Meie isiklik teenimine
Vanem Hugo E. Martinez
Seitsmekümnest
Kui peame olema teadlikud nende vajadustest, keda saame mingil moel aidata, tuleb meil juhinduda Jeesuse Kristuse armastusest.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus on meile antud võimalus ja isiklik õnnistus teenida. Olen liikmeks oldud aja jooksul saanud teenida mitmel moel. Vanem Enrique R. Falabella isal Udine Falabellal oli kombeks öelda: „See, kes teenib, on millekski kasulik; aga see, kes ei teeni, on täiesti kasutu.” Meil tuleb need sõnad oma meelde ja südamesse talletada.
Oma teenimise jooksul juhatust otsides leidsin lohutust, kui tuletasin meelde, et Päästja keskendub üksikisikutele ja peredele. Tema armastus ja hell tähelepanu üksikisikute vastu on õpetanud mulle, et Ta mõistab iga Taevase Isa lapse suurt väärtust ning et meil tuleb tingimata hoolt kanda, et igaüht teenitaks ja tugevdataks Jeesuse Kristuse evangeeliumiga.
Me loeme pühakirjadest:
„Pidage meeles, et hingede väärtus on Jumala silmis suur; ‥
Ja kui on nii, et te näete vaeva kõik oma päevad, hüüdes sellele rahvale meeleparandust, ja toote vaid ühe hinge minu juurde, kui suur saab olema teie rõõm koos temaga minu Isa kuningriigis!”1
Jumalale on iga hing väärtuslik, kuna me oleme Tema lapsed ja meil on potentsiaal saada selliseks nagu Tema.2
Kui peame olema teadlikud nende vajadustest, keda saame mingil moel aidata, tuleb meil juhinduda Jeesuse Kristuse armastusest. Issanda Jeesuse Kristuse õpetused näitavad meile teed. Sellest meie isiklik teenimine algabki: esmalt teeme kindlaks vajadused ja seejärel tegeleme nendega. Abiühingu üldjuhataja õde Linda K. Burton ütles samuti: „Esmalt märka, siis teeni.”3
Selle põhimõtte järgimises on meile eeskujuks president Thomas S. Monson. 2005. aasta jaanuaris oli ta Puerto Ricos preesterluse juhtide konverentsi eesistuja ning näitas, kuidas Päästja ja Tema teenijad isiklikul viisil teenivad. Imelise koosoleku lõppedes hakkas president Monson kõiki osalevaid preesterluse juhte tervitama. Äkki märkas ta, et üks neist vaatab seda kõike eemalt pealt.
President Monson astus grupist välja ning läks selle vennaga rääkima. Vend José R. Zayas jutustas talle tundeküllaselt, kui imeline see oli, et president sedasi tema juurde tuli. Ta oli koos oma naise Yolandaga selle eest enne koosolekut palvetanud. Vend Zayas rääkis president Monsonile, et ta tütar on väga haige ning et tal on kaasas oma naise kiri, mille too palus mehel president Monsonile edasi anda. Vend Zayas oli oma naisele öelnud, et see on võimatu, kuna president Monson on selleks liiga hõivatud. President Monson kuulas ta ära, palus siis kirja näha ning luges selle endamisi läbi. Ta pani kirja pintsaku taskusse ja teatas vend Zayasele, et kannab hoolt, et nende palve täidetaks.
Sel moel sai Issand Jeesus Kristus oma teenija kaudu seda peret aidata. Usun, et Päästja sõnad tähendamissõnas halastajast samaarlasest käivad ka meie kohta: „Mine ja tee sina nõndasamuti.”4
21. septembril 1998 tabas Puerto Ricot orkaan George, mis tekitas laiaulatuslikke kahjustusi. Mul, õde Martinezil ja meie viiel lapsel õnnestus see laastav torm kodus üle elada. Meil tuli kaks nädalat läbi saada ilma kraanivee ja elektrita.
Kui meie veevarud otsa said, oli vee hankimine päris keeruline. Mul ei lähe iial meelest vennad, kes meid aitasid ning meile vett tõid. Samuti ei unune mul armastavad õed, kes meid samuti teenisid.
Germán Colón tõi meile pikapiga suure plastkonteineri-täie vett. Ta tegi seda, kuna teadis, et meil on väikesi lapsi, kes seda vajavad. Paar päeva hiljem laadisid vennad Noel Muñoz ja Herminio Gómez autokasti kolm suurt veekonteinerit. Nad ilmusid ootamatult meie õuele ja täitsid veega kõik majapidamises leiduvad pudelid. Nad kutsusid kokku ka naabrid, et neile vett jagada.
Sedalaadi isiklik teenimine oli vastuseks meie palvetele. Nende kolme venna näolt peegeldus Jeesuse Kristuse armastus meie vastu ning nende isiklikul moel teenimine tõi meie ellu midagi palju rohkemat kui joogivesi. Iga Jumala poja ja tütre jaoks on tähtis teada, et tema heaolu läheb teistele korda ja et tema eest hoolitsetakse.
Ma tunnistan teile, et Taevane Isa ja meie Issand Jeesus Kristus tunnevad meid isiklikult. Sel põhjusel annavad nad meile kõike, mida vajame, et meil oleks võimalus saavutada oma igavene potentsiaal. Nad saadavad meie teele inimesi, kes meid aitavad. Kui seejärel meist Tema käes tööriistad saavad, saame teenida ja aidata neid, keda Ta meile ilmutuse kaudu näitab.
Sel moel jõuab Issand Jeesus Kristus kõigi Taevase Isa lasteni. Hea Karjane kogub siis kokku kõik oma lambad. Ta teeb seda ühekaupa, kui nood Tema teenijate häält kuulnuna ja kutse saanuna oma valikuvabadust hästi kasutavad. Siis tunnevad nad ära Tema hääle ja järgnevad Temale. Selline isiklik teenimine on ristimislepingu pidamise lahutamatu osa.
Samamoodi on heaks Jeesuse Kristuse jüngriks olemine parim soovituskiri neile, kellega saame Tema evangeeliumi jagada. Kui avame suu ning jagame Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi, saavad meist „Karjase abilised ülesandega toita Tema karjamaa lambaid ja Tema tara tallesid”5; meist saavad „nõr[gad] ja lihtsa[d]”6 „inimeste püüdja[d]”.7
Isiklik teenimine ei piirdu ainult selle maailmaga. Saame teha tööd ka surnute heaks – nende jaoks, kes elavad vaimumaailmas ja kel polnud sureliku elu jooksul võimalust Jeesuse Kristuse evangeeliumi päästvaid talitusi vastu võtta. Saame ka pidada päevikut ja kirjutada üles oma pereajaloo, et elavate südamed pöörduksid nii elavate kui ka oma esivanemate poole. Kõike seda selleks, et oma pere eri põlvkonnad igaveste sidemetega ühendada. Seda tehes saavad meist „päästjad ‥ Siioni mäel”.8
Meil on eriline võimalus olla tööriistadeks Tema käes. Saame seda teha oma abielusuhtes, oma pere, sõprade ja kaasinimeste jaoks. See ongi isiklik teenimine tõelise Jeesuse Kristuse jüngrina.
„Ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest.
Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.
Siis Kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel: tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!
Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu;
ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juurde.
Siis vastavad õiged temale: Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind, või millal janusena ja jootsime sind?
Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind?
Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?
Siis vastab Kuningas ja ütleb neile: „Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!””9
Ma palvetan, et ka meie seda teeksime. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.