2010–2019
Elage prohvetite sõnade järgi
oktoober 2014


10:41

Elage prohvetite sõnade järgi

Selleks, et elada kooskõlas jumalike eesmärkidega, toetame me prohvetit ja otsustame elada vastavalt tema sõnadele.

Meie Taevane Isa armastab kõiki oma lapsi ja soovib, et nad oleksid teadlikud Tema õnneplaanist ja mõistaksid seda. Seetõttu kutsub Ta prohvetid, need, kes on asetatud ametisse väe ja volitusega, et Jumala nimel tegutsedes Tema lastele päästet tuua. Nad on õigemeelsuse sõnumitoojad ning Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse lõputu väe tunnistajad. Nende käes on Jumala kuningriigi võtmed ja nemad saavad anda volituse viia läbi päästvaid talitusi.

Issanda Kirikus „ei ole maa peal korraga rohkem kui üks, kellele see vägi ja preesterluse võtmed antud on”.1 Me toetame president Thomas S. Monsonit kui prohvetit, nägijat ja ilmutajat. Tema kaudu ilmutab Issand, kuidas kogu meie Kirikut juhtida. President J. Reuben Clark selgitas: „Ainult Kiriku presidendil ‥ on õigus saada ilmutusi Kiriku kohta.”2

Issand on oma Kiriku liikmetele elava prohveti kohta öelnud:

„Sa pead tähele panema kõiki tema sõnu ja käske, mis ta sulle annab, kui ta need saab, kõndides kõiges pühaduses minu ees;

sest tema sõna tuleb teil vastu võtta, nagu oleks see minu enda suust, kõige kannatlikkuse ja usuga.

Sest tehes neid asju, ei saa põrgu väravad teist võitu.”3

Selleks, et elada kooskõlas jumalike eesmärkidega, toetame me prohvetit ja otsustame elada vastavalt tema sõnadele.

Me toetame prohvetite, nägijate ja ilmutajatena ka president Monsoni nõuandjaid Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis. „Neil on õigus, vägi ja volitus teha teatavaks Issanda soove ja tahet, ‥ kuid neil tuleb selles lähtuda ‥ Kiriku presidendist.”4 Nad kõnelevad Kristuse nimel. Nad kuulutavad ette Kristuse nimel. Nad teevad kõiki asju Kristuse nimel. Nende sõnades kuuleme me Issanda häält ja tunneme Päästja armastust. „Ja mida iganes nad räägivad kantuina Pühast Vaimust on pühakiri ‥ ja on Jumala vägi päästeks.”5 Issand ise on öelnud: „olgu minu enda hääle või minu teenijate häälega, see on sama.”6

Me oleme tänulikud Kiriku eest, mis on „rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus ise on nurgakivi”.7 Issanda koda on korra koda ja me ei tohi kunagi lasta end eksitada selles, kust otsida vastuseid küsimustele, ega olla kahevahel, millist häält järgida. Me ei pea olema need, „keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules”.8 Jumal ilmutab oma sõna selleks pühitsetud teenijatele, „et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele”.9 Kui otsustame elada vastavalt prohvetite sõnadele, astume me lepingurajal, mis viib igavikulise täiuslikkuse poole.

Ühelt näljaajal ellu jääda püüdvalt üksikemalt õpime, mida prohveti toetamine tähendab. Issand käskis prohvet Eelijal minna Sareptasse, kust ta leiaks eest lesknaise, kellel Jumal oli käskinud teda toetada. Linna minnes nägi Eelija naist hagu korjamas. Ta hüüdis naisele: „Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!”10

Ja kui naine läks tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: „Too mulle ühes ka paluke leiba!””

Aga naine vastas: „Nii tõesti kui Jehoova, su Jumal elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme!””

Eelija vastas: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled öelnud. Aga esmalt valmista sellest mulle pisuke kook ja too see minule. Pärast valmista enesele ja oma pojale! ”11

Kujutlege korraks, kui raske oli see, mida prohvet nälgival emal teha palus. Kahtlemata oleks Jumal võinud oma ustavale teenijale ise toitu anda. Ent tegutsedes Issanda nimel tegi Eelija seda, mida tal teha kästi – ta palus Jumala armastatud tütrel ohverdada selle, mis tal oli, et toetada prohvetit.

Kuid Eelija lubas kuulekuse eest ka õnnistusi: „Sest nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Jehoova annab maale vihma!”12 Issand andis lesknaisele võimaluse valida, kas uskuda prohveti sõnu ja neile kuuletuda.

Meil on kästud toetada prohvetit maailmas, mida ähvardab nälg õigemeelsuse ja vaimsuse järele. Prohveti sõnadele kuuletudes, neid toetades ja au sees hoides näeme, et meil on usku võtta alandlikult vastu Issanda tahe ja tarkus ning leppida Tema ajastusega.

