Omasooiharusest vaevatute aitamine
Minu vastas istus üks meeldiv kahekümnendates aastates noormees. Tal oli kütkestav naeratus, kuigi ta meie jutuajamise vältel tihti ei naeratanud. Minu tähelepanu pälvis hoopis valu tema silmis.
„Ma ei tea, kas ma peaksin jääma Kiriku liikmeks,” ütles ta. „Ma arvan, et ma pole vääriline.”
„Miks sa ei peaks vääriline olema?” küsisin ma.
„Ma olen homo.”
Ta vist arvas, et ma jahmun. Ma ei jahmunud. „Ja edasi …?” uurisin ma.
Tema näost oli näha kergendust, kui ta tunnetas, et olen jätkuvalt tema vastu mõistev. „Mulle ei meeldi naised. Mulle meeldivad mehed. Ma olen püüdnud neid tundeid eirata või muuta, aga …”
Ta ohkas. „Miks ma olen selline? Need tunded on tõelised.”
Ma peatusin hetkeks ja ütlesin siis: „Mul on vaja veidi enam teavet, enne kui saan sulle nõu anda. Vaata, omasooiharus ei ole patt, nendele tunnetele järele andmine aga küll – just nagu heteroseksuaalsete tunnete puhul. Kas sa rikud kõlbelise puhtuse seadust?”
Ta raputas pead. „Ei, ei riku.”
Ma tundsin kergendust. „Aitäh, et sa tahad sellega tegeleda”, ütlesin ma, „sellest rääkimine nõuab julgust ja ma austan sind selle eest, et sa hoiad end puhtana.
Sellele, miks sa nii tunned, ei oska ma vastata. Sellega võib olla seotud mitmeid tegureid ja need võivad olla sama erinevad kui inimesedki. Mõnda asja, sealhulgas sinu tunnete põhjust, ei pruugi me siin elus üldse teada saada. Kuid teadmine, miks sa nii tunned, polegi nii tähtis kui teadmine, et sa pole üle astunud. Kui su elu on kooskõlas käskudega, oled sa vääriline teenima Kirikus, tundma liikmetega täit osadust, käima templis ja saama osa kõikidest Päästja lepituse õnnistustest.”
Ta ajas end veidi sirgemaks. Ma jätkasin: „Sa kohtled end halvasti, kui pead enda puhul kõige tähtsamaks oma seksuaalseid ihasid. See pole sinu ainus iseloomustaja, seega ära pööra sellele liiga suurt tähelepanu. Sa oled esiteks ja eelkõige ikkagi Jumala poeg ja Ta armastab sind.
Lisaks sellele armastan sind ka mina. Minu üldjuhtidest vennad armastavad sind. Mulle meenub üks vanem Boyd K. Packeri märkus, kui ta kõneles omasooiharatele. „Me ei tõuka teid eemale,” ütles ta. „Me ei saa teid eemale tõugata, sest te olete Jumala lapsed. Me ei tõuka teid eemale, sest me armastame teid.””1
Me rääkisime veel umbes pool tundi. Teades, et ma ei saa olla tema isiklik nõustaja, saatsin ma ta tema kohalike preesterluse juhtide juurde. Seejärel läksime me laiali. Mulle tundus, et märkasin ta silmis lootust, mida seal varem polnud. Kuigi ta oli veel silmitsi probleemidega, millega toime tulla – või millele lihtsalt vastu pidada – oli mul tunne, et ta saab nendega hästi hakkama.
Jumal armastab oma lapsi
Kui ingel küsis Nefilt Jumala kohta, vastas Nefi: „Ma tean, et ta armastab oma lapsi; ometi ei tea ma kõikide asjade tähendust” (1 Nefi 11:17). Ka mina kinnitan, et Jumal armastab kõiki oma lapsi, ja möönan, et paljud, kaasa arvatud mõned omasooiharusega seotud küsimused, peavad ootama oma vastust tulevikus, ehk isegi järgmises elus.
Kahjuks usuvad mõned inimesed, et neil on kõik vastused juba olemas ning kuulutavad oma arvamust kõikjal. Õnneks ei räägi need inimesed Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku nimel.
