2023
Feinga ki he Palanite Māʻasí
ʻEpeleli 2023


“Feinga ki he Palanite Māʻasí,”Ko e Kaumeʻá, ʻEpeleli 2023, 40–41.

Feinga ki he Palanite Māʻasí

Naʻe ʻi ai ha misiona ʻa Mīseli. Pea naʻe kamata kotoa ia ʻi he akó.

Naʻe hoko ʻa e talanoa ko ʻení ʻi he ʻIunaiteti Siteiti ʻo ʻAmeliká.

Naʻe tata ʻe Mīseli ʻa e patetá ki heʻene peletí. Naʻá ne sio takai he tēpilé ki hono fāmilí. Ko e siʻi taha ia ʻi ha fānau ʻe toko 10, pea ko honau niʻihi naʻe ʻi he ʻunivēsití he taimí ni. Naʻá ne saiʻia ke fanongo ki heʻenau talanoa fekauʻaki mo e meʻa ne nau akó.

Naʻe fehuʻi ange ʻe hono tuongaʻané “Ko e hā ʻokú ke fie ako ʻi hoʻo ʻalu ki he ʻunivēsití?” Naʻá ne ako ke hoko ko ha ʻenisinia.

Naʻe pehē ange ʻe Mīseli, “ʻOku teʻeki ai ke u ʻiloʻi lelei.”

Naʻá ne talaange, “Te ke lava pē mo koe ʻo hoko ko ha ʻenisinia. “ʻOkú ke fuʻu poto ʻaupito.”

ʻĪmisi
Taʻahine ʻoku tangutu ʻi he tesí ʻo fai ʻene ngāue mei ʻapi ʻi he fiká.

Naʻe saiʻia ʻa Mīseli ʻi he fakakaukau ko iá. Naʻá ne saiʻia ʻi he fiká mo e saienisí. Pea naʻe toe sai pē foki ʻa Mīseli ia ai. Naʻá ne ʻiloʻi naʻe finangalo ʻa e ʻOtuá ke ne ako. Pea naʻá ne ʻiloʻi te Ne tokoniʻi ia.

ʻI he fakaʻau ke matuʻotuʻa ange ʻa Mīselí, naʻá ne hū ki he ʻunivēsití ke hoko ko ha ʻenisinia. Naʻá ne ngāue mālohi ke ako. Naʻe faingataʻa ha ngaahi kalasi ʻe niʻihi. Ka naʻe ʻikai pē teitei foʻi ʻa Mīseli.

Lolotonga ʻene ʻi he ʻunivēsití, naʻá ne vahevahe ʻa e ongoongoleleí mo hono kaungāako ko Sione. Naʻá na mali kimui ange ʻi he temipalé. Naʻe ʻosi ʻa Mīseli pea maʻu mo hono mataʻitohi M.A. Naʻá ne hoko ko ha faʻē. Naʻá ne maʻu ʻa e ngāue naʻá ne fakaʻānaua ki aí ke tokoni ke hopoki ha ngaahi lōketi ke nau saveaʻi ʻa e vavaá! Naʻá ne hoko ko ha taki pea fokotuʻutuʻu ha ngaahi ngāue maʻa ʻene timí.

ʻI ha ʻaho ʻe taha naʻe kole ange ʻe he pule ʻo Mīselí ke ne ngāue ʻi ha ngāue makehe. Te ne tokoni ke faʻu ha lōpati ʻoku ui ko e rover (tokotaha fononga) ke ʻave ki Māʻasi. Naʻe fiefia ʻa Mīseli! Naʻe lau māhina ʻene faʻu ha ngaahi fokotuʻutuʻu foʻou mo fakalele ha ngaahi sivi.

