Julgus tõde kuulutada
Kui me tõe teada saame, annab Issand meile võimaluse teha seda, mida teeks Tema, kui Ta täna siin oleks.
1982. aastal olin ma lõpetamas kutsekoolis maamõõtjaõpinguid.
Aasta lõpus kutsus üks klassikaaslane mind juttu ajama. Mäletan, et lahkusime teiste klassiliikmete juurest ja läksime spordiväljaku kõrvale. Sinna jõudes rääkis ta mulle oma usulistest veendumustest ja näitas mulle ühte raamatut ning lisaks andis selle raamatu mulle. Ma ausalt ei mäleta kõike, mida ta ütles, kuid mäletan väga hästi seda hetke ja seda tunnet, kui ta ütles: „Ma tahan jagada sinuga oma tunnistust, et see raamat on õige, ja et Jeesuse Kristuse evangeelium on taastatud.”
Läksin pärast jutuajamist koju, sirvisin raamatus mõnda lehekülge ja panin selle riiulisse. Kuna aasta oli lõppemas ja käes oli mu maamõõtjaõpingute viimane aasta, ei pööranud ma ei sellele raamatule ega ka klassikaaslasele, kes seda minuga jaganud oli, suurt tähelepanu. Te võite selle raamatu pealkirja juba ära arvata. Jah, see oli Mormoni Raamat.
Viis aastat hiljem tulid minu majja misjonärid. Nad olid parasjagu lahkumas, kui ma töölt koju tulin. Ma kutsusin nad tagasi. Istusime pisikesele majaesisele terrassile ja nad õpetasid mind.
Otsisin tõde ja küsisin neilt, milline kirik on õige ja kuidas ma selle üles leian. Misjonärid õpetasid mulle, et ma võin ise selle vastuse saada. Kuna mul olid suured ootused ja soov, võtsin vastu nende väljakutse Mormoni Raamatust mõned peatükid lugeda. Palvetasin siira südame ja tõsise kavatsusega (vt Mn 10:4–5). Vastus küsimusele oli selge ja mõned päevad hiljem, täpsemalt 1. mail 1983 mind ristiti ja kinnitati Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks.
Kui ma täna sellele aset leidnud sündmuste jadale mõtlen, näen ma selgelt, kui tähtis see oli, et mu klassikaaslane jagas julgelt taastatud tõe kohta oma tunnistust ja andis mulle Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamise kohta käegakatsutava tõendi. See lihtne, kuid minu jaoks nii sügava tähendusega tegu lõi minu ja misjonäride vahel sideme, kui ma neid kohtasin.
Mulle oli esitatud tõde ja pärast ristimist sai minust Jeesuse Kristuse jünger. Järgnenud aastate jooksul ja selliste väga eriliste inimeste abil nagu juhid, õpetajad ja sõbrad, kuid ka ise uurides, sai mulle selgeks, et kui otsustasin olla Jeesuse Kristuse jünger, võtsin endale ülesande tõde mitte ainult kaitsta, vaid ka seda kuulutada.
Kui me oleme nõus tõde uskuma ja järgima ning kui meist saavad tõelised Jeesuse Kristuse jüngrid, ei saa me garantiisertifikaati, et meil ei teki kiusatust tõest eemale minna, et meid ei arvustata, ega isegi seda, et meile ei saa osaks vaev. Kuid tõe teadmine annab meile teada, et kui me astume kitsale ja ahtale teerajale, mis viib meid tagasi Taevase Isa juurde, on meil alati mingi viis neist probleemidest pääseda (vt 1Kr 10:13); meil on alati võimalus kahelda esmalt oma kahtlustes, enne kui oma usus kahtlema lööme (vt Dieter F. Uchtdorf. Tulge meiega!. – 2013. a sügisene üldkonverents); ning me saame lõpuks garantii, et me pole kunagi oma vaevas üksinda, sest Jumal toetab oma rahvast nende vaevas (vt Mo 24:14).
Kui me tõe teada saame, annab Issand meile võimaluse teha seda, mida teeks Tema, kui Ta täna siin oleks. Ta tõesti näitas meile oma õpetustega, mida me peame tegema: „Ja te peate minema minu Vaimu väes, jutlustades minu evangeeliumi, kahekaupa, minu nimel, tõstes oma hääled nagu pasunahääle, kuulutades minu sõna nagu Jumala inglid.” (ÕL 42:6) Meil on ainulaadne võimalus nooruses misjonil teenida.
Noored mehed, palun ärge lükake edasi ettevalmistusi misjonärina Issandat teenida. Kui satute olukorda, kus otsus misjonil teenida võib olla keeruline, katkestades näiteks mõneks ajaks teie õpinguid, öeldes head aega tüdruksõbrale, ilma igasuguse garantiita, et te temaga iial jälle kohtama lähete, või isegi kui peate töö maha jätma, siis pidage meeles Päästja eeskuju. Ka Tema kohtas oma teenimistöö ajal raskusi, sealhulgas arvustamist, tagakiusamist ja lõpuks oma lepitusohvri kibedat karikat. Ometi püüdis Ta täita igas olukorras oma Isa tahtmist ja au Talle anda. (Vt Jh 5:30; 6:38–39; 3Ne 11:11; ÕL 19:18–19.)
