Igavene elu – tunda meie Taevast Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust

Vanem Robert D. Hales

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist

Jumal ja Kristus on sõna otseses mõttes Isa ja Poeg – eraldiseisvad isikud, kes on täielikult ühtsed oma eesmärgis.

Palju aastaid tagasi otsustasin ma uurida iga evangeeliumi ajajärgu prohvetite viimaseid tunnistusi. Igaüks neist jagas võimast tunnistust Jumal Isast ja Tema Pojast Jeesusest Kristusest.

Kui ma olen lugenud neid tunnistusi – ja aastate jooksul ka paljusid teisi –, on mind alati liigutanud, kui olen adunud, kui palju Taevane Isa armastab oma vanimat Poega ja kuidas Jeesus näitab Isa tahtele kuulekas olles oma armastust. Ma tunnistan, et kui me teeme kõik vajaliku, et tunda neid ja nende armastust teineteise vastu, saame „igavese elu, milline and on suurim kõikidest Jumala andidest”.¹ „Aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” ²

Kuidas võime selle anni saada? See tuleb isikliku ilmutusena, millest täna hommikul räägiti ja õpetati.

Kas te mäletate esimest korda, mil teadsite, et Jumal on olemas, ja võisite tunda Tema armastust? Väikese poisina vaatasin ma tihti tähistaevasse ja mõtisklesin ning tundsin Tema lähedalolekut. Mul oli põnev uurida Jumala loodu suurepärast ilu – pisikestest putukatest hiiglaslike puudeni. Kui ma mõistsin maailma ilu, siis ma teadsin, et Taevane Isa armastab mind. Ma teadsin, et ma olen sõna otseses mõttes Tema vaimulaps, et me oleme kõik Jumala pojad ja tütred.

Võiks küsida, et kuidas ma seda teadsin. Pühakirjad õpetavad: „Mõnele on Püha Vaim andnud teada, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, ja ‥ teistele on antud uskuda nende sõnadesse, et ka nemad võiksid saada igavese elu, kui nad püsivad ustavana.”³ Minu arvates see ei tähenda, et osa inimesi on igavesti sõltuvad teiste tunnistusest.

Minu oma tunnistus kasvas, kui ma õppisin Taevasest Isast ja Päästjast oma vanemate, õpetajate, pühakirjade – mida ma usinasti loen – ja eriti Püha Vaimu õpetusest ning tunnistusest. Kui ma rakendasin usku ja pidasin kinni käskudest, siis Püha Vaim tunnistas õpitu tõesusest. Nii sain mina oma tunnistuse.

Isikliku ilmutuse otsimine on selles protsessis võtmetähendusega. Nefi kutsub meid üles: „Toituge rõõmuga Kristuse sõnadest; sest vaata, Kristuse sõnad ütlevad teile kõik, mida te peate tegema.”⁴

Enne kaheksandat sünnipäeva soovisin ma õppida rohkem ristimisest. Ma lugesin pühakirju ja palvetasin. Ma sain teada, et ma saan Püha Vaimu anni, kui mind kinnitatakse liikmeks. Samuti hakkasin ma mõistma, et Jumal ja Kristus on sõna otseses mõttes Isa ja Poeg – eraldiseisvad isikud, kes on täielikult ühtsed oma eesmärgis. „Me armastame [Neid], sest [Nemad] on meid enne armastanud.”⁵ Ja üha uuesti ma märkasin, kuidas Nad armastavad teineteist ning töötavad koos meie heaks. Kuulake mõnda pühakirjakohta paljudest, mis õpetavad seda tõde:

Õpetades surelikkusele eelnevast elust, ütles Taevane Isa Jeesuse Kristuse kohta „Armastatud Poeg, kes oli minu Armastatu ja Väljavalitu algusest peale”.⁶ Kui Isa lõi maailma, siis Ta tegi seda „oma Ainusündinu kaudu”.⁷

Maarjale, Jeesuse emale, öeldi, et ta toob ilmale „Kõigekõrgema Poja”.⁸ Ja kui Jeesus oli noor mees, ütles Ta oma emale, et Ta peab „olema selles, mis on Isa oma”.⁹ Aastaid hiljem, kui Päästja ristiti, rääkis Taevane Isa taevast, öeldes: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!”¹⁰

Oma jüngreid palvetama õpetades ütles Jeesus järgmised sõnad:

„Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi;

sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.”¹¹

Ta õpetas Nikodeemusele: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.”¹² Ja ta selgitas oma imetegusid, öeldes: „Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti.”¹³

Kui lepituse tund lähenes, siis Jeesus palvetas, öeldes: „Isa, tund on tulnud! .. Mina olen sind austanud maa peal; ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled andnud mulle teha.”¹⁴ Siis, kui meie pattude koorem Tema peale laskus, palus Ta: „Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!”¹⁵ Oma viimastel hetkedel ristil palus Jeesus: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” Ja seejärel hüüdis ta: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!”¹⁶

