Sea usu rakendamine esikohale

Vanem Richard G. Scott

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist

Vaatamata kõigile elu negatiivsetele väljakutsetele peame me leidma aega aktiivselt usku rakendada.

Kui Aadam ja Eeva olid Eedeni aias, anti neile rohkesti kõike, mida nad igapäevaeluks vajasid. Miski ei valmistanud neile raskusi, probleeme ega vaeva. Kuna neil polnud kunagi olnud raskeid aegu, ei teadnud nad, et võivad olla õnnelikud. Nad polnud kunagi tundnud segadust, seega ei tundnud nad rahu.

Lõpuks astusid Aadam ja Eeva üle käsust mitte süüa hea ja kurja tundmise puu vilja. Seda teinud, polnud nad enam süütud. Nad hakkasid kogema vastandamise põhimõtteid. Nad hakkasid puutuma kokku haigustega, mis nõrgestasid nende tervist. Nad hakkasid tundma nii kurbust kui ka rõõmu.

Kuna Aadam ja Eeva sõid keelatud vilja, jõudsid maailmani teadmised heast ja halvast. Nende valik võimaldas meil kõigil tulla siia maa peale, et saada siin läbi katsutud ja proovile pandud.¹ Meid on õnnistatud valikuvabadusega, mis on meie oskus teha valikuid ja nende valikute eest vastutada. Langemine võimaldas meil tunda elus nii õnne kui ka kurbust. Me oskame mõista rahu, kuna tunneme segadust.²

Meie Taevane Isa teadis, et meiega nii juhtub. See kuulub kõik Tema täiusliku õnneplaani juurde. Oma täiuslikult kuuleka Poja, Jeesuse Kristuse, meie Päästja elu kaudu on Ta loonud võimaluse, kuidas Tema lepitus võiks saada jagu igast raskusest, mida me surelikkuses kogeda võime.

Me elame katsumusterohkel ajal. Mul pole vaja kõiki maailma kurjuseallikaid ette lugeda. Pole vaja kirjeldada kõikvõimalikke väljakutseid ja südamevalusid, mis on surelkkuse üks osa. Igaüks meist on lähedaselt tuttav omaenda heitlustega kiusatuse, valu ja kurbusega.

Meile õpetati surelikkusele eelnenud maailmas, et meie siiatuleku eesmärk on olla proovile pandud, läbi katsutud ja pingule tõmmatud.³ Me teadsime, et seisame silmitsi vastase kurjusega. Vahel võib meile tunduda, et oleme rohkem teadlikud surelikkuse negatiivsetest kui positiivsetest asjadest. Prohvet Lehhi õpetas: „Sest on paratamatu, et kõigis asjades on vastandlikkus.”⁴ Vaatamata kõigile elu negatiivsetele väljakutsetele peame me leidma aega aktiivselt usku rakendada. Selline usu rakendamine kutsub meie ellu Jeesuse Kristuse lepituse positiivse, usku täis väe.

Meie Taevaisa on andnud meile vahendid, et aidata meil tulla Kristuse juurde ja rakendada usku Tema lepitusse. Kui nendest vahenditest saavad meie peamised tavad, kujutavad need endast kergeimat võimalust surelikkuse väljakutsetes rahu leida. Olen otsustanud arutleda täna nelja sellise vahendi üle. Samal ajal, kui ma kõnelen, võite teie soovi korral hinnata, kuidas te ise igat vahendit kasutate, ning püüda seejärel Issanda juhatusel kindlaks teha, kuidas igaüht neist veel paremini ära kasutada.

Palve

Esimene vahend on palve. Võtke vastu otsus oma Taevaisaga sageli suhelda. Leidke iga päev aega, et Temaga oma mõtteid ja tundeid jagada. Rääkige Talle kõigest, mis teile muret teeb. Teda huvitavad nii teie elu tähtsaimad kui ka kõige ilmalikumad küljed. Jagage Temaga kõiki oma tundeid ja kogemusi.

Kuna Taevaisa austab teie valikuvabadust, ei sunni Ta teid kunagi Tema poole palvetama. Kui te aga seda valikuvabadust rakendate ja Teda oma ellu igakülgselt kaasate, täidab teie südant rahu, rõõmus rahu. See rahu aitab teil näha oma heitlusi igaveses valguses. See aitab teil tulla nende väljakutsetega toime igavesest vaatenurgast lähtuvalt.