Noored naised, te olete väga teretulnud soovi korral Issanda viinamäel töötama, ja kui te valmistute teenima põhimisjonäridena, ei vabastata teidki samadest väljakutsetest.
Ma luban kõigile, kes otsustavad Teda teenida, et need 24 või 18 teenimiskuud mööduvad misjoniväljal niisamuti, kui need mööduksid, kui te peaksite koju jääma, kuid selle Kiriku väärilisi noori mehi ja noori naisi ootavad misjoniväljal ees ainulaadsed võimalused. Seda erilist Päästja Jeesuse Kristuse ja Tema Kiriku esindamise võimalust ei saa ignoreerida. Lugematul hulgal palvetes osalemine, oma tunnistuse kujundamine ja selle jagamine mitu korda päevas, tundide kaupa pühakirjauurimist, inimeste kohtamine, keda te koju jäädes iial ei kohtaks, on kirjeldamatud kogemused. Samal tasemel kogemused on pandud tallele ka nende noorte jaoks, keda Issand kutsub teenimismisjonile. Te olete väga teretulnud ja vajalikud. Palun ärge alahinnake teenimismisjoni tähtsust, sest ka teenimismisjonilt saab kirjeldamatuid kogemusi. Hingede väärtus, ka teie hinge väärtus, on Jumala silmis suur (vt ÕL 18:10).
Võib-olla teie tüdruk- või poiss-sõber ei oota teid enam, kui te teenistusest naasete, kuid teile on nüüd täiesti selge, kuidas tõhusalt suhteid luua. Kuna olete näinud põgusalt, kuidas end adekvaatsemalt mingi töökoha jaoks ette valmistada, saate nüüd paremini aru akadeemilisest õppest, ning lõpuks on teil täielik kindlustunne, et olete julgelt rahuevangeeliumi kuulutanud ja taastatud tõest tunnistanud.
Teie, kes te olete abielus ja oma elu erinevates etappides, olete Issanda töös väga vajalikud. Valmistuge. Elage tervislikult, püüdke ajaliselt ja vaimselt ise toime tulla, sest võimalus teha seda, mida Issand oma laste heaks teeks, ei piirdu ühe vanuserühmaga. Mulle ja mu naisele on saanud viimastel aastatel osaks kõige meeldivamad kogemused, kui oleme teeninud eriliste abielupaaride kõrval, erilistes kohtades ja väga erilisi inimesi.
Maamõõtjaõpingute lõpus saadud kogemus õpetas mulle, et me kaitseme tõde alati, kui seda kuulutame, ning et tõe kaitsmine on ennetustegevus. Tõde ei peaks iial kaitsma agressiivsel kombel, vaid siirast huvist armastada ja kutsuda inimesi, kellele me tõe kohta tunnistame, ning nendega jagada, mõeldes ainuüksi armastava Taevase Isa laste ajalikule ja vaimsele heaolule (vt Mo 2:41).
Meie armastatud prohvet, president Russell M. Nelson, õpetas 2021. a sügisesel üldkonverentsil, et vastupidiselt mõne inimese arvamusele on see, mida me nimetame õigeks ja valeks, täiesti olemas. On tõepoolest olemas absoluutne tõde – igavene tõde. (Vt Russell M. Nelson. Puhas tõde, puhas õpetus ja puhas ilmutus. – 2021. a sügisene üldkonverents.)
Pühakirjades õpetatakse meile: „Tõde on teadmine asjadest, nii nagu need on ja nagu need olid ja nagu need saavad olema.” (ÕL 93:24)
Tõe teadmine ei tee meid teistest inimestest paremaks, kuid õpetab meile, mida me peame tegema, et Jumala juurde naasta.
Kui te Kristuses püsivalt edasi lähete ja julgelt tõde mitte ainult kuulutate, vaid selle järgi ka elate, leiate te nüüdisajal kohatavates tormides rahu ja tröösti.
Eluraskused võivad meid jalust lüüa, kuid teadke, et kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, on meie „vaev” igaviku mastaabis „vaid viivuks” (vt ÕL 121:7). Palun ärge pange oma raskustele ja väljakutsetele lõpptähtaega. Usaldage Taevast Isa ja ärge andke alla. Sest kui me alla anname, ei saa me iial teada, kuidas meie rännak Jumala kuningriigis oleks lõppenud.
Hoidke tõest kinni, õppides tõe allikatest, milleks on
Ma tunnistan Jeesusest Kristusest ja et see on Tema Kirik. Meil on elav prohvet ja me tunneme end alati vabana, kui julgelt evangeeliumi kuulutame. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.