Kuigi ma usun, et inimesed on innukad endist erinevatele kaasa tundma, on inimloomusele siiski omane kalduda meile mõistmatuks jäävas olukorras tagasi tõmbuma. See kehtib eriti omasooiharuse puhul. Meil on selle kohta nii vähe usaldusväärset teavet, et abisoovijad tunnevad end veidi kindlusetult. Tunnistades, et olen ise selles suhtes küündimatu, kuid soovin aidata, lubage mul anda mõned soovitused nende abistamiseks, kellele kalleid inimesi või sõpru paeluvad samast soost inimesed.
Meie Isa õnneplaan
Tehkem kõigepealt täiesti selgeks, mida Jumal meile kõigile soovib. Ta tahab, et me saaksime kõik igavese elu õnnistused. Ta tahab, et me saaksime selliseks nagu Tema. Selleks, et aidata meil seda teha, on Ta andnud meile plaani. See plaan põhineb igavestel tõdedel ja seda ei muudeta vastavalt ajaga kaasaskäivatele ühiskondlikele suundumustele.
Selle plaani keskmes on laste saamine, mis on üks otsustava tähtsusega põhjus, miks Aadam ja Eeva Eedeni aiast lahkusid (vt 2. Nefi 2:19–25; Moosese 5:10–12). Neile anti käsk: „Olge viljakad ja paljunege” (Moosese 2:28), ja nad otsustasid sellest käsust kinni pidada. Meil tuleb neid järgida, abielludes ja andes Taevase Isa vaimulastele füüsilise keha. Nagu näha, ei ühti samasooliste suhted selle plaaniga.
Erinevatel põhjustel pole abielu ja lapsed koheselt kättesaadavad kõigile. Võib-olla pole lähemal ajal ette näha mingit abielu. Võib-olla ei suudeta saada lapsi isegi pärast abiellumist. Või võib-olla ei ole vastassugu praegusel hetkel kütkestav. Mis selleks põhjuseks ka poleks, saavad Jumala rikkalikumad õnnistused ühel hetkel kättesaadavaks kõikidele Tema lastele, kui nad on puhtad ja ustavad.
Usu rakendamise, isiklike jõupingutuste ja lepituse väele lootmise kaudu võivad mõned omasooiharusele surelikkuses lahenduse leida ja abielluda. Teised aga ei pruugi siin elus omasooiharustest kunagi lahti saada.
Kiriku liikmete, perekonna ja sõpradena tuleb meil mõista, et need, keda kütkestavad samast soost inimesed, on oma tunnete avaldamisel silmitsi mõnede ainulaadsete piirangutega. Samas kui omasooiharus on reaalsus, ei tohi see leida mingit füüsilist väljendust. Soov füüsilise rahulduse järele ei anna õigust kõlvatult käituda kellelegi. Sellised tunded võivad olla võimsad, kuid pole iial nii tugevad, et võtavad ära vabaduse vääriliselt käituda.
Lubage mul teha seda öeldes selgeks, et ainuüksi iharus, hoolimata selle tülikusest, ei tee kedagi väärituks. Esimene Presidentkond on öelnud: „Kõlvatutel mõtetel ja tunnetel ning kõlvatul hetero- või homoseksuaalsel käitumisel on vahe.”2 Kui te ei anna ahvatlustele järele, pole te üle astunud.
Kui seda vahet ei märgata, viib see vahel meeleheiteni. Ma tunnen tuska nende pärast, kes ei mõista, et iga Jumalalt saadud õnnistus on mõeldud kõigile, kes kuuletuvad nendele seadustele, mille juurde need õnnistused kuuluvad (vt ÕL 130:20–21). Keegi, kes elab evangeeliumi järgi, ei peaks meelt heitma. Lootus ja rahu tulevad Trööstijalt ning meeleheite lahenduseks on kutsuda oma ellu Püha Vaim.
Kuidas aidata?
Oletagem, et teie pereliige või sõber on omasooihar ja pöördub abisaamiseks teie poole. Mida te ütlete? Mida te teete?
Mina tunnustaksin alustuseks poega, tütart, õde, venda või sõpra, et ta julges tulla teie juurde. Ma tunnustaksin tema usaldust. Probleemi arutamine usaldusväärse inimesega on üks arukaid esimesi samme segadust tekitavate tunnetega hakkamasaamisel, ja on äärmiselt hädavajalik, et nendele esimestele sammudele vastatakse mõistvalt.
