Stap Andastanem Islam
Ol foto oli kam long Getty Images
Wan glas peinting blong 19 senturi we i soem Kaaba long Meka, siti we Muhammad i bon long hem mo i siti we i moa tabu long wol blong Islam.
Long gud saed o nogud saed, i no gat wan dei we i pas we oli no putum Islam mo ol Muslim long nius. Wanem we yumi andastanem, plante long olgeta we oli no Muslim—wetem olgeta Lata-dei Sent—oli wantem save, mo oli wari. ?Yumi stap serem eni samting we i semsemmak wetem ol Muslim neiba blong yumi? ?Yumi save laef o wok tugeta?
Faswan, sam histri bakgraon bae i save help:
Long 610 A.K.D, wan medelman blong Arebia, we i wan bisnisman, nem blong hem Muhammad, i klaem long ol hil antap long hom taon blong Meka blong tingting mo prea abaot ol defren tingting blong relijin we i stap raon long hem. Afta long hemia, hem i talem se hem i kasem wan visen we i singaotem hem olsem wan profet long ol pipol blong hem. Taem ia i makem stat blong relijin we oli save long hem olsem Islam (iss-LAAM) wan toktok we i minim, “blong stap andanit long rul” (blong God.) Wan man we i bilif long Islam, oli singaotem hem wan Muslim (MUSS-lim), we i minim “we i stap andanit long rul.”
Afta long hemia, Muhammad i talem se hem i bin kasem plante revelesen kasem taem hem i ded kolosap 25 yia afta. Hem i bin serem ol samting wetem olgeta we oli stap long homtaon blong hem fastaem; hem i givim woning se bae ol tabu jajmen bae oli kam; i askem olgeta we oli lisin long hem blong oli sakem sin mo blong oli lukaot gud long ol wido, olgeta we oli no gat papa mo mama, mo olgeta we oli pua; mo hem i prijim se evri man we i ded bambae i laef bakegen long ded, mo i prij abaot jajmen blong God.
Be, fasin blong daonem olgeta mo kasem hadtaem i kam strong tumas, mekem se hem mo olgeta we oli folem hem oli mas ronwe i go long taon ia blong Medina, we i samples fo dei blong ron long kamel i go long Not.
Long ples ia, rol blong Muhammad i jenis bigwan.1 Hem i nomo wan man we i stap prij mo givim woning nomo, be hem i kam man we i putum loa, i kam wan lida blong politik blong wan impoten taon long Arabia, mo afta long hemia, blong Peninsula blong Arabia. Eli setap blong wan komuniti blong ol man blong biliv i givim long Islam wan aedentiti blong relijin we rus blong hem i stap long loa mo jastis mo hemia i stap olsem wan samting we i makemaot olgeta bigwan.
Tufala prinsipol grup we oli kamaot long medel blong olgeta we oli stap folem Muhammad afta long ded blong hem 632 A.K.B, we i seraotem olgeta from oli no agri long hu nao bae i kam afta olsem lida blong komuniti blong Islam.2 Bigwan long ol grup ia, oli kam blong singaotem olgeta Sunni (we i klemem blong folem sunna, o kastom praktis blong Muhammad mo kastom ia i no strong tumas long saed blong hu nao bae i tekem ples blong man). Narawan, we i groap long saed blong hasban blong gel blong Muhammad, ‘Ali, oli singaotem shi‘at ‘Ali (grup blong ‘Ali) mo naoia oli save nomo long hem olsem, Shi‘a. Olgeta oli no olsem ol Sunni; Shi‘a (we oli save tu olsem Shi‘ite (Sihaet) o Shi‘i Muslim,) oli biliv se raet blong kam afta long Muhammad olsem ol lida blong komuniti ia, raet ia i blong wan man, we i famli we i moa kolosap long Profet Muhammad, we i ‘Ali, mo olgeta we oli gat raet long ol samting blong hem.
Nomata oli no agri long ol samting ia, wol blong Islam i bin kam moa strong long yuniti, long saed blong relijin, bitim ol Kristin man. Moa long hemia, blong plante handred yia afta long 800 A.K.B., fasin blong laef blong ol man Islam i wan we i beswan long wol long saed blong saens, meresin, matematik, mo tingting blong man.
