Ko e Kaumeʻá
Toe Feinga ʻa Leina
Siulai 2024


“Toe Feinga ʻa Leina,” Kaumeʻá, Siulai 2024, 36–37.

Toe Feinga ʻa Leina

Naʻe pehē ange ʻe Leina, “Ko e taimi fakamuimuitaha ia te u toe ʻahiʻahiʻi ai ha meʻa foʻou.”

Naʻe hoko ʻa e talanoa ko ʻení ʻi he ʻIunaiteti Siteiti ʻo ʻAmeliká.

Naʻe toe lau ʻe Leina ʻa e ngaahi lea ʻi he laʻipepa tufá ʻi hono ʻapiakó. Feʻauhi ʻĒseí: Ikunaʻi ha folau taʻetotongi ki Niu ʻIoke Siti!

Ko ha feʻauhi ia maʻá e fānau ako ʻi he ngaahi ʻapiako lahi ʻi he feituʻú. Naʻe fakakaukau ʻa Leina ʻokú ne ʻi Niu ʻIoke Siti, ʻoku takatakaiʻi ia ʻe he ʻū fale māʻolungá mo e ʻĪmisi ʻo e Tauʻatāina ʻoku ofi mai kiate ia. Naʻá ne fakaʻamu ke ʻalu!

Naʻe pehē ange ʻe Senē, “ʻOku totonu ke ke kau ai. Ko e tokotaha faʻu tohi lelei taha koe ʻi heʻetau kalasí!”

Naʻe hoko e ngaahi lea ʻa Seneé ke ongoʻi fiefia ʻa Leina. Naʻe ʻikai lahi ʻene ʻilo fekauʻaki mo e ngaahi faʻu ʻēseí. Ka naʻá ne loto ke feinga.

ʻI he tuku ʻa e akó, naʻe tangutu ʻa Leina ʻi hono tesí. Tā, tā, tā. Naʻá ne tātaaʻi ʻene penivahevahé ʻi he laʻipepá ʻi heʻene fakakaukau ki heʻene ngaahi ʻilo foʻoú. Naʻe fāifai pea kamata ke ne tohi.

Naʻe fiemaʻu ha uike kakato ʻe taha ke ʻosi ai e tohi ʻa Leiná. Ka ʻi he tokoni ʻa Mamí, naʻe faifai peá ne ongoʻi mateuteu ke tānaki ʻene ʻēseí.

Naʻe ʻosi atu ha ngaahi uike siʻi. Naʻe fiefia ʻa Leina ke ʻilo pe ko hai naʻá ne maʻú. Mahalo ʻe vave pē haʻane ʻalu ki Niu ʻIoke!

“Naʻe laka hake ʻi he toko teau ʻa e fānau ako naʻa nau kau ki he feʻauhí,” ko Misa Laiti mai ia mei muʻa he loki akó. “Fakamālō atu kiate kimoutolu kotoa pē naʻa mou faʻu ha ʻēseí.”

Naʻe tā vave e mafu ʻo Leiná ʻi heʻene vēkeveké.

“Neongo naʻe ʻikai ke ikuna ʻe ha taha ʻo ʻetau kau akó ʻa e feʻauhí, ka naʻe kau ʻa Leina ʻi he toko nima tuʻukimuʻá. Talamonū atu Leina,” ko Misa Laiti mai ia.

Naʻe malimali ʻa Leina kae pasipasi hono kaungā akó. Ka naʻá ne loto-mamahi. Naʻe ʻikai ke tatau ʻa e kau ʻi he toko nima tuʻukimuʻá mo hono maʻu ʻo e feʻauhí. Kuo ʻikai ke hoko ʻene fakaʻamu ke ʻalu ʻo sio ʻi Niu ʻIoké.

ʻI he aʻu ʻa Leina ki ʻapí, naʻá ne tō tangutu atu ʻi ha sea ʻi he peitó he tafaʻaki ʻene ongomātuʻá. Naʻá ne pehē, “Naʻe ʻikai ke u ikuna ʻa e feʻauhí. Ko e taimi fakamuimuitaha ʻeni haʻaku toe feinga ke fai ha meʻa foʻou. Te u fai pē ʻa e meʻa ʻoku ou ʻilo ʻoku ou sai aí.” Naʻá ne puke hono ʻulú.

