndoni ja Jesse William Weiki. Herndon’s Lincoln: The True Story of a Great Life, 3. kd 1889, lk 3:439).
Samuti tehke õigeid asju õigel põhjusel. Issand, kes „nõuab südant ja teenistusvalmis meelt” (ÕL 64:34) ja kes „on südame meelsuse ja mõtete eristaja” (ÕL 33:1), teab, miks te kirikus käite, kas kohal viibib vaid teie keha või kas te kummardate tõeliselt. Te ei või pühapäeval laulda „Oo Babülon, oo Babülon, jää hüvasti sa” ja mõni hetk hiljem otsida või lubada selle kaaslust (Ye Elders of Israel, Hymns, lk 319). Pidage meeles, et pealiskaudsus vaimsetes asjades ei too kunagi õnne. Tehke Kirikust ja taastatud evangeeliumist kogu oma elu, mitte ainult osa oma välimisest seltskonnaelust. Valida endale täna, keda te tahate teenida, on vaid tühjad sõnad, kuni te ka tegelikult sellele vastavalt elate (vt Jos 24:15). Vaimne enesekindlus kasvab, kui te oma puudustele vaatamata tõeliselt püüate õigetel põhjustel pühitsetud elu elada.
4. Õppige väga-väga hästi kiirelt ja põhjalikult meelt parandama. Kuna Jeesuse Kristuse lepitus on väga praktiline, peaksime seda kasutama kakskümmend neli tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas, sest see ei lõpe iial otsa. Emmake Jeesuse Kristuse lepitust ja meeleparandust rõõmuga ja kasutage seda igapäevaselt vastavalt Suure Tohtri käskudele. Saagu meeleparandusest teie jätkuv, rõõmsameelne hoiak – teie valitud eluviis. Nii tehes vältige kiusatust seda edasi lükata ja ärge oodake maailmalt kiidusõnu. Hoidke oma pilk Päästjal, hoolige rohkem sellest, mida Tema teist arvab, ja laske tagajärgedel sündida. Vaimne enesekindlus suureneb, kui te Jeesuse Kristuse lepitust rakendades vabatahtlikult ja rõõmsameelselt nii väikestest kui suurtest pattudest meelt parandate.
5. Õppige väga hästi andestama. „Mina, Issand, andestan sellele, kellele ma andestan, aga teilt nõutakse, et te andestaksite kõikidele inimestele” (ÕL 64:10). Andestage kõigile, kõik, alati või vähemalt püüdke seda teha ja lubage seega andestus oma ellu. Ärge pidage viha, ärge solvuge kergesti, andestage ja unustage kiiresti ja ärge kunagi arvake, et see käsk teie kohta ei käi. Vaimne enesekindlus kasvab, kui te teate, et Issand teab, et teil pole halbu tundeid ühegi teise hinge vastu.
6. Leppige tagasilöökide ja üllatustega kui teie sureliku elu osadega. Pidage meeles, et te olete siin selleks, et teid proovile pandaks ja testitaks, „et näha, kas [te] tee[te] kõike, mida iganes Issand, nende Jumal, [teil] teha käsib” (Aabr 3:25) – ja lubage mul lisada: „igas olukorras.” Miljoneid teie vendi ja õdesid pannakse sedaviisi proovile, nii et miks peaksite teie erandiks olema? Mõned proovilepanekud tulevad teie enda sõnakuulmatuse või hooletuse tõttu. Teised katsumused jälle teiste hooletusest või lihtsalt selle langenud maailma pärast. Kui need katsumused tulevad, hakkavad vastase käsilased kuulutama, et te tegite midagi valesti, et see on teie karistus, märk sellest, et Taevane Isa ei armasta teid. Ärge kuulake seda! Selle asemel sundige end naeratama, vaadake taeva poole ja öelge: „Ma mõistan, Issand. Ma tean, mis see on. Aeg minu proovilepanekuks, kas pole?” Seejärel tehke Temaga koostööd, et hästi lõpuni vastu pidada. Vaimne enesekindlus suureneb, kui lepite sellega, et „tihti lubatakse teie ellu katsumusi ja kannatusi selle pärast, mida te õigesti teete” (Glenn L. Pace, Crying with the Saints. Brigham Youngi ülikooli pühalik koosolek, 13. dets, 1987, lk 2 – speeches.byu.edu).
Ukraina Kiievi misjonit juhtides küsisin ma kord oma kõige ustavamalt õelt, miks ta enda vastu alati nii karm oli, miks ta enda peale alati kõige tühisemate asjade pärast pahandas. Tema vastus oli klassikaline näide inimesest, kes kuulab valesid hääli. Ta vastas: „Vähemasti ei tee siis seda keegi teine.”
Vennad ja õed, minu nõuanne teile on sama kui sellele misjonäriõele: tunnistage oma nõrkusi ja seiske nendega silmitsi, kuid ärge laske neil ennast halvata, kuna mõned neist on teie kaaslased, kuni te sellest elust lahkute. Olgu teie hetkestaatus milline tahes, kohe kui te valite vabatahtlikult ausa, rõõmsameelse igapäevase meeleparanduse, püüdes teha parimat ja olla parim, ümbritseb teid Päästja lepitus ja jääb teiega, kuhu te ka ei läheks. Sel viisil elades saate te tõepoolest „alati oma patud andeks” (Mo 4:12) iga päeva igal tunnil, iga minuti igas sekundis, ja te saate sedamoodi täiesti puhtaks ja alati Jumala ees vastuvõetavaks.
Kui te soovite, on teil võimalus teada enda jaoks täna või peatselt, et hoolimata teie puudustest olete te Jumalale meelepärased. Ma tunnistan armastavast Päästjast, kes ootab, et me elaksime käskude järgi. Ma tunnistan armastavast Päästjast, kes soovib väga näidata oma armu ja halastust. Ma tunnistan armastavast Päästjast, kes rõõmustab, kui me rakendame lepitust igapäevaselt rahuliku ja rõõmsa kinnitusega, et me astume õiges suunas. Ma tunnistan armastavast Päästjast, kes soovib, et meie enesekindlus kasvaks Jumala läheduses tugevaks (vt ÕL 121:45). Jeesuse Kristuse nimel, aamen.