Ol Stamba blong Doktrin mo Praktis blong Ol Muslim
Ol revelesen we Muhammad i klemem se hem i bin kasem, oli stap tugeta insaed long wan buk we oli singaotem Qur’an (Koran) we i kamaot long wan toktok long Arab, qara’a “blong rid”, o blong “talem bae hat”) we i kamaot 10 o 20 yia afta long ded blong hem. Buk ia i gat 114 japta, mo hem i no wan stori abaot Muhammad. Olsem Doktrin mo Ol Kavenan, hem i no wan man we i talem wan storian; Ol Muslim oli tekem se Hem i toktok mo ol toktok we i kam long God we Hem i bin givim stret i go long Muhammad.3
Ol Kristin man we oli ridim buk ia, bambae oli faenem se plante samting kolosap i semmak. Eksampol, hem i tokbaot kriesen blong God we i yunives we Hem i bin mekem long seven dei, taem we Hem i bin putum Adam mo Iv long Garen blong Iden, devel we i temtem tufala, taem tufala i foldaon, mo singaot blong wan laen blong ol profet (we plante long olgeta oli stap long Baebol). Olgeta profet ia, insaed long Qur’an, oli tokbaot olgeta olsem ol Muslim, we oli putum olgeta anda long God.
Abraham, we oli tokbaot olsem fren blong God, nem blong hem i stap plante long ol toktok ia.4 (Wetem sam samting moa, oli biliv se hem i bin kasem ol revelesen we hem i bin raetemdaon, be oli bin lus.5) Moses, Fero, mo Eksodas blong ol pikinini blong Isrel, oli gat wan pat tu insaed.
I sapraes blong luk se, Meri, mama blong Jisas, nem blong hem i kamaot 34 taem insaed long Qur’an, be i kamaot 19 taem nomo insaed long Niu Testeman. (Meri i wan woman nomo, we nem blong hem i kamaot insaed long Qur’an.)
Wan toktok blong Qur’an we i stap kamaot oltaem i doktrin blong tawhid (taw-HEED), wan toktok we oli save transletem olsem “wan man nomo”, o moa stret olsem “mekem wan.” Hem i ripresentem wan long ol stamba prinsipol blong Islam: se i gat wan hae tabu man nomo. “Hem i no gat pikinini, mo Hem i no pikinini blong wan,” Qur’an i talem, “mo i no gat wan olsem hem.”6 Wanem i kam afta, i tru, i wanem i defren evriwan bitwin Islam mo ol Kristin man: Ol Muslim oli no biliv se Jisas Kraes i wan god, o oli no biliv long Tabu Spirit. Hem i talem tu se, nomata evri pipol oli ol kriesen blong God, folem doktrin blong Islam, yumi no ol pikinini blong Hem.
Be yet, Ol Muslim oli biliv se Jisas i no bin gat sin mo i bin wan profet blong God, we i bon long wan woman we i no go yet wetem man, we i gat wan stamba wok blong mekem long ol las dei. Insaed long Qur’an, oli tokbaot Hem plante taem mo long wan fasin we i gat respek.
Ol Stamba Tijing mo Praktis blong Ol Muslim
Olgeta “Faef Pos blong Islam” olsem we oli stap singaotem—we oli no stap long Qur’an be long wan toktok we oli stap talem se i kam long Muhammad—i putum sam stamba doktrin blong Islam i stap:
1. Testemoni
Sapos Islam i gat wan wol ofisol tok, hem i shahada (sha-HAD-ah), “wok blong fet,” o “testemoni.” Toktok ia, i tokbaot wan toktok long Arab, se, sapos oli transletem, bae i talem olsem: “Mi testifae se i no gat wan god be God [Allah] nomo, mo Muhammad i Mesenja blong God.” Shahada i wei blong go insaed long Islam. Blong talem toktok ia baehat wetem tru bilif, hem i wan samting blong mekem blong kam wan Muslim.