Seejärel külastas Ta surnute vaime vaimumaailmas ja andis neile „väe tulla esile pärast tema surnuist ülestõusmist, et siseneda Isa kuningriiki”.¹⁷ Pärast Päästja ülestõusmist ilmus Ta Maarja Magdaleenale, öeldes: „Mina lähen üles oma Isa ja teie Isa juurde.”¹⁸

Kui Ta ilmus inimestele Ameerika mandril, siis Tema Isa tutvustas Teda, öeldes: „Vaadake mu Armastatud Poega, kellest mul on hea meel, kelles ma olen austanud oma nime.”¹⁹ Kui Jeesus laskus templi juures nende sekka, tutvustas Ta ennast, öeldes: „Vaadake, mina olen Jeesus Kristus. ‥ Olen ‥ austanud Isa, võttes enda peale maailma patud.”²⁰Oma õpetust õpetades selgitas Ta:

„Ja see on õpetus, mille Isa on mulle andnud; ja mina annan tunnistust Isast ja Isa annab tunnistust minust.”²¹

„Tõesti .. Isa ja mina oleme üks.”²²

Kas me võime nendes pühakirjakohtades näha mustrit, mis tunnistab, et Isa ja Poeg on eraldiseisvad isikud? Kuidas siis aga on nad „üks”? Mitte sellepärast, et Nad on sama isik, vaid sellepärast, et Neil on sama eesmärk, et nad on mõlemad võrdselt pühendunud, et „tuua inimesele surematus ja igavene elu”.²³

Jeesus on Jumal, kuid Ta eraldab end järjepidevalt kui eraldiseisvat, individuaalset isikut, palvetades oma Isa poole ja öeldes, et Ta viib ellu oma Isa tahet. Nefilaste seas teenides palus Ta: „Isa, ma ei palu maailma eest, vaid nende eest, keda sa oled andnud mulle maailmast nende usu pärast, ‥ et ma võiksin olla nendes nagu sina, Isa, oled minus, et me võiksime olla üks, et ma võiksin olla nendes austatud.”²⁴

Mõeldes sellele ei ole me üllatunud, et evangeeliumi taastamine algas mitte ühe, vaid kahe ülendatud isiku ilmumisega. Prohvet Joseph Smith tunnistas esimesest nägemusest: „Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi, ja osutas teisele ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!”²⁵

Noor prohvet, kes läks metsasallu, et teada, millise kirikuga ühineda, läks vankumatu usuga ja lahkus sealt teadmise ja tunnistusega ainukesest tõelisest Jumalast ning Jeesusest Kristusest, kelle Jumal oli saatnud. Josephist, nagu prohvetitest enne teda, sai tööriist, et taastada maailmale tõde, mis viib igavesse ellu.

Te võite otsida meie Taevast Isa ja „Jeesust, kellest prohvetid ja apostlid on [tunnistanud]”,²⁶pühakirjadest ning praeguselt üldkonverentsilt. Kui te otsite isiklikku tunnistust, isiklikku ilmutust, siis avastate, et Taevane Isa on teile võimalikuks teinud erilise viisi teadmaks tõde isiklikult: Jumaluse kolmanda liikme kaudu, vaimisiku kaudu, keda me tunneme Püha Vaimuna.

„Ja kui te saate need asjad” – kaasa arvatud selle, mida ma olen täna teiega jaganud –, „tahan ma teid õhutada, et te küsiksite Jumalalt, Igaveselt Isalt, Kristuse nimel, kas need asjad ei ole mitte õiged; ja kui te küsite siira südamega, tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse, teeb ta teile selle kohta ilmsiks tõe Püha Vaimu väel.

Ja Püha Vaimu väel võite te teada tõde kõige kohta.”²⁷

Vennad ja õed, ma tunnistan, et meie Taevane Isa tahab, et me otsiksime seda teadmist nüüd ja kohe. Prohvet Heelamani sõnad hüüavad põrmust: „Pidage meeles, pidage meeles, et oma Lunastaja kaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, peate te ehitama oma aluse; ‥ alus, millele ehitades inimesed ei saa langeda.”²⁸ Me tõepoolest ei saa langeda.

See kindel alus on Jeesus Kristus. Ta on „Taeva Kalju”.²⁹ Kui me ehitame oma koja Temale, siis võivad tulla viimsete aegade sajud, tulla vetevood, puhuda tuuled, kuid me ei lange. Me ei lange, sest meie koda ja perekond on rajatud Kristusele.³⁰

Ma tunnistan, et selline kodu on „hiilguse koda”.³¹ Seal me koguneme, et palvetada meie Taevase Isa poole Jeesuse Kristuse, Tema armastatud Poja nimel. Seal me ülistame ja kiidame Neid. Seal me saame Püha Vaimu ja „lubadus[e], mille [Ta annab meile] igavesest elust, nimelt selestilise kuningriigi hiilgusest”.³²

Ma jagan oma erilist tunnistust, et meie Päästja on Jeesus Kristus ning et Ta elab. Meie Igavene Taevane Isa armastab meid ja vaatab meie üle, meil on prohvet sellel evangeeliumi ajajärgul, president Thomas S. Monson, kes meid juhatab. Püha Vaim tunnistab, et see on tõsi, kõigile, kes tõde otsivad. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.