ʻĪmisi
Ko e rover Loto Vilitaki ʻo Māʻasí

Ka ʻi he hili e ngāue ʻa Mīseli ʻi he rover ʻo Māʻasí ʻi ha meimei taʻu ʻe tahá, naʻá ne maʻu mo hono husepānití ha telefoni vitiō mahuʻinga. Ko Palesiteni Henelī B. ʻAealingi. Naʻe pehē ʻe Palesiteni ʻAealingi, “ʻOku mau fie fakaafeʻi kimoua ke mo hoko ko ha taki fakamisiona. Te mo tali ʻa e uiuiʻi ko ʻení?”

Naʻe fesiofaki ʻa Mīseli mo Sione. ʻI heʻena ngāue fakafaifekaú kuo pau ai ke tuku ange ʻe Mīseli ʻene ngāue naʻe fakaʻānaua ki aí. Te ne liʻaki hono hopoki ʻo e rover ʻo Māʻasí! Ka naʻá ne ʻiloʻi naʻe mahuʻinga ange ʻa e ngāue maʻá e ʻEikí. ʻI he taimi naʻe papitaiso ai iá, naʻá ne palōmesi te ne fai ha meʻa pē te Ne kole ange.

Naʻá ne tali ange, “ʻIo.” Naʻe kamokamo pē hono husepānití. “Te ma ngāue.”

Hili ha ngaahi uike siʻi mei he kamata ngāue fakafaifekau ʻa Mīseli mo Sioné, naʻe puna ha foʻi lōketi naʻe ʻi ai ʻa e rover ʻo Māʻasí. Naʻe ʻikai ke sio ki ai ʻa Mīseli. Naʻá ne fai ha ngaahi meʻa mahuʻinga kehe. Naʻá ne vahevahe ʻa e ongoongoleleí mo tokoniʻi ʻa e kau faifekaú ʻi honau misioná. Naʻá ne tui ha pine hingoa lanu ʻuliʻuli he ʻaho kotoa pē naʻe tohi ai “Sisitā ʻĀmosi,” mo e huafa ʻo e Fakamoʻui ʻi lalo.

Hili ha māhina ʻe fitu, naʻe faifai pea aʻu ki Māʻasi ʻa e foʻi lōketí ʻa ia naʻe ʻi ai ʻa e rover—ʻoku maile ʻe 100 miliona tupu (km ʻe 160 miliona) hono mamaʻó. Naʻe maʻu ʻe Sisitā ʻĀmosi ha ngofua ke mamata ʻi heʻene tūʻutá ʻi he ʻinitanetí. Naʻá ne fakaafeʻi ʻenau kau faifekaú ke nau mamata foki mo kinautolu.

ʻĪmisi
Ko e husepāniti mo e uaifi ʻokú na tui ha pine hingoa ʻokú na mamata ʻi ha laptop

Naʻe manavasiʻi ʻa Sisitā ʻĀmosi. Naʻá ne ngāue mālohi mo ha niʻihi kehe tokolahi ʻi he ngāue ko ʻení! ʻE tūʻuta lelei nai ʻa e rover?

ʻIo, naʻe hoko ia! Naʻe fiefia kotoa ʻa e kau faifekaú. Naʻe vahevahe leva ʻe Sisitā ʻĀmosi ʻene fakamoʻoní. Naʻá ne pehē, “Naʻe fakatupu ʻe Sīsū Kalaisi ha ngaahi māmani ʻoku ʻikai hano ngataʻanga. Naʻá Ne ngaohi ʻa e ngaahi fetuʻú, ʻa e ngaahi palanité, pea mo e ʻunivēsí kotoa. ʻOkú Ne finangalo ke tau ako, tupulaki, mo fakaʻaongaʻi hotau ngaahi talēnití ki he leleí.”

Naʻá ne malimali leva. Naʻá ne houngaʻia ʻi he ngaahi founga naʻe tataki ai ia ʻe he ʻOtuá lolotonga ʻene moʻuí. Pea naʻá ne houngaʻia ke hoko ko ha faifekau—ʻo vahevahe ʻEne ʻofa fakaofó.

ʻĪmisi
Talanoa ʻi he PDF

Ngaahi tā fakatātā ʻa Alyssa Tallent

Paaki