Toktok long Arab we i semmak long toktok ia, God, hem i Allah. Sot toktok blong ol toktok ia, al- (“ia”) mo ilah (“god”), i no wan stret nem be i wan taetol, mo i kam kolosap long toktok blong Hibru Elohim.
From se i no gat prishud blong Islam, i no gat prishud odinens. Mo i no gat wan Islam “jos.” From hemia, blong save talem shahada, long wan wei, i wei blong Islam we i semmak long baptaes. From se i no gat wan oganaes wol lidasip we i setap i stap mo i semmak, i mekem se i gat ol nara samting oli kam antap. Eksampol, i no gat wan lida we i lukaot long evri Muslim long wol, mo i no gat wan man nomo we i toktok long bihaf blong ful komuniti. (Muhammad, long wol, oli lukluk long hem se hem nao i las profet.) Hemia i minim tu se i no gat jos we oli save eskomuniketem ol teroris o olgeta we oli tekem bilif blong olgeta i go tumas.
2. Prea
Plante we oli no Muslim oli save se ol Muslim oli gat wan prea we oli mekem oltaem, salat (sa-LAAT), we i mekem se bae oli bodaon long prea folem wan namba blong taem, mo i hapen faef taem long wan dei. Blong talem baehat ol ves we oli stap insaed long Qur’an mo tajem fored blong hed blong olgeta i go long graon, i soem se tingting blong olgeta i stap daon blong folem tingting blong God. I gat wan moa prea we oli save mekem kwiktaem, we oli singaotem, du‘a, we oli save mekem eni taem mo i no nidim blong oli bodaon long prea.
Long ol prea long medeldei long Fraedei, ol man we oli Muslim oli mas, mo ol woman Muslim oli save joen blong prea insaed long haos blong prea we oli singaotem mosque (moske) we (i kamaot long lanwis blong Arab, masjid, o “ples blong stap bodaon long prea”). Insaed ia, oli go joen ol man long wan ples, mo ol woman long wan ples, mo oli stap folem laen, mo oli prea folem imam blong moske; imam (ee-MAAM, i kamaot long lanwis blong Arab, amama, we i minim “long fored blong”), mo oli lisin long wan sot tabu toktok. Be ol Fraedei ia oli no semmak long Sabat; nomata we “wiken” long plante Muslim kantri senta oli long yawm al-jum‘a (“dei blong kam tugeta”) o Fraedei; mo long dei ia, oli save wok mo hemia i no wan sin.
3. Ol Ofring
Zakat (za-KAAT, we i minim “we i mekem yu kam klin gud”) i blong mekem ol donesen wetem jareti blong sapotem olgeta we oli pua, mo tu, ol moske mo ol nara samting blong Islam. Plante taem, oli kalkuletem se hem i 2.5 pesen blong ful mane blong wan Muslim, mo i stat long wan minimom amaon. Long sam Muslim kantri, ol ofis blong gavman nao oli kolektem. Long sam nara kantri, wanwan i givim folem tingting blong hem.
4. Livim Kakae
Evri yia, ol strong Muslim oli no kakae, dring mo no slip wetem hasban o waef blong olgeta stat long taem we san i girap i go san i draon, mo hemia blong wan ful manis blong Ramadan. Oli givim taem blong olgeta blong givim samting i go long olgeta we oli pua mo blong ridim Qur’an long manis ia.7
5. Tabu Trip
Ol Muslim we oli gat gudfala helt mo risos blong mekem, oli sapos blong mekem wan tabu trip i go long Meka, wan taem long ful laef blong olgeta. (Wan visit i go long Medina, we i seken siti long Islam we i moa tabu, hemia tu oli save mekem be i no wan mas.) Long ol fetful Muslim, blong mekem olsem i wan taem we i fulap long spirit mo i tajem hat blong olgeta; hem i wan samting olsem blong go long jeneral konfrens long Sol Lek o blong go insaed long tempol blong fas taem.
Sam Samting we I Stap Gohed
Trifala poen we olgeta we oli no Muslim oli wari long hem long saed blong Islam, hem i, vaelens long saed blong relijin; loa blong Islam, o loa blong shari‘a, mo fasin blong Islam blong tritim ol woman.