Vanemad, aidake oma lapsi kaitsta, relvastades neid hommikul ja õhtul perepalve väega. Lapsi pommitatakse iga päev himustamise, ahnuse ja uhkuse pahedega ning terve hulga muude patuste kommetega. Kaitske oma lapsi igapäevaste maiste mõjude eest, kindlustades neid perepalvest tulenevate vägevate õnnistustega. Perepalve peaks olema teie igapäevaelus prioriteet, mille kohta ei peeta läbirääkimisi.

Pühakirjade uurimine

Teine vahend on uurida Jumala sõna pühakirjades ja elavate prohvetite sõnu. Me räägime Jumalaga palve vahendusel. Tema vastab meile kõige sagedamini oma kirjasõna kaudu. Selleks, et teada, kuidas jumalik sõna kõlab ja mis tunnet see tekitab, lugege Tema sõnu, uurige pühakirju ja mõtisklege nende üle.⁵ Kuulugu nad lahutamatu osana teie igapäevaellu. Kui tahate, et teie lapsed märkaksid ja mõistaksid Vaimu õhutusi ning tegutseksid nende ajel, peate te uurima pühakirju koos nendega.

Ärge andke järele Saatana valele, et teil pole aega pühakirju uurida. Otsustage nende uurimiseks aega võtta. Igapäevane rõõmuga toitumine Jumala sõnast on tähtsam kui uni, kool, töö, telesaated, videomängud või sotsiaalmeedia. Võibolla peate te oma prioriteedid uude järjekorda seadma, et Jumala sõna uurimiseks aega varuda. Kui nii, siis tehke seda!

Igapäevase pühakirjauurimise õnnistuste kohta on antud palju prohvetlikke lubadusi.⁶

Lisan sellele oma häälega järgmise lubaduse: kui pühendate isiklikult ja perega iga päev aega Jumala sõna uurimisele, valitseb teie elus rahu. See rahu ei tule väljastpoolt maailmast. See tuleb teie kodu seest, teie perekonna seest, teie enda südame seest. See on Vaimu and. Seda kiirgab teie seest, et avaldada mõju teistele teie ümber olevas maailmas. Te teete midagi väga märkimisväärset, et täiendada kogu rahu, mis on maailmas.

Ma ei väida, et väljakutsed teie elus lõppevad. Pidage meeles, et kui Aadam ja Eeva olid aias, polnud neil väljakutseid, ja ometi ei suutnud nad tunda õnne, rõõmu ja rahu.⁷ Väljakutsed kuuluvad tähtsa osana surelikkuse juurde. Igapäevase, järjepideva pühakirjauurimise kaudu leiate te rahu teid ümbritsevas segaduses ja jõudu panna vastu katsumustele. Teis areneb tugev usk Jumala armu ja te teate, et Jeesuse Kristuse lepituse kaudu saab kõik õigeks Jumala ajastuse järgi.

Pereõhtu

Samal ajal kui te teete tööd oma pere tugevdamise ja rahu viljelemise nimel, pidage meeles seda kolmandat vahendit: iganädalast pereõhtut. Vaadake ette, et teie pereõhtust ei saa pelgalt mõte, mis tabab teid pärast kiiret päeva tagant järele. Otsustage, et esmaspäeva õhtul on teie pere üheskoos kodus. Ärge laske töökohustustel, spordil, koolivälistel tegevustel, kodustel ülesannetel või millelgi muul olla tähtsam kui aeg, mida kodus koos perega veedate.

Teie õhtu ülesehitus pole nii oluline kui panustatud aeg. Evangeeliumi tuleb õpetada nii kindlakujuliselt kui ka sundimatult. Saagu sellest iga pereliikme jaoks tähendusrikas kogemus. Pereõhtu on hinnaline aeg, mil jagada tunnistust turvalises keskkonnas, õppida õpetamise, planeerimise ja korraldamisega seotud oskusi, tugevdada peresidemeid, kujundada perekonna traditsioone, rääkida üksteisega ja mis veelgi tähtsam, veeta koos lõbusalt aega!

Viimasel aprillikuisel üldkonverentsil kuulutas õde Linda S. Reeves julgelt: „Pean tunnistama õnnistustest, mida toovad igapäevane pühakirjade uurimine, palved ja iganädalased pereõhtud. Need tegevused aitavad leevendada pingeid, annavad meie elule suuna ja lisavad kodule kaitset.”⁸ Õde Reeves on väga tark naine. Ma õhutan teid tungivalt nende kolme üliolulise harjumuse kohta ise tunnistust saama.