Järgmisena, kui omasooihara inimese näol on tegu teie lapsega, siis ärge arvake, et teie olete nende tunnete põhjustajaks. Keegi, ka kannataja, ei peaks püüdma võtta süüd enda õlule. Samuti ei peaks keegi süüdistama ka teisi – kaasa arvatud Jumalat. Tegutsege vastavalt usule ja aidake teile kallitel inimestel selle probleemiga võimalikult hästi toime tulla.
Mõistke seda tehes, et abielu pole mitmeotstarbeline lahendus. Omasooiharus on sügav tunne ja heteroseksuaalse suhte pealesurumine seda tõenäoliselt ei muuda. Me oleme kõik elevil, kui keegi, kes näeb vaeva nende tunnetega, on võimeline abielluma, kasvatama lapsi ja olema oma perega õnnelik. Teised püüded on viinud siiski murtud südamete ja katkiste kodudeni.
Ennekõike hoidke oma suhtlusliinid avatud. Vanemate ja laste vaheline vaba suhtlemine on selgeks armastuseväljenduseks, ja heldelt jagatud puhas armastus võib muuta peresidemeid. Kuid pereliikme armastamine ei tähenda, et tuleb sallida ebaõiget käitumist. Teie lapsed on teie kodus loomulikult teretulnud, kuid teil on täielik õigus mitte lubada oma elupaigas mingisugust käitumist, mis solvab Issanda Vaimu.
Aia põhimõte
Järgmisena mõelgem ühele aiapidamisel õpitud põhimõttele. Keegi ütles, et kui istutame aeda head seemet, pole kõblas eriti vajalik. Ka siis, kui me täidame oma elu vaimse toiduga, võime me saada kalduvused kergemini oma kontrolli alla. See tähendab positiivse keskkonna loomist oma kodus, kus Vaimu on ohtrasti tunda. Positiivse keskkonna juurde kuuluvad järjepidev omaette ja avalik jumalakummardamine, palve, paastumine, pühakirjade lugemine, teenimine ning meeltülendav suhtlemine, muusika, kirjandus ja muu meedia.
Sellesama keskkonna juurde kuuluvad kiriku kogemused. Mõnel omasooiharal inimesel on lahendamata hirmud ja nad solvuvad kirikus, kuigi keegi pole neid solvata kavatsenud. Teisest küljest arvavad mõned liikmed teistsugused inimesed oma sõpraderingist välja. Kui meie teod või sõnad heidutavad kedagi, nii et ta ei saa Kiriku liikmeks olekust täit kasu, veame meie alt teda – ja Issandat. Kirik tugevneb, kui me kaasame kõiki liikmeid ning tugevdame üksteist teenimisel ja armastuses (vt ÕL 84:110).
Ehk tunnete te õhutust kannustada kedagi, keda te aidata püüate, rääkima preesterluse juhiga, kes hoiab inspireeritud nõustamise võtmeid. Palun tehke seda, teades, et Esimene Presidentkond on palunud Kiriku juhtidel arutada neid asju konfidentsiaalselt ja kristliku armastuse vaimus3.
Issanda kätes
Mitte eriti kaua aega tagasi sain ma kirja ühelt kolmekümnendates aastates mehelt, keda vaevab omasooiharus. Tema heitlus pole olnud kerge ja ta pole veel abielus. Kuid ta kirjutas: „Issand on aidanud mul seista silmitsi oma praeguse olukorraga ning ma olen valmis andma endast parima ja jätma oma elu Tema kätesse.
Ma pühin pisaraid, tundes imetlust ja austust selle mehe usu ja vapruse vastu, kelle elukatsumusega pole mina kunagi silmitsi seisnud. Ma armastan teda ja tuhandeid temataolisi, mehi ja naisi, kes „võitle[vad] head … võitlust” (1 Timoteosele 6:12). Ma soovitan tema suhtumist kõigile, kes heitlevad – või aitavad teistel heidelda – omasooiharusega.
Täiendav abi
Mõned selles artiklis kasutatud ideed ja väljendusviis pärinevad trükisest, mille Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum on koostanud nende tarbeks, keda kütkestavad samast soost inimesed. Trükise pealkiri on „God Loveth His Children” („Jumal armastab oma lapsi” nr 04824). Kui trükis on avaldatud teie emakeeles, võite te saada selle oma kohalikult jaotuskeskusest või alla laadida aadressilt www.lds.org/same -gender-attraction.