Sam we oli go tumas, oli bin yusum toktok ia, jihad blong tokbaot nomo “tabu wo, o holi wo,” be toktok ia, stret mining blong hem, i “wok long aksen,” be i no prea “nomo” mo stadi long skripja.
Ol Muslim man blong loa mo man blong givim tingting, oli gat ol defren wei blong andastanem jihad. Ol standet sos blong loa oli toktok, oli talem se, eksampol, se wan jihad ami we oli akseptem i mas difendem hemwan, mo olgeta we oli agensem, oli mas givim woning blong letem se i gat janis blong stopem ol aksen we i save mekem man i faet. Sam man blong loa mo sam nara Muslim man blong givim tingting oli toktok, oli talem se jihad i save disaed blong tekem eni aksen we i blong gud blong komuniti blong Islam, o blong mekem wol i kam moa gud. Oli talem se Muhammad i seperetem “jihad we i hae moa” mo “jihad we i daon moa.” Hemia laswan, hem i blong mekem wo. Be jihad we i hae moa i blong faet agensem jastis we i no stret, mo tu, hem i fasin blong man o woman blong no traem blong laef long stret mo gud fasin.
Tedei, ol teroris blong Islam oli klemem se oli mekem hemia from relijin, be yumi save talem se hemia oli sam nomo we oli komplen long saed blong ol sosol samting, politik mo ekonomi problem, be i no go nating wetem relijin olsem oli stap talem.8 Antap long hemia, hem i impoten blong luk se bigfala namba blong ol Muslim long wol, oli no joen wetem ol teroris ia long ol strong faet blong olgeta.9
Shari‘a i wan nara poen blong wari blong olgeta we oli no Muslim. Aot long Qur’an mo long hadith— oli karem sam sot ripot long wanem we Muhammad mo ol gudfala fren blong hem oli bin talem mo mekem, mo hemia i stap olsem ol eksampol blong fasin blong ol Muslim, mo tu, i kam ademap mo eksplenem sam toktok insaed long Qur’an—Shari‘ai wan standet blong fasin blong ol Muslim.10 Ol rul we i lidim fasin blong dresap blong ol man mo ol woman (olsem hijab, o vel) oli stap insaed long shari‘a; long samfala Muslim kantri, oli folem stret, be sapos no, wanwan i gat joes blong folem o no. Shari‘a i tokbaot ol samting olsem fasin blong kipim wan i klin; taem blong prea mo wanem i stap long prea; mo ol rul we i lidim ol mared, ol divos, mo samting we i kam long ol papa mo mama afta long ded. From hemia, taem ol Muslim oli talem long ol sevei we oli wantem folem shari‘a, maet oli stap talem wan politik toktok, o maet i no wan politik toktok. Oli stap talem nomo se oli wantem blong laef stret olsem ol Muslim.
Plante we oli no Muslim, taem oli tingting long Islam tritmen blong ol woman, oli tingting long fasin blong gat plante woman, mo ol vel. Be, ril kalja i moa bigwan long hemia. Plante ples long Qur’an i talem se woman i semmak long man, mo sam i talem se oli mas stap anda long rul. I tru, se i gat ol praktis long plante kantri blong Islam—we plante taem oli gat rus long kalja bifo Islam i kam, o ol kastom we oli stap finis i kam—we i tekem se ol woman oli mas obei nomo. Be, i gat plante defdefren wei we Ol Muslim oli luk rol blong ol woman, mo hemia i jenis folem ol kantri, mo i jenis folem ol defren pat insaed long wan kantri.
Olsem Wanem Ol Lata-dei Sent oli Luk long IslamNomata ol defdefren bilif blong yumi, ?olsem wanem nao ol Lata-dei Sent oli kam blong gat wan gudfala rilesensip wetem Ol Muslim?