Templis käimine

Neljas vahend on templis käimine. Igaüks meist teab, et selle maa peal pole rahulikumat kohta kui Jumala tempel. Kui teil ei ole templisoovitust, saage selle vääriliseks. Kui teil on soovitus, kasutage seda sageli.⁹ Kavandage templis käimist regulaarselt. Ärge laske kellelgi ega millelgi teid sealt eemal hoida.

Kuulake templis olles talituste sõnu, mõtisklege nende üle, palvetage nende üle ja püüdke mõista nende tähendust. Tempel on üks parimaid kohti, kus hakata mõistma Jeesuse Kristuse lepitust. Otsige seal Teda. Pidage meeles, et veel enam õnnistusi tuleb, kui lähete templisse oma pere nimedega.

Need neli vahendit on peamised tavad, kuidas kindlustada oma elu Jeesuse Kristuse lepitusega. Pidage meeles, et meie Päästja on Rahuvürst. Selles surelikus elus tuleneb rahu Tema lepitavast ohverdusest. Kui me hommikul ja õhtul järjepidevalt palvetame, iga päev pühakirju uurime, iga nädal pereõhtut peame ja regulaarselt templis käime, vastame me aktiivselt Tema kutsele Tema juurde tulla. Mida enam need harjumused meis välja kujunevad, seda enam püüab Saatan meile kahju teha, kuid seda vähem ta seda suudab. Nende vahendite kasutamise abil rakendame me oma valikuvabadust, et Tema lepitava ohverduse annid täiel määral vastu võtta.

Ma ei vihja, et kui te neid asju teete, haihtuvad teie elust kõik raskused. Me tulime surelikku ellu just selleks, et katsumuste ja proovilepanekute najal kasvada. Väljakutsed aitavad meil saada üha enam oma Taevaisa sarnaseks ja Jeesuse Kristuse lepitus võimaldab neile väljakutsetele vastu pidada.¹⁰ Tunnistan, et kui me tuleme tegusalt Tema juurde, suudame pidada vastu igale kiusatusele, igale südamevalule, igale oma väljakutsele, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

1. Vt Ms 5:11.

2. Vt Ms 4–5.

3. Vt Abr 3:25.

4. 2Ne2:11.Ne 2:11.

