2020
Kāingalotu Foʻoú: Ko e Feituʻu Eni Ke Ke ʻi Aí
Māʻasi 2020


Kakai Lalahi Kei Talavoú

Kāingalotu Foʻoú: Ko e Feituʻu Eni Ke Ke ʻi Aí

ʻOkú ke feinga nai ke feau ha ngaahi fakatetuʻa ʻoku hala?

ʻĪmisi
different shoes

ʻOkú ke fakafeʻiloaki fēfē koe ʻi he taimi ʻokú ke fetaulaki ai mo ha tahá? Ko e hā ha ngaahi meʻa ʻoku mahuʻinga fekauʻaki mo koe? Ko hoku hingoá ko Palaieni. Pea ʻoku ou kau ki he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. Ka naʻe ʻikai ke u ongoʻi maʻu pē ʻoku tali au ʻe he kāingalotú.

Naʻá ku kau ki he Siasí ʻi hoku fuofua taʻu he ʻunivēsití. Ne hangē ne lau momeniti pē hili ʻeku papitaisó kuo kamata e fehuʻi taumuʻa lelei pē ʻa e kāingalotú, “Te ke ngāue fakafaifekau?” Ko e ngāue fakafaifekaú, ne ʻikai ko ha meʻa ia naʻá ku fuʻu fakakaukau fakamaatoato ki ai. Ka naʻá ku ongoʻi ko e tali ne nau ʻamanaki mai ki aí ko e, ʻio.

ʻOku Ou Feʻunga Naí?

Hili ha taʻu ʻe taha mei heʻeku kau ki he Siasí, naʻá ku maʻu hoku uiuiʻí ke u ngāue ki ʻIngilani pea naʻá ku tūʻuta mo e loto-vēkeveke ke akoʻí. Ka ʻi he hili pē ha ngaahi ʻaho siʻi, ne u fakatokangaʻi naʻá ku taʻelata. Naʻe ʻikai ke u mateuteu ke u ngāue fakafaifekau taimi-kakato.

Lolotonga ʻeku vahevahe ʻeku ngaahi ongó mo e palesiteni fakamisioná, naʻá ne ongoʻi ne ueʻi ia ke ne hivaʻi mai ʻa e “Lolotonga ʻEku Nofó” (Ngaahi Himí, fika. 133) ʻi he telefoní. Ne u ongoʻi naʻe kiʻi faikehe, ka naʻá ku ongoʻi maama mo māfana ai.

Pea naʻe hili ha uike ʻe taha mei ai naʻá ku foki ʻi he vakapuná ki ʻapi. Naʻá ku fāinga mo ʻeku ngaahi ongó he kotoa e taimi folaú. Naʻá ku ongoʻi lomekina ʻi heʻeku hohaʻa pe ko e hā e fakakaukau ʻa e niʻihi kehé kau ki heʻeku filí. Naʻá ku ʻita kiate au pē ʻi he ʻikai ke u ngāue ʻi ha taʻu kakato ʻe uá—hili ko iá, ne u tuku hoku ngaahi kaungāmeʻá mo e fāmilí pea toloi e akó ke ngāue fakafaifekau. Kuó u kātekina ha mamahi lahi, pea neu ongoʻi eni ʻo hangē kuo liʻaki au ʻe he Tamai Hēvaní ʻi heʻeku faingataʻaʻiá. Naʻá ku fifili pe kuó u kei kau koā [ki he Siasí] koeʻuhí kuo teʻeki ai ke u feau e ngaahi ʻamanakí.

Haʻu ʻi Ho Tuʻunga Lolotongá

Hili ha uike ʻe taha ʻo ʻeku foki ki ʻapí, naʻe fakaafeʻi au ʻe he fāmili ʻo hoku kaungāmeʻa lelei tahá ke mau mamataʻi ha fakatahaʻanga ʻo e konifelenisi lahí. Naʻe ʻikai ke u fie fai ia. Ka naʻá ku ʻalu pē.

ʻI he vaeuaʻanga ʻo e fakatahá, naʻe lue ʻa ʻEletā Sefilī R. Hōlani ki he tuʻunga malangá ʻo ne pehē, “[ʻOku ou ongoʻi fiefia mo ʻamanaki lelei he ʻahó ni]”—ko e meʻa tatau pē ia mo e meʻa naʻe hiva fakafokifā mai ʻe heʻeku palesiteni fakamisioná ʻi he uike ʻe ua kimuʻá. Naʻe fanafana mai ʻa e Laumālié, “Ko e Siasi ʻeni ʻokú ke kau ki aí.” ʻI he miniti ʻe 15 ne hoko atu aí, naʻe liliu moʻoni ʻeku fakakaukaú.

ʻOku faingofua ke tau ongoʻi ʻoku ʻikai ke tau kau ʻi he taimi ʻoku tau ongoʻi ai ʻoku tau tōnounou mei he ngaahi fiemaʻu ʻa e niʻihi kehé. Ka ʻoku tau tōnounou kotoa pē (vakai Loma 3:23). Ko e moʻoni, ʻoku folofola ʻa e ʻOtuá ʻoku ʻi ai ha feituʻu maʻatautolu ʻi Hono Siasí (vakai 1 Kolinitō 12:20–23).

Naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Hōlani lolotonga ʻene lea ʻi he konifelenisí: “ʻOku folofola mai kiate kitautolu ʻe ha Tamai ʻofa ʻo pehē ‘Haʻu ʻi ho tuʻunga lolotongá.’ [Ka ʻokú] Ne toe tānaki mai, ‘Kuo pau pē ke ke liliu’” (“Ngaahi Hiva ʻoku Hivaʻi mo ʻIkai Hivaʻí,” Liahona, Mē 2017, 51). ʻOku finangalo ʻa e ʻOtuá ke tau ʻi heni ʻo tatau ai pē pe ko hai kitautolu pe ko e hā kuo tau faí koeʻuhí te Ne malava ai ke tokoniʻi kitautolu ke tau liliu ki he tuʻunga ʻoku totonu ke tau hoko ki aí (vakai 3 Nīfai 18:22).

Kimuʻa peá u fanongo ʻi he lea ʻa ʻEletā Hōlaní, naʻá ku fakakaukau ko e ʻuhinga ʻo e kau maí ke feau ʻa e ngaahi ʻamanaki kotoa pē. Kuo mahino ʻeni kiate au ko e Siasi ʻa e ʻEikí ʻoku ʻikai maʻá e niʻihi kuo ʻosi haohaoá ka ʻoku tokoni ia ke fakahaohaoaʻi ʻa kinautolu ʻoku ʻikaí. Pea ʻi he taimi ʻokú ke feinga ai ke muimui kiate Iá, ʻokú ke kau ki Hono Siasí.

Paaki