Faswan, yumi mas luksave se ol Muslim oli gat raet blong “wosip long fasin we oli wantem, long weaples we oli wantem, o wanem we oli wantem” (Ol toktok blong Bilif 1:11). Long 1841, Ol Lata-dei Sent long siti kaonsel blong Nauvu oli bin pasem wan odinens long saed blong fridom blong relijin, we i givim “gud fasin mo semmak janis” i go long “ol Katolik, Ol Presbiterian, Ol Metodis, Ol Baptis, Ol Lata-dei Sent, Ol Kweka, Ol Episkopal, Ol Yunives Pipol, Ol Yuniti Pipol, Ol man blong Muhammad [ol Muslim], mo evri nara grup blong relijin mo fet.”11
Yumi mas tingbaot tu se ol lida blong yumi long Jos oli bin talem ol gudfala samting taem oli talem tangkyu long man we i statem Islam. Long 1855, eksampol, long wan taem we plante Kristin man oli poenem fingga long Muhammad olsem anti-Kraes, ol Elda ia, Joj A. Smit (1817–75) mo Parli P. Prat (1807–57) blong Kworom blong Olgeta Twelef Aposol, tufala i givim ol longfala toktok we i givimaot wan stret mo ful andastaning abaot Islam histri, be tu, i presem Muhammad. Elda Smit i talem se Muhammad “God i leftemap hem from wan stamba tingting”, blong hem i prij agensem fasin blong wosip blong ol aedol, mo hem i talem se hem i sore long ol Muslim, we, semmak olsem ol Lata-dei Sent, oli faenem i had blong man i raetem “wan ones histri” abaot olgeta. Taem hem i toktok stret afta, Elda Prat i talemaot se hem i luksave ol tijing blong Muhammad mo klin fasin mo setap blong Muslim sosaeti.12
Wan ofisol toktok i jes kamaot long 1978 we i kam long Fas Presidensi. Toktok ia i talemaot se Muhammad i stap long medel blong ol “bigfala lida blong wol,” i talem se, olsem olgeta, Muhammad i bin “kasem wan smol pat blong laet blong God. Ol trutok blong gud fasin, God i bin givim long ol lida ia,” Presiden Spencer W. Kimball, N. Eldon Tanner, mo Marion G. Romney oli talem, “blong givim laet long ol ful nesen mo blong tekem man i kam blong andastanem samting long wan level we i moa hae.”13
Bildimap Yumi Antap long Ol Samting we Oli Semsemmak
I nomata se Ol Lata-dei Sent mo Ol Muslim oli gat samting i defren long ol impoten mata—olsem we Jisas Kraes i hae, rol blong Hem olsem Sevya, mo koling blong ol profet blong tedei—yumi gat plante samting we i semmak. Yumi tugeta i bilif, eksampol, se yumi ansa long fored blong God from ol fasin blong yumi, se wanwan i mas traem blong laef long stret mo gud fasin, mo gat wan sosaeti we i gud mo i stret, mo bae yumi laef bakegen long ded mo bambae yumi stanap long fes blong God blong kasem jajmen.
Tugeta, ol Muslim mo ol Lata-dei Sent oli biliv se i impoten tumas blong gat ol strong famli, mo long tabu komanmen ia blong helpem olgeta we oli pua, mo blong yumi soemaot fet blong yumi tru long ol aksen blong stap olsem ol disaepol. I no gat risen from wanem ol Lata-dei Sent mo Ol Muslim oli no save wokbaot saedsaed, mo taem i gat ol taem, blong wok tugeta long ol komuniti we, moa i go, yumi faenem se yumi stap ol neiba long wan wol we i nomo luksave God. Tugeta, yumi save soem se fet blong relijin i save kam wan strong paoa blong mekem gud, be i no wan ples blong traehad mo faet, olsem sam oli stap talem.
Qur’an i soem wan wei blong laef tugeta long pis nomata wanem we i defren i stap: “Sapos God i bin wantem, hem i bin save mekem yufala i kam wan singgel komuniti nomo. Be hem i wantem testem yufala long wanem we Hem i bin givim long yufala. Mekem se, kompit blong mekem ol gudfala wok. Bambae yufala evriwan i gobak long God, mo bambae Hem i talem long yufala long saed blong ol samting we yufala i no stap agri long olgeta.”14