November

Aupaklikkus on armastus ja austus Jumala vastu

„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.” (Matteuse 22:37)

Täiendage soovitusi omaenda mõtetega. Mõelge, kuidas tutvustada lastele õpetuse sisu, aidata neil seda mõista ja ellu rakendada. Küsige endalt: „Mida lapsed õppimiseks ette võtavad ja kuidas ma saan aidata neil tunda Vaimu?”

1. nädal: Aupaklikkus on armastus ja austus Jumala vastu.

Tutvustage õpetust: Näidake palvetava lapse pilti ja selgitage, et ta näitab armastust ja austust Jumala vastu. Öelge lastele, et teil on mõttes üks üheteistkümnetäheline sõna, mille tähenduseks on armastus ja austus Jumala vastu. Tõmmake tahvlile üksteist kriipsu, üks iga tähe jaoks sõnas aupaklikkus, ja paluge lastel tähti pakkuda. Kui lapsed pakuvad õige tähe, kirjutage see õigele kriipsule. Soovi korral paluge mõni vanem laps endale appi. Kui tegemist on väiksemate lastega, näidake neile pilti ja küsige, kuidas nad teavad, et see laps on aupaklik. Paluge lastel korrata üheskoos: „Aupaklikkus on armastus ja austus Jumala vastu.”

Aidake lastel mõista: Paluge lastel avada pühakirjad ja lugeda Johannese 14:15. (Kui lapsed on selle salmi möödunud aastal pähe õppinud, võiksite paluda neil seda peast ütelda.) Küsige lastelt, kuidas me näitame armastust Jeesuse Kristuse vastu. Paluge lastel jätta meelde sõnad „aupaklik” ja „aupaklikkus” ning panna käsi südamele iga kord, kui nad neid kuulevad.

Kordamine: Õpetuse lõimimine mõne tegevuse või pildiga aitab lastel seda meeles pidada (vt TNGC, lk 182–183). Esimese nädala teine tegevus aitab lastel meeles pidada, et aupaklikkus on seotud armastusega Jumala vastu, kui palume neil panna käe oma südamele. Kui soovite, korrake seda õpetust mitu kuud, pannes iga kord käe südamele, kui kutsute lapsi aupaklikkust välja näitama.

Innustage lapsi õpitut rakendama: Jagage lapsed väikestesse rühmadesse ja paluge arutada, kuidas nad saavad Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse vastu aupaklikkust näidata ühes järmistest olukordadest: kui nad on kirikus, kui palvetavad ja kui on kodus või koos sõpradega. Väiksemad lapsed võiksid joonistada pildi sellest, mida nad saavad teha. Paluge, et mõned lapsed jagaksid oma mõtteid kogu rühmaga. Innustage neid kodus perega oma mõtteid jagama.

2. nädal: Aupaklikkus sakramendi ajal aitab mul pidada meeles Jeesust Kristust.

Aidake lastel õpitut mõista ja rakendada: Paluge, et koguduse juhataja ja mõned Aaroni preesterluse hoidjad õpetaksid lastele sakramendi kohta. Paluge võimaluse korral, et nad viiksid lapsed sakramendisaali ning õpetaksid neile, mida sakrament sümboliseerib, näitaksid neile sakramendilauda, kohta, kuhu palvetamiseks põlvili laskutakse, ja lina, mida kasutatakse sakramendi katmiseks. Paluge ühel Aaroni preesterluse hoidjal selgitada, mida ta teeb, et igal nädalal kogudusele sakramenti jagada, ja miks on see püha eesõigus. Küsige lastelt, mida preesterluse hoidjad sakramendi õnnistamise ajal teevad, mis näitab Jumala vastu aupaklikkust (laskuvad palvetamiseks põlvili, katavad sakramendi valge linaga, riietuvad ja käituvad aupaklikult). Paluge lastel rääkida, mida saavad teha nemad, et näidata aupaklikkust Jeesuse Kristuse vastu sakramendi õnnistamise ja jagamise ajal.

Kui kutsute Algühingusse külalisesinejaid, siis tuletage neile meelde, et nende sõnum peaks olema lihtne ja lastele mõistetav. Kõik külalisesinejad peavad olema koguduse juhatuse poolt heaks kiidetud.

3. nädal: Ma saan olla aupaklik pühade paikade ja asjade vastu.

Tutvustage õpetust: Kirjutage tahvlile „Ma saan olla aupaklik pühade paikade ja asjade vastu” ja paluge, et keegi lastest loeks seda tervele Algühingule. Paluge lastel sulgeda silmad ja tõsta käsi, kui nad kuulevad, kuidas te mündi või nööbi põrandale kukutate. Rääkige lastele, et kirikuhoone on püha paik ning et vaikselt paigal istumine ja hoolikas kuulamine on üks viis oma aupaklikkust näidata. Paluge lastel rääkida muudest asjadest, mida nad saavad kirikuhoonetes teha, et olla aupaklikud.

Aidake lastel mõista: Pange välja pilt Moosesest ja põlevast kibuvitsapõõsast ning rääkige lugu pühakirjakohast 2. Moosese 3:1–10. Lugege ette 5. salm ja paluge lastel kuulata, miks palus Issand, et Mooses kingad jalast võtaks. Selgitage, et meie ei pea kingi jalast võtma, et aupaklik olla, kuid on palju, mida me saame teha, et olla aupaklikud pühade paikade ja asjade vastu.

Innustage lapsi õpitut rakendama: Pange välja mõned järgmised pildid: tempel või kirikuhoone, kodu, perekond, palvetaja, laps, pühakirjad, lasterühm, Algühingu klass ja sakrament. Katke kõik pildid suurema kangatükiga ja eemaldage üks piltidest. Eemaldage kangas ja paluge lastel öelda, millist pilti ei ole enam. Näidake puuduvat pilti ja paluge lastel öelda, kuidas nad saavad näidata aupaklikkust või lugupidamist pildil oleva vastu. Korrake tegevust teiste piltidega.

Mida lapsed õppimiseks ette võtavad? Kui esitate endale tegevusi ette valmistades selle küsimuse, aitab see lastel tegevustest osa võttes õppida. Näiteks kolmanda nädala kolmas tegevus võimaldab kõikidel lastel vestlusest, piltide vaatamisest ja mõtete jagamisest osa võtta.

4. nädal: Aupaklikkus Jumala vastu aitab mul teistest lugu pidada ja neid armastada.

Aidake lastel mõista (laulmine): Lugege ette järgmine lause ja laulge järgmist laulu. Kui lause loetud või laul lauldud, arutage esitatud küsimusi.

• Lugege üheskoos lauset: „Kui ma olen aupaklik, on seda näha minu sõnadest ja tegudest.” Küsige: Millised sõnad või väljendid näitavad aupaklikkust Taevase Isa ja teiste vastu? Mida me saame teha, et näidata teiste vastu aupaklikkust?

• „Headus just algab siit” (KL, lk 63). Küsige: Kuidas me saame oma sõprade vastu head olla?

• Küsige: Kes on mõned inimesed, kelle vastu peaksime head olema? Kuidas me saame nende vastu head olla?

Õpetage oma eeskujuga, kuidas olla teiste vastu armastav ja lugupidav (vt TNGC, lk 18–19). Olge abiks Algühingu õpetajatele neid julgustades ja toetades. Seejärel aidake lastel mõista, kuidas nemad saavad üksteist armastada ja julgustada.