5. Vt ÕL 18:36; vt ka s-d 34–35.

6. Mõned näited:President Thomas S. Monson on öelnud: „Lugedes pühakirju ja nende üle mõtiskledes, tunneme Vaimu magus-armsaid sosinaid, mis kosutavad meie hinge. Me võime leida vastused oma küsimustele. Me õpime õnnistustest, mis tulevad Jumala käskudest kinnipidamisel. Me saame kindla tunnistuse oma Taevasest Isast ja meie Päästjast Jeesusest Kristusest ning Nende armastusest meie vastu. Kui pühakirjade uurimisele lisanduvad palved, saame kindlustunde, et Jeesuse Kristuse evangeelium on õige. ‥ Kui peame meeles palvet ja võtame aega pühakirjade poole pöördumiseks, tuleb meie ellu lõpmatult rohkem õnnistusi ja meie koormad muudetakse kergemaks.” (Thomas S. Monson. Me ei kõnni kunagi üksi. – 2013. aasta sügisene üldkonverents) President Gordon B. Hinckley on öelnud: „Luban teile ilma igasuguse kahtluseta, et kui igaüks teist täidab seda lihtsat programmi, hoolimata sellest, kui mitu korda te võite olla varem Mormoni Raamatut lugenud, tuleb teie ellu ja teie koju täiendaval määral Issanda Vaimu, vankumatum otsus elada kuulekalt Tema käskude järgi ning tugevam tunnistus, et Jumala Poeg tõepoolest elab.” (A Testimony Vibrant and True. – Ensign või Liahona, aug 2005, lk 6) President Howard W. Hunter on öelnud: „Pered on rohkelt õnnistatud, kui targad isad ja emad toovad oma lapsed enda ümber, et lugeda üheskoos pühakirja-raamtatukogu lehekülgi ja arutada seejärel neid ilusaid lugusid ja mõtteid sundimatus õhkkonnas kõigile mõistetavalt. Noored ja väikesed lapsed tajuvad ja hindavad põhjapanevat usukirjandust sageli hämmastaval kombel.” (Reading the Scriptures. – Ensign, nov 1979, lk 64) President Ezra Taft Benson on öelnud: „Me teeme sageli suuri jõupingutusi, et oma vaiades aktiivsuse taset suurendada. Teeme usinasti tööd, et tõsta sakramendikoosolekul osalejate protsenti. Me näeme vaeva, et suurendada oma noorte meeste protsenti misjonil. Me püüame parandada nende arvu, kes templis abielluvad. Kõik need on kiiduväärt püüdlused ja kuningriigi kasvu jaoks tähtsad. Kuid kui liikmed ise ja nende pered sukelduvad regulaarselt ja järjepidevalt pühakirjadesse, tulevad automaatselt ka need teised aktiivsuse valdkonnad. Tunnistused suurenevad. Pühendumine tugevneb. Pered on kindlustatud. Isiklikud ilmutused tulvavad.” (The Power of the Word. – Ensign, mai 1986, lk 81) President Spencer W. Kimball kuulutas: „Leian, et kui mu suhted jumalusega muutuvad põgusaks ning kui tundub, et ükski jumalik kõrv ei kuula ja ükski jumalik hääl ei räägi, olen ma kaugel, kaugel eemal. Kui sukeldun pühakirjadesse, see vahemaa väheneb ja vaimsus naaseb. Leian, et minu armastus nende vastu, keda pean armastama kogu südamest ja meelest ja jõust, on tugevam, ja kui ma neid rohkem armastan, on mul ka kergem nende nõu järgida.” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball, 2006, lk 67)President Marion G. Romney on öelnud: „Olen kindel, et kui vanemad loevad meie kodudes Mormoni Raamatut palvemeelselt ja regulaarselt nii omaette kui ka lastega, tungib selle suure raamatu vaim meie koju ja kõikidesse, kes seal elavad. Aupaklikkuse vaim suureneb, vastastikune austus ja üksteisega arvestamine kasvavad. Tüli vaim lahkub. Vanemad on oma lastele nõu andes armastavamad ja targemad. Lapsed suhtuvad oma vanemate nõuandesse suurema vastutustunde ja kuulekusega. Suureneb õigemeelsus. Meie kodus ja elus on rohkesti usku, lootust ja ligimesearmastust – Kristuse puhast armastust –, tuues enda kannul rahu, rõõmu ja õnne.” (The Book of Mormon. – Ensign, mai 1980, lk 67) Juhataja Boyd K. Packer on öelnud: „Õige õpetus muudab selle mõistmise korral hoiakut ja käitumist. Evangeeliumi õpetuste uurimine parandab käitumist kiiremini kui käitumise uurimine.” (Do Not Fear. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 79) Vanem David A. Bednar on öelnud: „Iga perepalve, iga hetk perega pühakirjade uurimisel, iga pereõhtu on pintslitõmbeks meie hingelõuendil. Ükski neist toiminguist ei pruugi eraldiseisvana olla muljetavaldav ega meeldejääv. Kuid just nagu kollased, kuldsed ja pruunid pintslitõmbed täiendasid üksteist ja moodustasid üheskoos muljetavaldava meistriteose, nii võivad ka näiliselt väikesed asjad, kui me neid järjekindlalt teeme, viia märkimisväärsete tulemusteni.” (David A. Bednar. Olge kodus usinamad ja tegusamad. – 2009. a sügisene üldkonverents)

7. Vt 2Ne 2:13.

8. Linda S. Reeves. Kaitse pornograafia eest – Kristusele keskendunud kodu. – 2014. a kevadine üldkonverents, lk 16–17.

9. President Howard W. Hunter on öelnud: „Samas vaimus kutsun ma viimse aja pühasid võtma Issanda templit oma liikmesuse suure sümbolina. Minu sügavaim südamesoov on see, et iga Kiriku liige oleks vääriline templisse minema. Issandale teeks heameelt, kui iga täiskasvanud liige oleks kehtiva templisoovituse vääriline ja kannaks seda kaasas. See, mida me peame tegema ja ei tohi teha, et olla templisoovituse väärilised, on just see, mis tagab, et me oleme üksi ja perena õnnelikud. Olgem templis käiv rahvas. Käige templis nii sageli, kui isiklik olukord lubab. Hoidke kodus templi pilti, et teie lapsed võiks seda näha. Õpetage neile Issanda koja eesmärkidest. Plaanigu nad juba maast madalast sinna minna ja selle õnnistuse vääriliseks jääda.” (Exceeding Great and Precious Promises. – Ensign, nov 1994, lk 8)

10. Vt 2Ne 2:2.