ʻĪmisi
Taʻahine loto-mamahi ʻi he tēpile kaí mo ʻene ongomātuʻá

“ʻOku ou ongoʻi ʻa e ʻikai ke ke ikuná.” Naʻe talaange ʻe Teti, “ʻOkú ma laukau mo Mami ʻi hoʻo feingá.” Naʻá ne tangutu hifo he tafaʻaki ʻo Leiná. “ʻOkú ke manatuʻi ʻa e taimi naʻe mole ai ʻeku ngāué he ngaahi taʻu kuo ʻosí?”

Naʻe kamo pē ʻa Leina.

Naʻe pehē ange ʻe Teti, “Naʻá ku tohi kole ki ha ngaahi ngāue lahi ka naʻe ʻikai pē ke nau tali au. Naʻá ku ongoʻi loto-foʻi ʻaupito.”

Naʻe hanga hake ʻa Leina. “Ko e moʻoni?”

Naʻe kamokamo ʻa Teti. “Ka naʻe ʻikai ke u foʻi. Hili ha taimi lōloa, naʻá ku maʻu ha ngāue naʻe sai. Ka naʻe ʻikai mei hoko ia kapau naʻe tuku ʻeku feingá.”

Naʻe ala atu ʻa Mami ki he tuʻa ʻo Leiná ke fakafiemālieʻi ia. Naʻá ne fehuʻi ange, “ʻOkú ke ʻiloʻi e lahi ʻo e ngaahi talanoa ʻoku ou ʻave ki he ngaahi kautaha makasiní? Pea mo e lahi ʻo e ngaahi talanoa ʻoku ʻikai talí? Ka he ʻikai ke u foʻi kapau ʻoku ou fie sio ki hono pulusi ʻeku ngāué. ʻOku mahuʻinga kiate au ʻa e tohí, ko ia ʻoku ou kei feinga pē.”

Naʻe fakakaukau maʻu pē ʻa Leina ʻoku lavameʻa ʻene ongomātuʻá ʻi he meʻa kotoa pē ʻokú na fakahokó. Naʻe ʻikai ke ne teitei ʻiloʻi naʻe fakasītuʻaʻi foki mo kinaua.

Naʻá ne kei loto-mamahi pē, ka naʻe ngalingali ʻoku ʻikai ko ha meʻa lelei ia ke ʻoua naʻá ne toe ʻahiʻahiʻi ha meʻa foʻou. ʻOku ʻikai ko e meʻa ia naʻe fiemaʻu ʻe he Tamai Hēvaní maʻaná. Naʻe fakapapauʻi leva ʻe Leina he ʻikai pē ke ne foʻi. Te ne lava ʻo ʻahiʻahiʻi ha ngaahi meʻa lahi ange, naʻa mo e ngaahi meʻa naʻe ʻikai ke ne fakahoko lelei he taimi pē ko iá.

Naʻe pehē ange ʻe Leina, “ʻOku ou tui te u toe kau ki he feʻauhí he taʻu kahaʻú.” Naʻe ʻikai fiemaʻu ia ke hoko ʻene foʻi he feʻauhí ke ngata ai ʻene ngaahi fakaʻānauá.

Naʻe ʻalu ʻa Leina ki hono tesí ʻo toʻo hake ʻene penivahevahé. Kuo fakalata ʻaupito ʻa e faʻu tohí. Tā, tā, tā. Ko e hā leva ha meʻa foʻou ʻe lava ke hoko atu ki ai ʻene faʻu tohí?

ʻĪmisi
Taʻahine fofonga malimali ʻoku tangutu ʻi he tesí mo ha peni vahevahe mo ha pepa
ʻĪmisi
Talanoa ʻi he PDF

Ngaahi tā fakatātā ʻa Vivian Mineker

Paaki