Jüngripõlve mustrid
Kristuse ja Tema teede tundmaõppimine viib meid selleni, et me tunneme ja armastame Teda.
Usumuster
Täna hommikul nägid meie kaks last ja kolm lapselast Põhja-Ameerikas ja umbes pool maailmast, kuidas ere päike suursuguselt idast tõusis. Ülejäänud kolm last ja seitse lapselast Aafrikas ja teine pool maailmast nägid, kuidas pimedus järk-järgult nende ligi hiilib, kui päike läänes horisondi taha vajus.
See päeva ja öö alguse ajatu püsivus on üks igapäevane meeldetuletus reaalsustest, mis meie elu valitsevad ja mida me ei saa muuta. Kui me neid igavesi reaalsusi austame ja oma tegevused nendega ühildame, siis kogeme sisemist rahu ja harmooniat. Kui me seda ei tee, tunneme ebakindlust ja asjad ei toimi nii, nagu me ootame.
Päev ja öö on üks näide mustritest, mille Jumal on andnud kõigile, kes on kunagi maa peal elanud, asjadest nii, nagu need tegelikult on. See on meie inimeksistentsi absoluutne tõde, millest me ei saa oma soovide järgi ei üle ega ümber. Seda meenutatakse mulle iga kord, kui ma lendan Aafrikast Ühendriikidesse, et tulla üldkonverentsile, see reis keerab mu kehakella ühe päeva jooksul 10 tunni võrra tagasi.
Kui soovime seda märgata, siis näeme, et Taevane Isa on andnud meile piisavalt tunnistusi tõest, et juhtida meie elu, nii et võiksime Teda tunda ja saada rahu ja rõõmu õnnistusi.
Prohvet Joseph Smithi kaudu kinnitab Issand: „Ja veel, ma annan teile eeskuju kõigis asjus, et teid ei petetaks, sest Saatan on liikvel maa peal ja ta käib ringi ja eksitab rahvaid.”1
Kristuse-vastane Korihor langes sellise eksituse küüsi ja ei uskunud Jumala olemasolu ega Kristuse tulemist. Talle tunnistas prohvet Alma: „Kõik näitab Jumala olemasolu; jah, nimelt maa ja kõik, mis on selle pinnal, jah, ja selle liikumine, jah, ja ka kõik planeedid, mis liiguvad oma korrapärasel viisil, tunnistavad, et on olemas Kõrgeim Looja.”2
Kui Korihor nõudis tunnustähte, enne kui ta võiks uskuda, lasi Alma ta tummaks lüüa. Oma kannatusest alandatuna tunnistas Korihor, et kurat oli teda eksitanud.
Me ei pea laskma end eksitada. Me näeme pidevalt aruka elu imet enda ümber. Ja lühike pilguheit taevasse ja mõtisklus nende lugematute tähtede ja galaktikate imelisuse üle paneb uskuva südamega hinge kuulutama: „Kui vägev, Issand, Sa!”3
Jah, Jumal, meie Taevane Isa, elab ja Ta ilmutab ennast meile kogu aeg mitmel viisil.
Alandlikkuse muster
Kuid selleks, et tunnistada, uskuda ja jätkata Jumalas, peab meie süda olema vastuvõtlik tõe Vaimule. Alma õpetas, et usule eelneb alandlikkus.4 Mormon lisas, et keegi, kes ei ole „tasane ja südamelt alandlik”, ei või omada usku ja lootust ning saada Jumala Vaimu.5 Kuningas Benjamin kuulutas, et igaüks, kes seab esikohale maailma hiilguse, on „Jumala vaenlane”.6
Allutades end ristimisele, et täita kogu õigus, kuigi Ta oli õigemeelne ja püha, näitas Jeesus Kristus, et alandlikkus Jumala ees on Tema jüngrite peamine omadus.7
Kõik uued jüngrid peavad näitama alandlikkust Jumala ees ristimistalituse kaudu. Seega, „kõik need, kes alandavad end Jumala ees ja soovivad saada ristitud ja tulevad murtud südame ja kahetseva vaimuga ‥ võetagu ristimise kaudu tema kirikusse”8.
Alandlikkus kallutab jüngrite südame meeleparanduse ja kuulekuse poole. Siis saab Jumala Vaim kanda tõde selle südameni, ja see leiab sissepääsu.9
Just alandlikkuse puudumine aitab kõige enam kaasa apostel Pauluse ettekuulutuse täitumisele nendel viimsetel päevadel:
„Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad,
südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad.”10
Päästja kutse õppida Temast on üleskutse pöörduda eemale ilmalikkuse ahvatlustest ja saada selliseks, nagu Tema on – tasaseks ja südamelt vagaks, alandlikuks. Siis oleme võimelised võtma enda peale Tema ikke ja avastame, et see on kerge – et jüngeriks olemine ei ole koorem, vaid rõõm, nagu president Russell M. Nelson on meile nii kõnekalt ja korduvalt õpetanud.
