2008
ʻOku Ou ʻIlo ʻOku Moʻui ʻa Hoku Huhuʻí
Māʻasi 2008


ʻOku Ou ʻIlo ʻOku Moʻui ʻa Hoku Huhuʻí

Ko hoku ʻuluaki taʻu ia ʻi he ʻUnivēsiti Pilikihami ʻIongi-ʻAitahoó (ka naʻe ui he taimi ko iá ko e Ricks College), pea ne u ʻofa ki hoku fāmilí. Ka ʻi ha hili pē ha ngaahi māhina siʻi ʻeku ʻalu ki heʻeku ngaahi kalasí, ne u ongoʻi fiefia leva. Ne u ʻi hoku lokí ʻo fai ʻeku ako ʻi he taimi ne fai mai ai ʻa e telefoní.

Naʻe tete e leʻo ʻo ʻeku faʻeé ʻi heʻene pehē mai, “Ko e ongoongo fakamamahi ʻeni kiate koe, Kilisi. Kuo mālōlō hoʻo tamaí ko e tuʻu e tā hono mafú.”

Kuo ʻikai toe ha ongo ʻene ʻalu hake heʻeku feinga ke mahino kiate au e meʻa ne u toki fanongo ki aí. Ne u toki sio pē ki heʻeku tamaí he ngaahi ʻaho siʻi kuo hilí, ka naʻe ʻikai haʻaku fakakaukau ko ʻeku sio fakaʻosi ia kiate iá. Naʻe fakaʻohovale ki homau fāmilí kotoa ʻa e mālōlō ʻa e tangataʻeikí; naʻe toe fakaʻohovale foki ki homau uōtí. Ko e taʻu 53 pē ia ʻo e tangataʻeikí, pea ko ʻemau pīsopé ia.

Naʻe lahi e ʻaʻahi angé mo e ngaahi telefoni mei he fāmilí, kaungāmeʻá, kāingalotu ʻo e uōtí, mo e kaungāʻapí ʻi he ngaahi ʻaho ne hoko atú. Ne mau ongoʻi ʻa e fuʻu ʻofa lahi meiate kinautolu ne nau ʻi aí. ʻI he meʻafakaʻeiki ʻo e tangataʻeikí, naʻe vahevahe ai ʻe he kau mēmipa ʻo e fāmilí e ngaahi meʻa ne mau manatu ki ai ʻi heʻemau moʻui fakafāmili mo iá, pea naʻa mau fakamoʻoni ki he palani ʻo e fakamoʻuí mo e moʻui hili ʻa e maté.

Ko ha husepāniti angatonu ʻeku tamaí, ko ha mēmipa moʻui līʻoa, naʻá ne kau ki he polokalama Sikautí, pea ko ha tamai lelei moʻoni ia. Naʻe faitāpuekina ha kakai tokolahi koeʻuhi ko ʻene founga moʻuí. Hili e meʻafakaʻeikí, naʻe tāpuakiʻi e faʻitoká ʻe hoku tuongaʻane lahi tahá, pea tuʻu pē homau fāmilí ʻo tangi ʻi heʻemau hivaʻi ʻa e “Fānau Au ʻa e ʻOtuá” (Ngaahi Himi, fika193).

Ne u foki ki he akó he ʻaho hili e meʻafakaʻeikí. Naʻe ʻikai te u fiefia ke foki, ka ne u ʻiloʻi kuo pau ke hoko atu ʻeku moʻuí mo fakahoko hoku ngaahi fatongiá. Naʻe faingofua ange e ngaahi ʻaho ʻe niʻihi ʻi ha ngaahi ʻaho ʻe niʻihi. Ne lahi e taimi ne u nofo ai ʻo fakakaukau ki heʻeku tamaí, pea ne u fakafalala pē ki he ʻilo ne u maʻu ki he palani ʻo e fakamoʻuí pea mo ʻeku tui kia Sīsū Kalaisí, ke tokoniʻi au ʻi heʻeku fehangahangai mo e ngaahi faingataʻá pea mo ʻeku ngaahi fehuʻí.

Hili ha uike nai ʻe ua mei he mālōlō ʻeku tangataʻeikí, ne u ʻalu mo ʻeku tohinoá ki ha falelotu ʻi loto ʻapiako pē ke u hiki ai e ngaahi ongo ne u maʻú mo e ngaahi meʻa naʻe hoko ʻi he mālōlō ʻeku tangataʻeikí. ʻI heʻeku hiki iá, ne u ongoʻi e mālohi ʻa e Laumālié peá u ʻiloʻi fakapapau ai ʻoku ʻofa ʻeku Tamai Hēvaní ʻiate au, ʻoku ʻi ai ʻEne palani makehe pē maʻaku, pea he ʻikai teitei ʻi ai ha taimi te u tuēnoa ai. ʻI he ʻosi ʻeku hiki ʻeku tohinoá, naʻe tā e fafangú kae ongo mai foki ʻi he meʻa fakaongo leʻolahí hono tā mai ʻo e himi “ʻOku Moʻui Hoku Huhuʻí” (Ngaahi Himi, fika 68). Naʻe haʻu ki heʻeku fakakaukaú ʻa e ngaahi lea ʻo e himí:

ʻOku moʻui hoku Huhuʻí.

Te u fiemālie ai.

Pea ʻe tuʻu ʻi māmani.

ʻI he ʻaho fakamuí….

Ko e mamahí ni ʻe ʻosi

Pea mo e loʻimata ní.

Te Ne fakafiefia,

ʻA hoku loto moʻuá.

ʻOku ou ʻilo ʻoku moʻui hoku Huhuʻí, pea ʻoku ou ʻilo ʻokú Ne ʻofa ʻiate au. Koeʻuhi naʻá Ne toe tuʻu mei he maté, ʻoku ou ʻiloʻi ai ʻe toe moʻui foki mo ʻeku tamaí mo kinautolu kotoa ʻoku tau ʻofa ai ka kuo nau muʻomuʻa atú. Ko ha toki ongo fakafiemālie ia ke ʻiloʻi ʻa e ngaahi moʻoni ko ʻení.

Paaki