Me kuuletume prohveti sõnadele isegi siis, kui need võivad näida mõistetamatud, ebasobivad või ebamugavad. Maailma standardite kohaselt võib prohveti järgimine olla ebapopulaarne, poliitiliselt ebakorrektne või sotsiaalselt vastuvõetamatu. Kuid prohvetit järgida on alati õige. „Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!”13 „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!”14

Issand austab ja soosib neid, kes järgivad prohvetlikku juhatust. Kuulekus Eelijale päästis Sarepta lesknaise ja lõpuks ka tema poja elu. Nagu prohvet oli lubanud, oli „temal, samuti Eelijal ja naise perel ‥ süüa kauaks ajaks: ‥ Jehoova sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud!”15

Issand „toidab neid, kes Tema peale loodavad”.16 Prohveti sõnad on meie hingele justkui manna. Kui neist osa saame, siis meid õnnistatakse, kaitstakse ja hoitakse nii ajalikult kui ka vaimselt. Nende sõnadest rõõmuga toitudes õpime, kuidas tulla Kristuse juurde ja elada.

Vanem Bruce R. McConkie kirjutas, et prohvetite kaudu „ilmutab Issand tõe päästmise kohta – ‥ päästmise kohta, mis on Kristuses – ja märgib maha ‥ tee, mis viib igavesse ellu. ‥ Issand annab igal ajastul oma rahvale vajalikke juhiseid, mis aitavad raskuste ja ohuga toime tulla. Kahtlemata seisavad meil ees ajad, kui miski muu peale taevast laskuva ja prohveti huulilt kostva Jumala tarkuse ei saa tema rahvast päästa.”17

Tänu prohveti sõnadele, mida mu Loorberi klassi õpetaja mulle õpetas, sain ma nägemuse, milline peaks välja nägema templiabielu. Prohveti sõnad andsid mulle usku ja lootust, et ma võin valmistuda rajama õnnelikku kodu. Järjepidev muistsete ja praeguste prohvetite õpetuste uurimine toetas mind neil pingelistel ja tihtipeale kurnavatel aastatel, mil ma seitse last ilmale tõin, neid õpetasin ja nende eest hoolitsesin. Prohvetite sõnad, mida loeme pühakirjadest või mida kuuleme kõnepuldist räägitavat, on täis lohutust, armastust, jõudu ja rõõmu, mis meid kõiki vallata võib.

Kui järgime prohvetite sõnu, siis rajame oma kodu ja elu igavesti kindlale alusele, „oma Lunastaja kaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, ‥ et kui kurat saadab välja oma vägevad tuuled, jah, oma nooled keeristuules, jah, kui kogu tema rahe ja tema vägev torm peksavad teid, ei ole sel mingit võimu teie üle, et tõmmata teid alla lõputu[sse] häda[sse] ja viletsu[sse]”.18

Valik on meie. Me võime otsustada Kristuse sõnu, mida Tema teenijad on kõnelenud, ka eirata, neid tähtsusetuks pidada, jalge alla trampida või nende vastu mässata. Kuid Päästja õpetas, et need, kes seda teevad, lõigatakse Tema rahva seast ära.19

Kui me loeme ja uurime prohvetlikke sõnu usuga Kristusesse ja tõelise kavatsusega, siis kõneleb Püha Vaim meie meelde ja südamesse tõde. Avagem oma kõrvad, et kuulda; südamed, et mõista; ja meeled, et Jumala saladused avaneksid meile nähtavaks.20

Ma tunnistan, et Joseph Smith oli ja on prohvet, kelle Jumal kutsus taastama maa peale Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja Tema preesterlust. Ja ma tunnistan, et president Monsoni näol juhib tänapäeval meid tõeline Jumala prohvet. Otsustagem toetada prohveteid ja elada vastavalt nende sõnadele, kuni saame ühtseks usus, puhastatud Kristuses ja täidetud teadmisega Jumala Pojast. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.

Viited

  1. ÕL 132:7; vt ka Handbook 2: Administering the Church 2010, lk 2.1.1: „Jeesus Kristus hoiab kõiki oma Kiriku preesterluse võtmeid. Ta annab igale oma apostlile maapealse Jumala kuningriigi võtmed. Vanim elav apostel, Kiriku president, on ainus inimene maa peal, kellel on volitus rakendada kõiki preesterluse võtmeid.”

  2. Reuben Clark Jr. When Are the Writings and Sermons of Church Leaders Entitled to the Claim of Scripture? Kõne seminari ja instituudi töötajatele, Brigham Youngi ülikool, 7. juuli 1954

  3. ÕL 21:4–6.

  4. Reuben Clark Jr. When Are the Writings and Sermons of Church Leaders Entitled to the Claim of Scripture?

  5. ÕL 68:4.

  6. ÕL 1:38.

  7. Ef 2:20.

  8. Ef 4:14.

  9. Ef 4:12–13.

  10. 1Kn 17:10.

  11. 1Kn 17:11–13.

  12. 1Kn 17:14.

  13. Js 55:9.

  14. Õp 3:5.

  15. 1Kn 17:15–16.

  16. Roger Hoffman. Consider the Lilies, 1991.

  17. Bruce R. McConkie. A New Witness for the Articles of Faith, 1985, lk 478; kirjavahemärke on muudetud.

  18. Hl 5:12.

  19. Vt 3Ne 20:23.

  20. Vt Mo 2:9.