Armastuse muster
Kristuse ja Tema teede tundmaõppimine viib meid selleni, et me tunneme ja armastame Teda.
Ta näitas oma eeskujuga, et alandliku suhtumisega on tõepoolest võimalik tunda ja armastada Jumalat, Isa, kogu oma olemusega, ning armastada teisi nii, nagu me armastame iseennast, mitte midagi tagasi hoidmata. Tema teenimistöö maa peal, mille käigus Ta asetas altarile nii oma tahte kui ka oma ihu, oli eeskuju nende põhimõtete rakendamisest, millel Tema evangeelium põhineb. Mõlemad põhimõtted on väljapoole suunatud ja seotud sellega, kuidas me suhtume teistesse, mitte isikliku rahulduse või hiilguse otsimisega.
Selle imeline iroonia seisneb selles, et kui me keskendame oma parimad jõupingutused Jumala ja teiste armastamisele, siis on meil võimalik avastada oma tõeline jumalik väärtus Jumala poegade ja tütardena koos täieliku rahu ja rõõmuga, mis selle kogemusega kaasneb.
Armastuse ja teenimise kaudu saame me üheks Jumala ja üksteisega. Siis võime saada Püha Vaimu tunnistust sellest puhtast armastusest, sellest viljast, millest Lehhi räägib, mis on „magusam, üle kõige, mida [ta] eales [oli] maitsnud”.11
Kroon, mille Kristus sai, andes ja tehes kõik, mis Tema võimuses, et seada eeskuju Isa armastamisest ja meie armastamisest, oli saada kogu vägi, isegi kõik, mis on Isal, mis on ülendus.12
Meie võimalus kasvatada oma hinges kestvat armastust Jumala ja meie ligimese vastu saab alguse kodust selliste pühade harjumustega nagu igapäevane ühendus Isaga isiklike ja perepalvete kaudu Tema Ainusündinud Poja nimel, nendest õppimine isiklikult ja koos perega pühakirju uurides, üheskoos hingamispäeva pidamine ning isiklikult kehtiva templisoovituse omamine ja selle nii sagedasti kasutamine, kui meie olukord võimaldab.
Kui igaüks meist individuaalselt kasvab oma teadmistes ja armastuses Isa ja Poja vastu, siis kasvavad ka üksteise väärtustamine ja omavaheline armastus. Meie võime armastada ja teenida teisi väljaspool kodu suureneb oluliselt.
See, mida me kodus teeme, on püsiva ja rõõmsa jüngerluse tõeline sulatusanum. Taastatud evangeeliumi kõige sulnimad õnnistused, mida oleme koos abikaasa Gladysiga oma majapidamises nautinud, on tulnud sellest, et oleme õppinud tundma ja austama Jumalat oma kodus ning jagama Tema armastust oma järeltulijatega.
Teenimistöö muster
Armastus Jumala vastu ja üksteise teenimine, mida kodus viljeletakse, ning teiste teenimine kodust väljaspool kasvavad aja jooksul ligimesearmastuseks.
See on kooskõlas Jumala kuningriigi pühitsetud teenimistöö mustriga, milles Issanda elavad prohvetid ja apostlid meile eeskujuks on. Me saame nendega üheks.
Siis on meil võimalik nende kaudu vaadata Issanda poole „igas oma mõttes”, et me ei kahtleks ega kardaks.13
Ja Issanda elavate prohvetite ja apostlite sarnaselt võime minna edasi, „sisemus täis ligimesearmastust kõigi inimeste ja usukaaslaste vastu ning ‥ vooruslikkus [kaunistab] lakkamatult [meie] mõtteid; [ja meie] ‥ enesekindlus Jumala läheduses [kasvab] tugevaks ja preesterluse õpetus langeb [meie] hinge peale otsekui kaste taevast.”
Koos Issanda elavate prohvetite ja apostlitega saame ka meie ühineda voorusliku usuringiga, mida tugevdab pühitsetud teenimine, milles „Pühast Vaimust saab [meie] pidev kaaslane ja [meie] valitsuskepiks õigemeelsuse ja tõe muutumatu valitsuskepp; ja [meie] valitsus saab olema igavikuline valitsus ning sundimata voogab see [meile] igavesest ajast igavesti”14. Sest see on Isa plaani lubadus. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.